{"id":7413,"date":"2024-04-03T23:39:42","date_gmt":"2024-04-03T20:39:42","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7413"},"modified":"2025-06-13T12:39:08","modified_gmt":"2025-06-13T09:39:08","slug":"liidia-tuulse","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/t\/liidia-tuulse\/","title":{"rendered":"Liidia Tuulse"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Liidia Tuulse (s\u00fcndinud Liidia Haas, 8. III 1912 \u2013 17. III 2012) oli Rootsis elanud luuletaja, kes koos oma kunstiajaloolasest abikaasa Armin Tuulsega oli eesti kultuurim\u00e4lu kesksemaid kandjaid ja hoidjaid paguluses.<\/p>\n\n\n\n

Liidia Tuulse s\u00fcndis Viljandimaal (hiljem Valgamaa koosseisus) Hummuli vallas Soe k\u00fclas. Ta \u00f5ppis aastatel 1918\u20131929 Valgas Veisteri eraalgkoolis ja Valga t\u00fctarlaste g\u00fcmnaasiumi humanitaarharus. Aastatel 1929\u20131934 \u00f5ppis ta Tartu \u00fclikoolis germaani keeli, filosoofiat ja kunstiajalugu, l\u00f5petas cum laude<\/em>. 1938. aastal p\u00e4lvis ta Tartu \u00fclikoolis magistrikraadi v\u00e4itekirjaga \u201eEksperimentaalne uurimus eelkooliealiste laste musikaalsusest\u201c. Hiljem j\u00e4tkas ta \u00f5pinguid K\u00f6nigsbergi ja Stockholmi \u00fclikoolides.<\/p>\n\n\n\n

1944. aastal p\u00f5genes Liidia Tuulse koos abikaasa Armin Tuulse ja poja Taneliga Rootsi. Rootsis t\u00f6\u00f6tas Liidia Tuulse esmalt arhivaarina (1950\u20131962) sariteose Sveriges Kyrkor (Rootsi kirikud) toimetuses, hiljem ka saksa keele \u00f5petajana. Tema poeg Toomas Tuulse on arhitekt, helilooja ja Stockholmi Eesti koori dirigent.<\/p>\n\n\n\n

Liidia Tuulse deb\u00fcteeris ajakirjanduses 1930. aastate l\u00f5pus, avaldades reisikirju, arvustusi ja l\u00fchiproosat. Tuulse hakkas luuletama k\u00fcpses eas, ligi 50-aastasena, eesk\u00e4tt Bernard Kangro innustusel. Ka Marie Under suhtus Tuulse saavutustesse heatahtlikult. Esimesed luuletused ilmusid 1961. aastal ajakirjas Tulimuld. Tuulse esimene luulekogu \u201eLiiv ja lumi\u201c (1968) on temaatiliselt \u00fchtne. Autor pakub tundliku keeletajuga salvestatud meeleolupilte, enamasti loodusest, lilledest, maastikest. Sageli l\u00f5petab luuletuse ootamatu m\u00f5ttek\u00e4\u00e4nak. Looduspiltide j\u00e4\u00e4dvustamine j\u00e4i Tuulse luulele iseloomulikuks. Teises luulekogus \u201eLinde pihlaka v\u00f5ras\u201c (1983) nihkub lisaks esiplaanile teine inimene: \u00fcha uuesti korduvad m\u00f6\u00f6dar\u00e4\u00e4kimised ja -vaatamised, v\u00e4ikesed pettumused, mis m\u00f5juvad saatuslikult kaalukana, varjatud r\u00f5\u00f5muhetked. T\u00e4htsal kohal Tuulse l\u00fc\u00fcrikas on muljed suvitusreisidelt L\u00e4\u00e4ne-Euroopas, l\u00f5puks ka taaskohtumine kodumaa loodusega. Loodusmuljed Soomest, Rootsist ja Norrast toovad luuletajale m\u00e4lestuspilte noorusajast Eestis. Tuulse kaks esimest, Rootsis ilmunud luulekogu kujundas Arno Vihalemm. \u00dclej\u00e4\u00e4nud neli Tuulse luulekogu on ilmunud Tallinnas.<\/p>\n\n\n\n

Tuulse luuletused on enamasti vabav\u00e4rsilised, harvade l\u00f5ppriimidega. Tema luuletuste t\u00f5lkeid on ilmunud saksa, rootsi ja inglise keeles.<\/p>\n\n\n\n

Liidia Tuulse sulest p\u00e4rineb ka arvukalt luulet\u00f5lkeid, peamiselt saksa ja rootsi keelest, mis on enamjaolt avaldatud ajakirjas Tulimuld. Tuulse on t\u00f5lkinud luuletusi j\u00e4rgmistelt autoritelt: Gottfried Benn, Bo Bergman, Magda Bergquist von Mirbach, Karin Boye, Gunnar Ekel\u00f6f, Hermann Hesse, Mare Kandre, Erik Lindegren, Octavio Paz, Rainer Maria Rilke ja Anders \u00d6sterling. Nendest on Tuulsele k\u00f5ige tugevamat m\u00f5ju avaldanud Rilke l\u00fc\u00fcrika. Tuulse on pidanud mitmeid eesti- v\u00f5i saksakeelseid loenguid eesti kirjanduse, eriti Lydia Koidula, Marie Underi ja Betti Alveri teemal Rootsis, Saksamaal, Ameerika \u00dchendriikides, Kanadas ja \u0160veitsis.

Liidia Tuulse oli 1968. aastast V\u00e4lismaise Eesti Kirjanike Liidu liige, Akadeemiliste Naiste \u00dchingu liige ja 1983. aastast juhataja, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis liige, Eesti Kultuuri Koondise ja Rootsi Eestlaste Liidu liige, 1978. aastast Eesti PEN-klubi liige.<\/p>\n\n\n\n

L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h5>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Liiv ja lumi<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1968. 80 lk.
Linde pihlaka v\u00f5ras<\/strong>: luuletusi 1963\u20131983. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1983. 80 lk.
Tiival\u00f6\u00f6k<\/strong>: luulet, 1963\u20131983. Tallinn: Eesti Raamat, 1989. 69 lk.
Jahresringe: Gedichte= Arsringar: dikter= Annual rings: poems<\/strong>. Tallinn: Inreko Press, 1995. 73 lk. [Osa teksti eesti keeles.]
Muutuda s\u00f5naks<\/strong>. Tallinn: L. Tuulse, 1997. 159 lk.
Kogutud luuletused 1969\u20131997<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007. 363 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Liidia Tuulse kohta<\/a><\/h5>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Liidia Tuulse (s\u00fcndinud Liidia Haas, 8. III 1912 \u2013 17. III 2012) oli Rootsis elanud luuletaja, kes koos oma kunstiajaloolasest abikaasa Armin Tuulsega oli eesti kultuurim\u00e4lu kesksemaid kandjaid ja hoidjaid paguluses. Liidia Tuulse s\u00fcndis Viljandimaal (hiljem Valgamaa koosseisus) Hummuli vallas …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6510,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7413","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7413","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7413"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7413\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7419,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7413\/revisions\/7419"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6510"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7413"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}