{"id":7847,"date":"2024-04-03T23:41:33","date_gmt":"2024-04-03T20:41:33","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7847"},"modified":"2026-03-10T13:07:45","modified_gmt":"2026-03-10T11:07:45","slug":"kristian-jaak-peterson","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/p\/kristian-jaak-peterson\/","title":{"rendered":"Kristian Jaak Peterson"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Kristian Jaak Peterson (Christian Jacob Petersohn; 14.\/2. III 1801 \u2013 4. VIII\/23.VII 1822) oli luuletaja ja literaat, eesti kultuuriikoone. <\/p>\n\n\n\n

Peterson s\u00fcndis Riias. Isa Jaak Peterson oli p\u00e4rit Viljandi l\u00e4hedalt Karula vallast. Ema oli Anna Elisabet (s\u00fcnd Mihhailovna). K. J. Peterson \u00f5ppis Riia 2. kreiskoolis ja 1815\u201318 kubermangug\u00fcmnaasiumis, seej\u00e4rel 1819\u201320 Tartu \u00fclikoolis \u2013 alguses usu-, siis filosoofiateaduskonnas. Ta kavatses edasi \u00f5ppima minna Leipzigi \u00fclikooli. Suri varakult kopsuhaiguse (tiisikuse) tagaj\u00e4rjel. Oma prote\u017eeele kirjutas nekroloogi m\u00f5jukas kiriku- ja haridustegelane, Liivimaa kindralsuperintendent Karl Gottlob Sonntag.<\/p>\n\n\n\n

Petersoni paarik\u00fcmne eestikeelse luuletuse stiil on j\u00f5uline, hoogsalt kujundirikas. Sage gerundiumikasutus liidab abstraktsete m\u00f5istete \u00fclevuse ja verbi d\u00fcnaamika. Tema vaba- ja blankv\u00e4rss on voolav ning algup\u00e4rane \u2013 koos Petersoniga s\u00fcndisid t\u00f5eline eestikeelne luule ja s\u00f5nakunst.<\/p>\n\n\n\n

Ta oli filoloogiliselt v\u00e4ga andekas, pol\u00fcglott, kelle unistuseks oli saada kristlikuks misjon\u00e4riks Ameerika, Aafrika v\u00f5i Aasia p\u00e4rismaalaste seas. Herderi vaimus tundis ta huvi nii klassikalise kultuuri kui ka kogu maailma vernakulaarkeelte, eriti oma isa emakeele \u2013 eesti keele vastu. Juba g\u00fcmnaasiumis hakkas ta luuletusi ja filosoofilise ning filoloogilise kallakuga p\u00e4evaraamatut kirjutama. Ta avaldas estofiil Johann Heinrich Rosenpl\u00e4nteri ajakirjas Beitr\u00e4ge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache <\/em>saksakeelseid artikleid eesti keele s\u00fcntaksi, k\u00e4\u00e4nete ja p\u00f6\u00f6rete morfoloogia, foneetika jm k\u00fcsimuste kohta. \u00dclikoolist lahkunud, andis Peterson Riias keeletunde ning tegeles filoloogiaga. Ta t\u00f5lkis Christian Gananderi Mythologia Fennica<\/em> rootsi keelest saksa keelde, korraldas \u00fcmber selle sisu ning p\u00f5imis sisse omapoolseid arvamusi eesti muinasusu kohta, nimetades ka Vanemuist ja Kalevipoega. Finnische Mythologie<\/em> ilmus Beitr\u00e4ge<\/em> XIV vihikus (1821\/1822). Petersoni k\u00e4sikirjaline p\u00e4rand l\u00e4ks Rosenpl\u00e4nteri kaudu \u00d5petatud Eesti Seltsi valdusse; see avalikustati ja v\u00e4\u00e4rtustati nooreestlase Gustav Suitsu eestvedamisel sajand hiljem.<\/p>\n\n\n\n

End maarahva laulikuks<\/em> (s.o eesti luuletajaks) nimetanud Peterson hindas kirjanduses nii klassikalist suurust kui ka rahvuslikku omap\u00e4ra, nagu see toona \u00fcle Euroopa moodi tuli. Ta tundis h\u00e4sti Pindarose oode, Theokritose bukoolikat ja id\u00fclle, Vergiliuse pastoraale, Horatiuse l\u00fc\u00fcrikat ja bakhantlikku Anakreoni. Ta sai tugevaid m\u00f5jutusi F. G. Klopstocki, J. W. Goethe ja F. M. Franzeni eelromantilistest poeemidest, rahvalaule luges ta nii Herderilt kui ka kuulis isa Kikka Jaagu suust. Filosoofiliselt oli Petersoni eeskujuks Diogenese stoitsism ja k\u00fcnism ning Leibnizi s\u00fcsteemi propageerija Christian Wolffi dualistlik deism. Viimase ratsionalismi j\u00e4rgis Petersoni lemmikprofessor Tartus, teoloog ja orientalist Friedrich Hezel, kes oli \u00fchtlasi Pindarose asjatundja. \u00dclim Jumal on kogu oleva algus ja l\u00f5pp. See korraldab mateeriat (Petersoni v\u00e4ljenduses ema-asi<\/em>) ja emaneerub allapoole nagu v\u00f5imas kosk v\u00f5i kaste; hingestatud inimesed otsivad \u00fcksteises armastust ja p\u00fc\u00fcavad omakorda laulutuules <\/em>t\u00f5usta tagasi jumala juurde.<\/p>\n\n\n\n

Vastavalt nendele sf\u00e4\u00e4ridele loob Peterson k\u00f5rgstiilseid oode, mis l\u00e4htuvad taevalikust m\u00f5\u00f5tmest ja klassikalisest esteetikast, vaimsest armastusest s\u00f5prade vahel: h\u00fcmnid \u201cJummalale\u201d, \u201cP\u00e4va loja-minnemine\u201d, \u201cS\u00fcggise\u201d, \u201cInnimenne\u201d, \u201cKuu\u201d, \u201cS\u00f6bradus\u201d, \u201cLotus\u201d, \u201cOlen j\u00e4lle \u00f6nnis\u201d, \u201eR\u00f6molaul\u201c, \u201cLaulja\u201d. Tema pastoraalid aga esindavad madalat ja kohati koomilisemat stiili, mis l\u00e4htuvad maistest asjadest ja rahvalaulu eeskujust, ka kuumast maisest armastusest t\u00fcdrukute vastu: \u201cKarjaste-laul. Elts ja Tio, karjatsed\u201d, \u201cJaak, \u2013, J\u00fcrri, karjapoisid\u201d, \u201cKarjaste laul. Ot ning Pedo\u201d, \u201cMa pean joma. Lauloke\u201d, \u201cNaesed\u201d, \u201cAllo ning Jaak. Karjaste laul\u201d, \u201cEn ning Ello, karjaste laul\u201d, \u201cMinno issa \u00fctleb et \u00f6pik laulab nenda:\u201d. Igavese taevase ja ajaliku-kohaliku tasandi vahelise ringliikluse vahele j\u00e4\u00e4vad m\u00f5ned vahestiilis tekstid, kus \u00fclev p\u00f5imub isiklikuga: \u201cLaul, kui ma Tartust l\u00e4ksin Ria pole, omma vannemad vaatama\u2026\u201d, \u201cJago-laul. Ta istub \u00fcksi m\u00e4e pe\u00e4l\u201d, \u201cMardi Lutterusse p\u00e4val\u201d. 1823. aastal ilmus Saksamaal postuumselt kolm Petersoni saksakeelset luuletust (s.h \u00fcks sonett) v\u00e4ljaandes Zeitung f\u00fcr die elegante Welt <\/em>(eesti k Betti Alveri t\u00f5lkes 1961).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Petersoni mee\u00adnutavad m\u00e4lestuskivi Viljandimaal isakodus Kikka talus, m\u00e4lestustahvel g\u00fcmnaasiumihoonel Riias ja v\u00f5imas monument Tartus Toomem\u00e4el (skulptor Jaak Soans, arhitekt Allan Murdmaa, 1983). Tartus tegutseb Kristjan Jaak Petersoni G\u00fcmnaasium. 1996. aastast t\u00e4histatakse Eestis poeedi s\u00fcnnip\u00e4eval 14. m\u00e4rtsil riiklikult emakeelep\u00e4eva.<\/p>\n\n\n\n

A. M.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Laulud, p\u00e4evaraamat ja kirjad<\/strong>. Korraldanud ja redigeerinud Aino Paltser. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi koolikirjanduse toimkond, 1922, 189 lk.
Laulud; P\u00e4evaraamat<\/strong>. Redigeerinud ja eess\u00f5na: Karl Taev. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 128 lk.
IAAK: Kristian Jaak Peterson 200 = IAAK: Kristian Jaak Peterson: aus Anlass seines 200. Geburtstages<\/strong>. Toimetanud Urmas Sutrop, Kristiina Ross, Jaan Undusk jt (Eesti Keele Instituut ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus). Eess\u00f5na: Urmas Sutrop. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001, 425 lk. [Sisaldab Petersoni kahe luulekogu originaaltekste ja p\u00e4evikut, nende t\u00f6\u00f6de s\u00f5nastikku, tema k\u00f5iki teadaolevaid lingvistika-alaseid artikleid saksa keeles ja eestikeelses t\u00f5lkes, ning \u00fclevaadet Petersoni elust, t\u00f6\u00f6st ja retseptsioonist. Raamat sisaldab ka saksakeelseid t\u00f5lkeid k\u00fcmnest Petersoni oodist ning kolme saksakeelset luuletust.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kristian Jaak Peterson (Christian Jacob Petersohn; 14.\/2. III 1801 \u2013 4. VIII\/23.VII 1822) oli luuletaja ja literaat, eesti kultuuriikoone. Peterson s\u00fcndis Riias. Isa Jaak Peterson oli p\u00e4rit Viljandi l\u00e4hedalt Karula vallast. Ema oli Anna Elisabet (s\u00fcnd Mihhailovna). K. J. Peterson …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6501,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7847","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7847","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7847"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7847\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7849,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7847\/revisions\/7849"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6501"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7847"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}