{"id":6543,"date":"2024-04-03T23:41:17","date_gmt":"2024-04-03T20:41:17","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=6543"},"modified":"2025-03-05T09:55:20","modified_gmt":"2025-03-05T07:55:20","slug":"ahrens","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/a\/ahrens\/","title":{"rendered":"Eduard Ahrens"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Eduard Ahrens (3. IV \/ 22. III 1803 \u2013 19.\/7. II 1863) oli baltisaksa pastor ja eesti keele uurija. Tema soome keele baasil koostatud eesti keele grammatika vahetas v\u00e4lja varasema, saksa- ja ladinap\u00e4rase vana kirjaviisi ning pani aluse uuele kirjaviisile, mis kehtib praeguseni.<\/p>\n\n\n\n

Ahrens s\u00fcndis Tallinnas maam\u00f5\u00f5tja pojana. \u00d5ppis 1811-1819 Tallinna toomkoolis ja 1819\u20131823 Tartu \u00fclikooli usuteaduskonnas. T\u00f6\u00f6tas esmalt Pikavere m\u00f5isas kodu\u00f5petajana. 1832-1833 k\u00fclastas Ahrens eneset\u00e4iendamise eesm\u00e4rgil Saksamaad ja p\u00f5gusalt Prantsusmaad. 1833-1837 oli kodu\u00f5petaja Vana-Vigala m\u00f5isas. 1837. aastast kuni surmani oli Kuusalu pastor. 1860 kinnitati ka Ida-Harjumaa praostiks. Eesti keele ja folkloori alaste t\u00f6\u00f6de eest valiti Ahrens \u00d5petatud Eesti Seltsi auliikmeks, ent vastuolude t\u00f5ttu Seltsi presidendi F. R. Faehlmanniga tagastas selle tiitli 1848. Oli alates 1842. aastast Ehstl\u00e4ndische Liter\u00e4rische Gesellschafti liige (baltisaksa teadus\u00fching, mis tegutses Tallinnas aastail 1842\u20131940). Suri Kuusalus, maetud sealsele kalmistule. 2017 avati Kuusalus Eduard Ahrensi m\u00e4lestusm\u00e4rk ning toimus Ahrensile p\u00fchendatud keelekonverents, mis on edaspidi toimunud igal aastal.<\/p>\n\n\n\n

18. sajandi l\u00f5pul hakati keeleuurijate seas rohkem t\u00e4htsustama eesti ja soome keele silmn\u00e4htavat sarnasust. August Wilhelm Hupel kirjutas oma 1780 ilmunud grammatikas, et eesti keel \u201cn\u00e4ib olevat soome keele \u00f5de\u201d, ent tema enda grammatika l\u00e4htus veel Anton Thor Helle saksap\u00e4rasest ortograafiast. Esimesena soovitas eesti keeles soome kirjaviisile \u00fcle minna Adolf Ivar Arvidsson J. H. Rosenpl\u00e4nteri ajakirjas Beitr\u00e4ge 1822. aastal. Hiljem v\u00e4ljendasid sarnaseid m\u00f5tteid teisedki eesti keele uurijad, ent just Eduard Ahrens pani esimesena kirja s\u00fcsteemse grammatika \u201eGrammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes\u201c (\u201eEesti keele Tallinna murde grammatika\u201c), mis ilmus 1843. aastal ja mille alguses Ahrens kirjutas juba kindlas k\u00f5neviisis, et \u201ceesti keel on soome keele t\u00fctar\u201d, v\u00f5ttes n\u00f5nda grammatika eeskujuks soome keele.<\/p>\n\n\n\n

Samuti pingutas ja v\u00f5itles Ahrens selle nimel, et eesti kirjakeelt muuta l\u00e4hedasemaks k\u00f5nekeelele, mida talurahvas tegelikult r\u00e4\u00e4gib. Selleks kogus ta ohtralt rahvakeele n\u00e4iteid. Ahrensi keelealast tegevust ei motiveerinud rahvusromantism: eesti rahvuslik liikumine ning ilmalik kirjandus ei l\u00e4inud Eduard Ahrensile korda, nagu ka eesti talupoegade \u00fchiskondlik ja majanduslik olukord. Oma keelealase tegevuse peaeesm\u00e4rgiks pidas ta efektiivsemat jumalas\u00f5na levitamist eesti kirikukeele parandamise teel. Ahrens kritiseeris teravalt F. R. Kreutzwaldi ja F. R. Faehlmanni rahvuslikke p\u00fc\u00fcdlusi, samuti seadis ta kahtluse alla nende t\u00f6\u00f6de folkloorse ehtsuse. (Ka t\u00e4nap\u00e4eva folkloristika on selles k\u00fcsimuses Ahrensi poolel.) Kreutzwald oli algul Ahrensi uuele kirjaviisile vastu, v\u00f5ttis selle aga siis omaks ning rakendas seda j\u00e4rjekindlalt 1851. aastast peale, muu hulgas ka oma eeposes \u201cKalevipoeg\u201d (1857-1861), aidates uue kirjaviisi levikule v\u00e4ga palju kaasa.<\/p>\n\n\n\n

Ahrensi grammatika teine, t\u00e4iendatud tr\u00fckk ilmus 1853. aastal. See sisaldas ka keelen\u00e4iteid uues kirjaviisis. Vana kirjaviis, mis p\u00f5hines 1693. aastal ilmunud Forseliuse \/ Hornungi grammatikal, ei arvestanud mitmeid fonoloogiliselt olulisi aspekte eesti keeles, n\u00e4iteks pikkade ja l\u00fchikeste h\u00e4\u00e4likute erinevust. Ahrensi grammatika kirjeldab astmevaheldust varasemast m\u00e4rksa s\u00fcstemaatilisemalt. Esimene uues kirjaviisis ilmunud teos oli Ahrensi s\u00f5bra, J\u00f5el\u00e4htme pastori G. H. Sch\u00fcdl\u00f6ffeli v\u00e4lja antud raamat \u201cToomas Westen, Lapo rahva usu \u00e4rataja Norra maal\u201d (1844). Kreutzwaldi innustusel v\u00f5ttis Ahrensi ortograafia kasutusele ka C. R. Jakobson oma populaarsetes raamatutes, mis samuti uue kirjaviisi levikut soodustas. L\u00f5plikult oli uus kirjaviis v\u00f5itnud 1870. aastatel, kui selle v\u00f5tsid kasutusele Eesti Kirjameeste Selts oma publikatsioonides ning J. W. Jannseni ajaleht Perno Postimees. Kirikukirjanduses s\u00e4ilis vana kirjaviis kauem, piibel ilmus uues kirjaviisis 1889.<\/p>\n\n\n\n

Ahrens oli keelek\u00fcsimustes autoriteediks soome eepose Kalevala autorile Elias L\u00f6nnrotile, kes 1844. aastal Eestit v\u00e4isates esimese asjana Ahrensit Kuusalus k\u00fclastas. K\u00f5ik hilisemad eesti keele grammatikad \u2013 sealhulgas F. J. Wiedemann\u2019i oma (1875) ja K. A. Hermanni esimene eestikeelne grammatika (1884) \u2013 toetuvad Ahrensi t\u00f6\u00f6le.<\/p>\n\n\n\n

S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/strong><\/h5>\n\n\n\n

Uue ajastu misjonilingvist. Eduard Ahrens 200<\/strong>. Koostanud ja toimetanud Kristiina Ross. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003, 525 lk. [Sisu: Eduard Ahrensi bibliograafia;\u00a0\u2018Johann Hornung, meie eesti kirikukeele looja. R\u00f5hutu au jaluleseadmiseks. Kuusalu pastorilt Eduard Ahrensilt\u2019, t\u00f5lkinud Kristiina Ross; \u2018Eesti keele Tallinna murde grammatika. Esimene osa, Vormi\u00f5petus\u2019, t\u00f5lkinud Kristiina Ross; \u2018Eesti keele Tallinna murde grammatika. Teine osa, Lause\u00f5petus\u2019, t\u00f5lkinud Kristi Mets, Kristiina Rebane ja Mailis Salvet; \u2018Eesti Piibli keelevead. Kokku kogunud ja eestlaste kiriku\u00f5petajatele soovitanud Eduard Ahrens\u2019, t\u00f5lkinud Kristiina Ross.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eduard Ahrens (3. IV \/ 22. III 1803 \u2013 19.\/7. II 1863) oli baltisaksa pastor ja eesti keele uurija. Tema soome keele baasil koostatud eesti keele grammatika vahetas v\u00e4lja varasema, saksa- ja ladinap\u00e4rase vana kirjaviisi ning pani aluse uuele kirjaviisile, …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6457,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6543","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6543","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6543"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6543\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6559,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6543\/revisions\/6559"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6457"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6543"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}