{"id":7918,"date":"2024-04-03T23:42:13","date_gmt":"2024-04-03T20:42:13","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7918"},"modified":"2026-04-07T16:48:26","modified_gmt":"2026-04-07T13:48:26","slug":"eduard-vilde","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/v\/eduard-vilde\/","title":{"rendered":"Eduard Vilde"},"content":{"rendered":"
\"Eduard<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Eduard Vilde (4. III \/ 20. II 1865 \u2013 26. XII 1933) on eesti kirjandusklassik, \u00fcks eesti romaani rajajaid ning tunnustatumaid esindajaid.<\/p>\n\n\n\n

Vilde kasvas \u00fcles Virumaal Muuga m\u00f5isas, sai varakult eratunde saksa keeles, k\u00e4is Tallinnas Kentmanni algkoolis ja 1878-1882 Saksa kreiskoolis, mis j\u00e4i l\u00f5petamata. T\u00f6\u00f6tas 1883-1905 paljude eesti ajalehtede juures, 1889-1900 ka Riia lehe Zeitung f\u00fcr Stadt und Land toimetuses ning 1890-1892 vabakutselise ajakirjanikuna Berliinis. Vilde osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mist\u00f5ttu ta vangistuse v\u00e4ltimiseks oli sunnitud kodumaalt p\u00f5genema. 1905-1911 veetis paljudes Euroopa suurlinnades ning 1911 \u00fcritas kanda kinnitada ka New Yorgis. 1911-1917 elas Kopenhaagenis. P\u00e4rast tsarismi kukutamist p\u00f6\u00f6rdus 1917 tagasi Eestisse. 1919 valiti Vilde Sotsiaaldemokraatlike T\u00f6\u00f6liste Partei nimekirjas Asutavasse Kokku. Samal aastal t\u00f6\u00f6tas ta Eesti Vabariigi pressib\u00fcroo juhina Kopenhaagenis ning 1919-1920 saadikuna Berliinis. 1920-1923 elas kutselise kirjanikuna peamiselt Berliinis, edaspidi Tallinnas. 1920. aastate alguses halvenes Vilde tervis ning tema loomej\u00f5ud v\u00e4henes oluliselt. Suri Tallinnas, maeti esimese isikuna Metsakalmistule.<\/p>\n\n\n\n

Vilde sai esmalt tuntuks produktiivse p\u00f5nevus- ning naljajuttude kirjutajana. Kriminaalse sisuga esikteos \u201cKurjal teel\u201d valmis 1882 (ilmus 1898). J\u00e4rgnes terve hulk jutustusi ja romaane nii lehesabades kui eraldi raamatutena. Vildet on nimetatud ka eesti algup\u00e4rase krimikirjanduse rajajaks. Vilde p\u00f5nevuslugude m\u00f5jul hakkasid eestlased ajaviitekirjandusena v\u00f5\u00f5rkeeltest mugandatu asemel eelistama algup\u00e4rast kirjandust, mis k\u00e4sitles kohalikku eluolu. Samuti m\u00f5jutasid Vilde ladusas keeles kirjutatud populaarsed lood eesti kirjakeele arengut. M\u00f5nedes Vilde varase perioodi teostes \u2013 n\u00e4iteks 1883. valminud krimijutustuses \u201cMusta mantliga mees\u201d \u2013 on juba t\u00e4heldatavad ka sotsiaalkriitilised elemendid. M\u00f5ned tol perioodil ilmunud naljajutud on t\u00e4nini eesti kultuuris aktiivselt k\u00e4ibivad tekstid \u2013 n\u00e4iteks jutt \u201cVigased pruudid\u201d (1888).<\/p>\n\n\n\n

Palju reisinud intellektuaalina oli Vilde h\u00e4sti kursis L\u00e4\u00e4ne-Euroopa uuemate kirjandusvooludega. 1890. aastate algul v\u00f5ttis ta kirjanikuna teadlikult suuna kriitilis-realistlikule esteetikale. P\u00e4rast m\u00f5ningaid uues stiilis kirjutatud jutustusi ilmus Vildelt romaan \u201cK\u00fclmale maale\u201d (1896) mis kujutab n\u00e4ljaga silmitsi seisva talukehviku asumist kriminaalsele teele, et oma lapsi toita, ning sellele j\u00e4rgnevat moraalset allak\u00e4iku ja Siberi-teekonda. Selle romaaniga kehtestus realism eesti kirjanduse domineeriva vooluna.<\/p>\n\n\n\n

1898 ilmus Vildel romaan \u201cRaudsed k\u00e4ed\u201d, mis kujutab maalt linna tulnud talupoegade elu t\u00f6\u00f6listena Narva vabrikulinnaosas. See kapitalismikriitiline romaan ei kuulu k\u00f5ige m\u00f5jukamate Vilde teoste hulka, ent v\u00e4\u00e4rib t\u00e4helepanu kui esimene eesti t\u00f6\u00f6lisromaan. Vilde kujutas oma loomingus ka naiste v\u00f5itlust patriarhaadiga n\u00e4iteks jutustustes \u201cAstla vastu\u201d (1998) ja \u201cKoidu ajal\u201d (1904) ning Taani-ainelises t\u00f6\u00f6lisromaanis \u201cLunastus\u201d (1909), mille peategelasteks on vallasema ja ta laps. Ateistina kritiseeris Vilde mitmetes teostes ka kirikutegelaste kahepalgelisust. Vilde enda abielud ja matus olid ilmalikud.<\/p>\n\n\n\n

Vilde loomingus kuulub keskne positsioon kolmele ajaloolisele romaanile, mis kujutavad talupoegade v\u00f5itlust feodalismiga 19. sajandi keskel. Vilde tegi nende kirjutamiseks palju eelt\u00f6\u00f6d, tutvudes ajalooallikate ning tegevuspaikadega. \u201cMahtra s\u00f5da\u201d (1902) kirjeldab talupoegade \u00fclest\u00f5usu Mahtra m\u00f5isas 1858. aastal ning selles osalenute julma karistamist. T\u00e4nasel p\u00e4eval tunnevadki eestlased Mahtra s\u00f5da peamiselt Vilde romaani p\u00f5hjal. \u201cKui Anija mehed Tallinnas k\u00e4isid\u201d (1903) jutustab m\u00f5isat\u00f6\u00f6st keeldunud talupoegade verist peksmist Tallinnas 1858. aastal ning eestlastest talupoegade \u00f5igusetut olukorda sakslastest linnakodanike k\u00f5rval. \u201cProhvet Maltsvet\u201d (1908) r\u00e4\u00e4gib virelevate talupoegade hulgas tekkinud spontaansest religioossest liikumisest, mille liikmed ootasid Tallinna l\u00e4hedal mererannas lunastavat Valget Laeva ning r\u00e4ndasid l\u00f5puks jalgsi \u201ct\u00f5otatud maale\u201d Krimmi.<\/p>\n\n\n\n

Oma produktiivsete loomeaastate hilisemal perioodil Kopenhaagenis elades muutus Vilde realism ps\u00fchholoogiliselt p\u00f5hjalikumaks ja n\u00fcansseeritumaks. Selle perioodi olulisemaks teoseks on romaan \u201cM\u00e4ek\u00fcla piimamees\u201d (1916), mis kirjeldab vananeva m\u00f5isniku huvi vaese talupoja noore naise vastu ning sellest tulenevat m\u00f5isniku ja talupoja kokkum\u00e4ngu. Ka selles romaanis on olulisel kohal naise \u00fchiskondliku positsiooni k\u00fcsimus.<\/p>\n\n\n\n

Vilde tundis eluaeg suurt huvi teatri vastu. Tema hilisema perioodi loomingu t\u00e4htsa osa moodustavad just terava sotsiaalse n\u00e4rviga kom\u00f6\u00f6diad, eriti \u201cTabamata ime\u201d (1912) ja \u201cPisuh\u00e4nd\u201d (1913). \u201cTabamata ime\u201d kujutab karjeristlikkust ja k\u00fc\u00fcndimatust eesti kultuurielus. \u201cPisuh\u00e4nd\u201d on \u00fcks eesti kuulsamaid ja populaarsemaid kom\u00f6\u00f6diaid, mis taas k\u00e4sitleb t\u00f5usiklikkust eesti vaimuelus ning \u00e4riringkondades valitsevat mahhineerimisindu. \u201cPisuh\u00e4nda\u201d on palju lavastatud, selle mitmed fraasid on kujunenud rahvalikeks k\u00f5nek\u00e4\u00e4ndudeks.<\/p>\n\n\n\n

Vilde v\u00e4itel autobiograafiline lugu \u201cMinu esimesed \u201ctriibulised\u201d\u201d (1904), milles kirjanik jutustab enda lapsep\u00f5lvekonfliktist parunipojaga ning sellele j\u00e4rgnenud eba\u00f5iglasest karistusest, leidis hiljem koha eesti lastekirjanduse klassika hulgas.<\/p>\n\n\n\n

S. V. <\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/strong><\/h5>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
R\u00f6\u00f6witud tiiwad<\/strong>. Eduard Wilde jutustus. Tallinn: J. H. Vahtrik, 1892, 256 lk (I-IV k\u00f6ide). [2. tr\u00fckk: 1927.]
K\u00fclmale maale!<\/strong>. Eduard Wilde k\u00fclajutt. Jurjev: Postimees, 1896, 400 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:37609<\/a>. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1897, 1924, 1934, 1943, 1947, 1948, 1954, 1960, 1976, 2005, 2026.]
Ed. Wilde, Kuhu p\u00e4ikene ei paista<\/strong>. Roman. P\u00f5ltsamaa: M. Reial ja K. Anveldt, 1901, 245 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1907, 1926, 1960.]
Eduard Wilde, Terawad nooled<\/strong>. Tallinn: J. A. Vahtrik, 1901, 262 lk. [2. tr\u00fckk: 1923.]
Eduard Wilde, Mahtra s\u00f5da<\/strong>. Tallinn: J. H. Vahtrik, 1902, 664 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:37612<\/a>. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1909, 1924, 1945, 1947, 1949, 1955, 1958, 1972, 1982, 2007, 2009.]
Kui Anija mehed Tallinnas k\u00e4isivad<\/strong>. Tallinn: G. Pihlakas, 1903, 368 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1929, 1940, 1946, 1948, 1955, 1960, 1970.]
Eduard Wilde, Prohwet Maltswet<\/strong>. Ajalooline roman. Tallinn: G. Pihlakas, 1906, 740 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:37691<\/a>. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1929, 1951, 1954, 1985.]
Eduard Wilde, Lunastus. \u00dche t\u00f6\u00f6lise noorp\u00f5lw. Tartu: J. Reevits, 1909, 160 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:37610<\/a>. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1934, 1941, 1948, 1988.]
Raudsed k\u00e4ed<\/strong>. Tallinn: G. Pihlakas, 1910, 164 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1928, 1941, 1951, 1960.]
Eduard Wilde, M\u00e4ek\u00fcla piimamees<\/strong>. Tallinn: M\u00f5te, 1916, 244 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:37611<\/a>. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1922, 1935, 1947, 1948, 1955, 1960, 1970, 1974, 2000, 2006, 2016, 2019, 2025.]<\/p>\n\n\n\n

Novellid, jutustused<\/em><\/strong>
Ed. Vilde, Norra rannas<\/strong>. Tallinn: Virulane, 1885, 50 lk.
Musta mantliga mees<\/strong>. Eduard Wilde uudisjutt. Tallinn: K. Busch, 1886, 80 lk.
Tallinna saladused<\/strong>. Eduard Vilde naljajutud. Tallinn: K. Busch, 1887, 72 lk. [2. tr\u00fckk: 1888, 1913.]
T\u00f6\u00f6mehe t\u00fctar<\/strong>. Eduard Wilde uudisjutt. Tartu: K. A. Hermann, 1887, 175 lk.
K\u00f5tistamise k\u00f5rred<\/strong>. Eduard Vilde naljajutud. Tallinn: K. Busch, 1888, 78 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1911?, 1913.]
Sala sidemed<\/strong>. Eduard Wilde uudisjutt. Tallinn: K. Busch, 1888, 79 lk.
Mustad leegid<\/strong>. Eduard Wilde jutustus. Tallinn: K. Busch, 1889, 119 lk.
R\u00f5uge-armid<\/strong>. Eduard Wilde uudisjutt. Tartu: K. A. Hermann, 1889, 54 lk.
Kuul p\u00e4he!<\/strong>. Uudisjutt Tallinna elust. T\u00f5siste s\u00fcndmuste j\u00e4rele Eduard Wilde. Tallinn: A. Laurmanni rmtkpl, 1891, 95 lk.
Kus sandid saia s\u00f6\u00f6wad<\/strong>. Eduard Wilde Berlini naljajutud.\u00a0Tallinn: K. Busch, 1891, 73 lk.
Naer on terwiseks!<\/strong>. Eduard Wilde naljajutud. Tartu: K. A. Hermann, 1891, 72 lk.
Tema ja ta laps<\/strong>. Eduard Wilde uudisjutt. Tallinn: K. Laurmann, 1891, 68 lk.
K\u00e4nnud ja k\u00e4bid<\/strong>. Eduard Wilde uudisjutt. Tartu: K. A. Hermann, 1892, 199 lk.
Peiu k\u00e4siraha<\/strong>. Eduard Wilde uudisjutt. Tartu: K. A. Hermann, 1892, 136 lk.
Karikas kihwti<\/strong>. Eduard Vilde uudisjutt. Tallinn: J. H. Vahtrik, 1893, 160 lk.
W\u00e4striku Aadu<\/strong>. Eduard Wilde uudisjutt. Tartu: K. A. Hermann, 1893, 142 lk.
Eduard Wilde, \u201cLinda\u201d aktsiad<\/strong>. Jurjew: K. A. Hermann, 1894, 279 lk.
Muhulaste imelikud juhtumised juubeli-laulupidul<\/strong>. Eduard Wilde naljajutt. Tartu: H. Laakmann, 1894, 62 lk.
E. Wilde, Astla wastu<\/strong>. Jurjev: A. Grenzstein, 1898, 73 lk.
Eduard Wilde, Kurjal teel<\/strong>. Algusp\u00e4raline jutustus p\u00e4\u00e4linna elust. Jurjev: Schnackenburg, 1898, 94 lk.
Eduard Wilde, Ameti poolest kosilane<\/strong>. Uudisjutt; Uus toaneitsi<\/strong>. Uudisjutt. Jurjev: Hermann, 1898, 100 lk.
Koidu-ajal<\/strong>. Uudisjutt. Tallinn: G. Pihlakas, 1904, 128 lk.
Eduard Wilde, Naise-\u00f5iguslased<\/strong>. Tallinn: \u00d5igus, 1908, 45 lk.
Seadusemees<\/strong>. New York: [s.n.], 1910, 18 lk.
Jutustused<\/strong>. Tallinn: M\u00f5te, 1912, 184 lk.
Asta ohver. Leib. Punane wiir. Wiaburi<\/strong>. Tallinn: J. Lilienbach, 1913, 48 lk.
Muiged<\/strong>. Tallinn: M\u00f5te, 1914, 95 lk.
Eduard Wilde, Minu esimesed \u201ctriibulised\u201d<\/strong>. Tallinn: P\u00e4\u00e4suke, 1925, 16 lk.
Lugusid suure lombi tagant<\/strong>. Tallinn: A. T\u00f5nisson, 1944, 55 lk.
Valitud jutustused<\/strong>. Toimetanud ja eess\u00f5na: Fr. Tuglas. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 507 lk.
Jack Brown<\/strong>. L\u00fchijutud. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951, 160 lk.
Valik jutustusi<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951, 151 lk.
Jutustused<\/strong>. Koostanud ja j\u00e4rels\u00f5na: Herbert Salu. Stockholm: Vaba Eesti, 1958, 294 lk.
Casanova j\u00e4tab jumalaga<\/strong>. Novelle. Eess\u00f5na: N. Andresen. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus (Loomingu Raamatukogu), 1960, 67 lk.
Kui tuli t\u00e4hendus\u2026<\/strong>. Jutustusi ja novelle. Koostaja E. Elisto. Tallinn: Eesti Raamat, 1964, 516 lk.
Jutustusi ja publitsistikat<\/strong>. Koostanud ja kommenteerinud Ants J\u00e4rv. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 192 lk.
Kolmk\u00fcmmend aastat armastust<\/strong>. Novelle ja novellette. Koostanud Elem Treier. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 312 lk. [Sari \u2018Eesti novellivara\u2019.]
\u00c4rap\u00f5letatud peigmehed ja vigased pruudid<\/strong>. Koostanud, toimetanud ja j\u00e4rels\u00f5na: Ants J\u00e4rv. Tallinn: Eesti Raamat, 1997, 285 lk.
Kuul p\u00e4he! 4 krimijuttu<\/strong>. Jutud valinud ja j\u00e4rels\u00f5na kirjutanud Jaanus Vaiksoo. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2010, 240 lk. [Sisu: \u2018Kurjal teel\u2019, \u2018Musta mantliga mees\u2019, \u2018Kuul p\u00e4he!\u2019, \u2018Kippari unerohi\u2019.]
Vembumees Vilde<\/strong>. Eduard Vilde nalja- ja satiirikogumik. Koostaja ja sissejuhatus: Kairi Tilga. Tallinn: SE&JS, 2016, 287 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Tabamata ime<\/strong>. Eduard Wilde nelja waatusega n\u00e4idend. Tallinn: Maa, 1912, 231 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:37693<\/a>. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1929, 1944, 1947, 1956, 2007.]
Eduard Wilde, Pisuh\u00e4nd<\/strong>. Kolme waatusega l\u00f5bum\u00e4ng. Tallinn: Maa, 1913, 160 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:37690<\/a>. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1929, 1940, 1944, 1947, 1956, 1959, 1971, 1982, 2003, 2018, 2022, 2024.]
Eduard Wilde, Side<\/strong>. Nelja vaatusega draama. Tallinn: Rahva\u00fclikool, 1922, 151 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1929, 1944, 1947, 1956.]<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja esseed<\/em><\/strong>
Demokraatlik kaswatus<\/strong>. Tartu: Eesti \u00dcli\u00f5pilaste Poliitilist Kihutust\u00f6\u00f6d korraldav Toimekond, 1917, 16 lk. [\u201cEstonias\u201d 10. mail 1917 peetud k\u00f5ne.]
Jutustusi ja publitsistikat<\/strong>. Koostanud ja kommenteerinud Ants J\u00e4rv. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 192 lk.
Minu p\u00f5sk sinu p\u00f5se vastu. Eduard Vilde kirjad Rahelile<\/strong>. Koostanud Kairi Tilga. Tallinn: Hea Lugu, 2015, 254 lk.
M\u00f6\u00f6da maad ja merd<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2023, 560 lk. [Sari \u2018Eesti m\u00f5ttelugu\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

Kogutud teosed: <\/em>Eduard Wilde kirjat\u00f6\u00f6de kogu, 1907<\/strong>
Eduard Wilde kirjat\u00f6\u00f6de kogu<\/strong>. Tallinn: A. Pert, 1907, 384 lk. [Ajakirja \u2018Aeg\u2019 lisa, 1\/2-10\/12. Sisu: \u2018Iseenesest\u2019, \u2018Karikas kihvti\u2019, \u2018Kuhu p\u00e4ikene ei paista\u2019, \u2018Vigased pruudid\u2019, \u2018Minu esimene hobuseliha s\u00f6\u00f6mine\u2019, \u2018Lehmanni emanda kaks meest\u2019, \u2018R\u00e4tsepa kosjakavalus\u2019, \u2018Viirastus\u2019, \u2018Jette truudus\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

Kogutud teosed: <\/em><\/strong><\/em>Eduard Vilde Kirjat\u00f6\u00f6de kogu, 1909-1913<\/strong>
Mahtra s\u00f5da<\/strong>. Tallinn: G. Pihlakas, 1909, 510 lk.
Raudsed k\u00e4ed<\/strong>. Tallinn: G. Pihlakas, 1910, 164 lk.
K\u00f5tistawad k\u00f5rred<\/strong>. Tallinn: G. Pihlakas, 1913, 71 lk. [Sisu: Naljajutud.]
K\u00e4nnud ja k\u00e4bid<\/strong>. Tallinn: G. Pihlakas, 1911, 104 lk.
\u201cLinda\u201d aktsiad<\/strong>. Tallinn: G. Pihlakas, 1911, 160 lk.
Peiu k\u00e4siraha<\/strong>. Tallinn: G. Pihlakas, 1911, 76 lk.
T\u00f6\u00f6mehe t\u00fctar<\/strong>. Tallinn: G. Pihlakas, 1911, 103 lk.
Muhulaste imelikud juhtumised Tartu juubeli-laulupidul<\/strong>. Tallinn: G. Pihlakas, 1913, 60 lk.
Naljajutud<\/strong>. Tallinn: G. Pihlakas, 1913, 203 lk.
Tallinna saladused<\/strong>. Tallinn: G. Pihlakas, 1913, 76 lk.<\/p>\n\n\n\n

Valitud teosed:\u00a0<\/em><\/strong>Valitud teosed, 1940-1943<\/strong>
I k\u00f6ide. K\u00fclmale maale; Astla vastu<\/strong>. Tartu: Tartu Eesti Kirjastus, 1943, 302 lk.
II k\u00f6ide. Kui Anija mehed Tallinnas k\u00e4isid<\/strong>. Tartu: Ilukirjandus ja Kunst, 1940, 328 lk.
IV k\u00f6ide. Raudsed k\u00e4ed; Lunastus<\/strong>. Tartu: Ilukirjandus ja Kunst, 1941, 339 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kogutud teosed<\/em><\/strong>:\u00a0<\/em>Kogutud teosed, 1923-1935<\/strong>
I k\u00f6ide. Novellid I. Kurjal teel; Musta mantliga mees<\/strong>. Tallinn: Varrak, 1923, 146 lk.
II\u00a0k\u00f6ide. Romaanid I. Terawad nooled<\/strong>. Tallinn: Varrak, 1923, 220 lk.
III\u00a0k\u00f6ide. Novellid II. Lina-Mai ja teised jutustused<\/strong>. Tallinn: Varrak, 1923, 170 lk.
IV\u00a0k\u00f6ide. Romaanid II. Kaks s\u00f5rme<\/strong>. Tallinn: Varrak, 1924, 184 lk.
V\u00a0k\u00f6ide. Nali ja pilge I. \u00c4rap\u00f5letatud peigmehed ja teised jandid<\/strong>. Tallinn: Varrak, 1923, 233 k.
VI\u00a0k\u00f6ide. Novellid III. R\u00f5ugearmid ja teised nowellid<\/strong>. Tallinn: Varrak, 1925, 229 lk.
VII\u00a0k\u00f6ide. Romaanid III. Kuhu p\u00e4ike ei paista<\/strong>. Tartu: Varrak, 1926, 235 lk.
VIII\u00a0k\u00f6ide. Novellid IV. Punane mulk ja teised jutustused<\/strong>. Tartu: Varrak, 1926, 242 lk.
IX\u00a0k\u00f6ide. Novellid V. Noored hinged ja teised jutustused<\/strong>. Tartu: Varrak, 1926, 213 lk.
X\u00a0k\u00f6ide. Nali ja pilge II. Kosilane Rakverest ja teised humoreskid<\/strong>. Tartu: Varrak, 1927, 233 lk.
XI\u00a0k\u00f6ide. Romaanid IV. R\u00f6\u00f6witud tiiwad<\/strong>. Tartu: Varrak, 1927, 198 lk.
XII\u00a0k\u00f6ide. Novellid VI. Peiu k\u00e4siraha ja teised jutustused<\/strong>. Tartu: Loodus, 1929, 238 lk.
XIII\u00a0k\u00f6ide. Novellid VIII. Karikas kihwti ja teisi jutustusi<\/strong>. Tartu: Loodus, 1930, 250 lk.
XIV\u00a0k\u00f6ide. Novellid VII. K\u00e4nnud ja k\u00e4bid; \u201cLinda\u201d aktsiad<\/strong>. Tallinn: Varrak, 1923, 293 lk.
XV\u00a0k\u00f6ide. Romaanid VI. Raudsed k\u00e4ed<\/strong>. Tartu: Varrak, 1928, 186 lk.
XVI\u00a0k\u00f6ide. Romaanid V. K\u00fclmale maale<\/strong>. Tallinn: Varrak, 1924, 221 lk. [2. tr\u00fckk: 1934.]
XVII\u00a0k\u00f6ide. Novellid IX. Mihkli wurrud ja teisi jutustisi<\/strong>. Tartu: Loodus, 1933, 272 lk.
XVIII\u00a0k\u00f6ide. Nali ja pilge III. Dr. Aadu Rebane ja teisi humoreske<\/strong>. Tartu: Loodus, 1933, 264 lk.
XIX\u00a0k\u00f6ide. Novellid X. Nende poeg ja teisi jutustisi<\/strong>. Tartu: Loodus, 1934, 279 lk.
XX-XXI\u00a0k\u00f6ide. Romaanid VII-VIII. Mahtra s\u00f5da. I-II k\u00f6ide<\/strong>. Tallinn: Varrak, 1924, 542 lk.
XXII-XXIII\u00a0k\u00f6ide. Romaanid VIII. Kui Anija mehed k\u00e4isid Tallinnas. I-II k\u00f6ide<\/strong>. Tartu: Loodus, 1929, 349 lk.
XXIV-XXVI\u00a0k\u00f6ide. Romaanid IX. Prohwet Maltswet. I-III k\u00f6ide<\/strong>. Tartu: Loodus, 1929, 740 lk.
XXVII\u00a0k\u00f6ide. Novellid XI. Nais\u00f5iguslased ja teisi jutustisi<\/strong>. Tartu: Loodus, 1934, 264 lk.
XXVIII\u00a0k\u00f6ide. Vested I. Krimmi ja Kaukaasia eestlastel k\u00fclaliseks. Reisuelamusi Kagu-Euroopas<\/strong>. Tartu: Loodus, 1934, 279 lk.
XXIX\u00a0k\u00f6ide. Vested II. \u00dcle suure wee ja teisi kirjutisi<\/strong>. Tartu: Loodus, 1935, 255 lk.
XXX\u00a0k\u00f6ide. Romaanid X. Lunastus. \u00dche t\u00f6\u00f6lise noorp\u00f5lw<\/strong>. Tartu: Loodus, 1934, 184 lk.
XXXI\u00a0k\u00f6ide. N\u00e4idendid I. Tabamata ime<\/strong>. Tartu: Loodus, 1929, 166 lk.
XXXII\u00a0k\u00f6ide. N\u00e4idendid II. Pisuh\u00e4nd; Side<\/strong>. Tartu: Loodus, 1929, 207 lk. [2. tr\u00fckk: 1940.]
XXXIII\u00a0k\u00f6ide. Romaanid XI. M\u00e4ek\u00fcla piimamees<\/strong>. Tartu: Loodus, 1935, 191 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kogutud teosed<\/em><\/strong>:<\/em> Teosed, 1951-1961<\/strong>
Raudsed k\u00e4ed<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: Juhan K\u00e4osaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951, 215 lk.
Prohvet Maltsvet<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: Juhan K\u00e4osaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951, 747 lk. [2. tr\u00fckk \u2018Teoste\u2019 sarjas: 1954, 656 lk.]
Jutustused I<\/strong>. Eess\u00f5na: Juhan K\u00e4osaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 472 lk. [2. tr\u00fckk: 1953, 424 lk.]
Jutustused II. Nali ja pilge<\/strong>. Eess\u00f5na: Juhan K\u00e4osaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 508 lk. [2. tr\u00fckk: 1953, 467 lk; 3. v\u00e4ljaanne: \u2018Vigased pruudid ja teised pilkelood\u2019, Sinisukk, 2025, 487 lk.]
Jutustused III<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 407 lk. [2. tr\u00fckk: 1953, 367 lk.]
Jutustused IV<\/strong>. Eess\u00f5na: Juhan K\u00e4osaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 564 lk.
K\u00fclmale maale; Raudsed k\u00e4ed<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: Juhan K\u00e4osaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 340 lk.
Mahtra s\u00f5da<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: Juhan K\u00e4osaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 476 lk.
Kui Anija mehed Tallinnas k\u00e4isid<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: Juhan K\u00e4osaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 308 lk.
M\u00e4ek\u00fcla piimamees<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: Juhan K\u00e4osaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 207 lk.
N\u00e4idendid<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: Juhan K\u00e4osaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 303 lk. [Sisu: \u2018Tabamata ime\u2019, \u2018Pisuh\u00e4nd\u2019, \u2018Side\u2019.]
Reisikirjeldused<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: T. Huik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 418 lk.
Artikleid ja kirju<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: L. Raud. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 630 lk.
Kaks s\u00f5rme; Kuhu p\u00e4ike ei paista; R\u00f6\u00f6vitud tiivad. Romaanid<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 564 lk.
Jutustused V<\/strong>. Koostanud ja j\u00e4rels\u00f5na: Juhan K\u00e4osaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 600 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kogutud teosed<\/em><\/strong>: <\/em>Kogutud teosed 2012<\/strong>
Kogutud teosed I. Tallinn: Futu Print; Digira, 2012. [e-raamat.]
Kogutud teosed II. Tallinn: Futu Print; Digira, 2012. [e-raamat.]<\/p>\n\n\n\n

Eduard Vilde<\/em><\/strong> kohta<\/strong><\/em>
Eduard Vilde kaasaegsete m\u00e4lestustes<\/strong>. Memuaarmaterjale ja dokumente. Koostanud Karl Mihkla ja Elem Treier. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 296 lk.
Villem Alttoa, Eduard Vilde<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 236 lk. [Sari \u2018Eesti kirjamehi\u2019.]
Eduard Vilde s\u00f5nas ja pildis<\/strong>. Koostanud Juhan K\u00e4osaar. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 204 lk.
Karl Mihkla, Eduard Vilde elu ja looming<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 516 lk.
Villem Alttoa, Eduard Vilde s\u00f5nameistrina<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 454 lk.
Romulus Tiitus, Elem Treier, L\u00f5bus Wilde<\/strong>. Tallinn: Kirjastus Kunst, 1976, 160 lk. [Karikatuuride album Vilde elu- ja loominguteest.]
Igihaljas Vilde. Artikleid 2005\u20132009<\/strong>. Koostaja Livia Viitol. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 2009, 132 lk. [Vilde 140. s\u00fcnniaastap\u00e4eva puhul 4.\u20135. m\u00e4rtsil 2004 Tartu Kirjanduse Majas toimunud konverentsi laiendatud kogumik.]
Livia Viitol, Eduard Vilde<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2012, 384 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eduard Vilde (4. III \/ 20. II 1865 \u2013 26. XII 1933) on eesti kirjandusklassik, \u00fcks eesti romaani rajajaid ning tunnustatumaid esindajaid. Vilde kasvas \u00fcles Virumaal Muuga m\u00f5isas, sai varakult eratunde saksa keeles, k\u00e4is Tallinnas Kentmanni algkoolis ja 1878-1882 Saksa …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6512,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7918","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7918","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7918"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7918\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7920,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7918\/revisions\/7920"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6512"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7918"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}