{"id":6650,"date":"2024-04-03T23:39:25","date_gmt":"2024-04-03T20:39:25","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=6650"},"modified":"2025-03-07T21:42:26","modified_gmt":"2025-03-07T19:42:26","slug":"onnepalu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/oe\/onnepalu\/","title":{"rendered":"T\u00f5nu \u00d5nnepalu"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

T\u00f5nu \u00d5nnepalu (pseudon\u00fc\u00fcmid Emil Tode ja Anton Nigov, s 13. XI 1962) on eesti prosaist, luuletaja, t\u00f5lkija ning esseist.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5nnepalu s\u00fcndis Tallinnas, \u00f5ppis Tallinna 29. algkoolis ja 3. keskkoolis ning 1980-1985 Tartu \u00dclikooli bioloogiateaduskonnas, mille l\u00f5petas cum laude<\/em> botaanik-\u00f6koloogina. On t\u00f6\u00f6tanud 1985-1987 Hiiumaal Lauka algkooli \u00f5petajana, 1989-1990 ajakirja Vikerkaar algup\u00e4rase ja t\u00f5lkekirjanduse toimetajana, 1993 kirjastuse Tuum toimetajana, 1993-1994 Eesti V\u00e4lisministeeriumis, 2001 maailmas eesti kultuuri tutvustava Eesti Instituudi juhatajana Pariisis ning 2009 Esna m\u00f5isa majordoomusena. Peale nende ametite olnud peamiselt vabakutseline. \u00d5nnepalu oli 2003 Tartu \u00dclikooli vabade kunstide professor ning 2014 teatrifestivali Draama kuraator.<\/p>\n\n\n\n

T\u00f5nu \u00d5nnepalu tuli kirjandusse luuletajana. Alates esimestest kogudest \u201cJ\u00f5e\u00e4\u00e4rne maja\u201d (1985), \u201cIthaka\u201d (1988) ja \u201cSel maal\u201d (1990) on \u00d5nnepalu avaldanud filosoofilise koega vabav\u00e4rsse, mis on tihedalt p\u00f5imitud refleksioonidega loodusest. Varasemast luulest on hiljem kriitikas ja kirjandusloos erilist tunnustust leidnud poeem \u201cM\u00f5\u00f5t\u201d (1996). Hilisema luuleloomingu eest on \u00d5nnepalu 2007. aastal p\u00e4lvinud Juhan Liivi luuleauhinna ning 2010. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia ning Eduard Vilde kirjandusauhinna luulekogu \u201cKevad ja suvi ja\u201d eest.<\/p>\n\n\n\n

Laiema tuntuseni j\u00f5udis \u00d5nnepalu Emil Tode pseudon\u00fc\u00fcmi all ilmunud romaaniga \u201cPiiririik\u201d (1993). Selle peategelane on vahetult p\u00e4rast raudse eesriide langemist Pariisis elav ja t\u00f6\u00f6tav eestlasest literaat. Romaani teemadeks on idaeurooplase alandav positsioon vastselt avanenud L\u00e4\u00e4nes, soov p\u00f5geneda viletsalt ja hallilt kodumaalt, mis paradoksaalselt p\u00f5rkub vaenulikkusega L\u00e4\u00e4ne klantspildilikult puhta, t\u00f5husalt ja veatult toimiva \u00fchiskonna suhtes. Peategelane tunnetab end asetsevat maailmade piiril asuval kaalutul, ebakindlal eikellegimaal. Eesti kirjanduses uudselt k\u00e4sitletakse homoseksuaalsust, ambivalentsust ja piirilpaiknemist ka seksuaalses m\u00f5ttes. Modernistliku struktuuriga, l\u00fc\u00fcrilises ja metafooririkkas keeles kirjutatud \u201cPiiririik\u201d sai kiiresti p\u00e4rast ilmumist l\u00e4bi t\u00f5lgete tuntuks kogu Euroopas. See on j\u00e4\u00e4nud \u00fcheks rahvusvaheliselt k\u00f5ige tuntumaks eesti kirjandusteoseks, olles t\u00f5lgitud ka n\u00e4iteks heebrea (2005) ja hiina (2011) keelde.<\/p>\n\n\n\n

T\u00f5nu \u00d5nnepalu avaldas ka edaspidi Emil Tode nime all fiktsionaalseid romaane, n\u00e4iteks \u201cPrintsess\u201d (1997) ja \u201cRaadio\u201d (2002), ent hilisemal ajal, eriti alates Anton Nigovi nime all ilmunud \u201cHarjutustest\u201d (2002) on \u00d5nnepalu rohkem p\u00fc\u00fcelnud kirjandusliku autentsuse ja autobiograafilisuse poole. Samas manifesteerib autor oma teadlikkust igasuguse teksti konstrueeritusest ning t\u00e4ieliku kirjandusliku aususe ja eheduse v\u00f5imatusest. Sellest tulenevalt m\u00e4ngib \u00d5nnepalu oma teostes enese identiteediga, mis ei v\u00f5imalda tema proosat v\u00f5tta puhtakujulise p\u00e4eviku- v\u00f5i esseekirjandusena. Siiski on tema proosateosed v\u00f5itnud Eesti Kultuurkapitali preemiaid ka esseistika kategoorias, n\u00e4iteks \u201cFlandria p\u00e4evik\u201d 2007. aastal ning \u201cInglise aed\u201d 2017. aastal.<\/p>\n\n\n\n

<\/a>\u00d5nnepalu proosaraamatuid (aga ka luulet) iseloomustab nende tugev seotus mingi kindla geograafilise piirkonnaga \u2013 \u201cPiiririigi\u201d Pariis, \u201cHinna\u201d Portugal, \u201cPrintsessi\u201d Saksamaa, \u201cRaadio\u201d USA, \u201cFlandria p\u00e4eviku\u201d Belgia, \u201cMandala\u201d kesk-Eesti, \u201cParadiisi\u201d l\u00e4\u00e4ne-Hiiumaa jne. Teosest teosesse on j\u00e4\u00e4nud samaks \u00d5nnepalu proosa rafineeritud, poeetiline stiil ning peamised teemad ja motiivid: raskesti objektiveeritava armastuse otsingud, nukrameelsus ja rahutus, igap\u00e4evased olmetoimetused, t\u00fcdimus institutsionaalsest kultuurist ja kirjandusest, igatsus lihtsa ja loodusl\u00e4hedase elu j\u00e4rele, pessimistlikud m\u00f5tisklused euroopa kultuuri ja tsivilisatsiooni ning looduskeskkonna tuleviku \u00fcle.<\/p>\n\n\n\n

T\u00f5nu \u00d5nnepalu on olnud viljakas t\u00f5lkija. Ta on t\u00f5lkinud peamiselt prantsuse keelest Albert Camus\u2019, Marcel Prousti, Charles Baudelaire\u2019i, Fran\u00e7ois Mauriaci, S\u00e9bastien Japrisot\u2019, Antoine Chalvini, Romain Gary, E. M. Ciorani ja Marie Catherine d\u2019Aulnoy loomingut, aga ka portugali keelest Fernando Pessoa ning inglise keelest Allen Ginsbergi luulet. Kriitikuna ei ole T\u00f5nu \u00d5nnepalu olnud v\u00e4ga viljakas, ent tema ilmunud esseid peamiselt eesti luulest on k\u00f5rgelt hinnatud. Tema essee- ja kriitikakogumik \u201cAinus armastus. Valik esseid\u201d (2011) v\u00f5itis kultuurkapitali aastapreemia esseistika kategoorias.<\/p>\n\n\n\n

S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/strong><\/h5>\n\n\n\n

Luuletused<\/em><\/strong>
J\u00f5e\u00e4\u00e4rne maja<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 47 lk.
Ithaka<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 81 lk.
Sel maal<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 54 lk.
Emil Tode, M\u00f5\u00f5t<\/strong>. Tallinn: Tuum, 1996, 64 lk.
Enne heinaaega ja hiljem. Luulet ja luulet\u00f5lkeid 1983-2005<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2005, 310 lk.
Kevad ja suvi ja<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2009, 189 lk. [2. tr\u00fckk: 2013. E-raamat: 2013.]
Kuidas on elada<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2012, 98 lk.
Klaasveranda<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2016, 107 lk + 1 CD. [E-raamat: 2016.]
Pimeduse tunnil<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2020, 83 lk.
Kevaded ja aastad<\/strong>. Pildid joonistanud ja kujundanud Merike Tamm. Tallinn: Hea Lugu, 2022, 85 lk. [Valikkogu.]<\/p>\n\n\n\n

Proosa<\/em><\/strong>
Emil Tode, Piiririik<\/strong>. Romaan. Tallinn: Tuum, 1993, 186 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1998, 2003, 2009, 2015, 2023.]
Hind<\/strong>. Tallinn: Tuum, 1995, 206 lk.
Emil Tode, Printsess<\/strong>. Tallinn: T\u00e4ht, 1997, 137 lk.
Anton Nigov, Harjutused<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002, 310 lk. [E-raamat: 2011.]
Emil Tode, Raadio<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002, 446 lk. [E-raamat: 2011.]
Flandria p\u00e4evik<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2007, 338 lk. [2. tr\u00fckk: 2015. E-raamat: 2010.]
Paradiis<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2009, 192 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 2015, 2024.]
Mandala<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2012, 243 lk. [2. tr\u00fckk: 2013.]
L\u00f5petuse ingel<\/strong>. M\u00e4rkmeid s\u00fcgissaarelt. Tallinn: Kultuurileht, 2015, 86 lk.
Valede kataloog. Inglise aed<\/strong>. Tallinn: EKSA, 2017, 385 lk.
Pariis. (Kaksk\u00fcmmend viis aastat hiljem)<\/strong>. Tallinn: EKSA, 2019, 172 lk. [Sari \u2018Mujal kodus\u2019, 1.]
Aaker. (Muskoka, Ontario, CA<\/strong>). Tallinn: EKSA, 2019, 388 lk. [Sari \u2018Mujal kodus\u2019, 2.]
L\u00f5pmatus. (Esimene kevad)<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2019, 251 lk. [Sari \u2018Mujal kodus\u2019, 3.]
Palk. Talvep\u00e4evik<\/strong>. Tallinn: Paradiis, 2021, 268 lk.
Viimane s\u00f5na<\/strong>. Tallinn: Paradiis, 2021, 413 lk. [Tsitaadid T\u00f5nu \u00d5nnepalu teostest v\u00e4lja valinud Martin Kivirand.]
Eesti loodus<\/strong>. Tallinn: Kirjastus Paradiis, 2022, 211 lk.
\u00d5htup\u00e4ike v\u00e4ikestel majadel. T\u00fckk elust<\/strong>. Tallinn: Kirjastus Paradiis, 2024, 319 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Vennas<\/strong>. N\u00e4idend kahes vaatuses. Tallinn: Eesti Draamateater, 2014, 136 lk.
M\u00e4ed<\/strong>. Ballett. Tallinn: Eesti Draamateater, 2016, 72 lk.<\/p>\n\n\n\n

Esseed, artiklid, arvustused, kirjavahetus<\/em><\/strong>
Ainus armastus<\/strong>. Valik esseid. Tallinn: Varrak, 2011, 355 lk. [E-raamat: 2012.]
Jaan Kaplinski, T\u00f5nu \u00d5nnepalu, Kirjad<\/strong>. Toimetanud T\u00f5nis Tootsen. Tallinn: Aadam ja pojad, 2022, 389 lk.
Udu<\/strong>. Tallinn: Rahva Raamat; Edasi.org, 2023, 278 lk. [Artiklikogumik sisaldab tekste, mis on eelnevalt ilmunud ajakirjas Edasi.]
Siinpool vaikust<\/strong>. Tallinn: Aadam ja pojad, 2024, 182+8 lk. [T\u00f5nu \u00d5nnepalu loengud \u201cRaadio \u00d6\u00f6\u00fclikooli\u201d sarjas: Vikerraadios ja Klassikaraadios aastatel 2005-2020; Joonas Hellerma vestlus T\u00f5nu \u00d5nnepaluga 12.03.2024.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

T\u00f5nu \u00d5nnepalu (pseudon\u00fc\u00fcmid Emil Tode ja Anton Nigov, s 13. XI 1962) on eesti prosaist, luuletaja, t\u00f5lkija ning esseist. \u00d5nnepalu s\u00fcndis Tallinnas, \u00f5ppis Tallinna 29. algkoolis ja 3. keskkoolis ning 1980-1985 Tartu \u00dclikooli bioloogiateaduskonnas, mille l\u00f5petas cum laude botaanik-\u00f6koloogina. On …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6516,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6650","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6650","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6650"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6650\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6655,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6650\/revisions\/6655"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6516"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6650"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}