{"id":7922,"date":"2024-04-03T23:41:45","date_gmt":"2024-04-03T20:41:45","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7922"},"modified":"2026-04-07T17:12:25","modified_gmt":"2026-04-07T14:12:25","slug":"livia-viitol","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/v\/livia-viitol\/","title":{"rendered":"Livia Viitol"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/Liivia-Viitol_alar-madisson-scaled.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"672\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/livia-viitol-alar-madisson-vaike-672x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6434\" style=\"aspect-ratio:0.6562557161352228;width:247px;height:auto\" title=\"Foto: Alar Madisson\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/livia-viitol-alar-madisson-vaike-672x1024.jpg 672w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/livia-viitol-alar-madisson-vaike-197x300.jpg 197w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/livia-viitol-alar-madisson-vaike-768x1170.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/livia-viitol-alar-madisson-vaike.jpg 956w\" sizes=\"auto, (max-width: 672px) 100vw, 672px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>Livia Viitol (s\u00fcndinud 18. detsembril 1953) on eesti luuletaja, t\u00f5lkija ja kirjandusloolane.<\/p>\n\n\n\n<p>Viitol s\u00fcndis Tallinnas loomaarsti ja skulptori t\u00fctrena ja \u00f5ppis J\u00f5gisoo algkoolis (1960\u20131964), Tallinna 10. keskkoolis (1964\u20131971) ning Tartu \u00fclikoolis eesti filoloogiat ja soome-ugri keeli (1971\u20131976). Aastatel 1976\u20131978 t\u00f6\u00f6tas ta korrektorina Teaduste Akadeemia Toimetiste juures, aastatel 1976\u20131992 korrektori ja tehnilise toimetajana ajakirja Linguistica Uralica juures. 1981. aastal pidas \u00f5petajaametit Tallinna 5. \u00f5htukeskkoolis. Aastatel 2001\u20132005 oli Viitol Tallinnas asuva Eduard Vilde ja A. H. Tammsaare majamuuseumi peavarahoidja, aastatel 2003\u20132005 direktori kohuset\u00e4itja. Vahemikus 1993\u20132001 ning alates 2005. aastast on ta olnud vabakutseline, tegutsedes praegusel sajandil peamiselt kirjastuse Libri Livoniae juures ning tegeledes l\u00e4ti ja liivi kirjanduse eestistamisele kaasa aitamisega. Viitol kuulub Eesti Kirjanike Liitu 2006. aastast.<\/p>\n\n\n\n<p>Viitoli esimene novell ilmus 1973. aastal Tartu Riikliku \u00dclikooli ajalehes. Alates 1988. aastast on tema loomingut ilmunud Vikerkaares, Loomingus, Sirbis ja Maalehes, intervjuusid, artikleid, arvustusi ja kirjandusteoste tutvustusi on tema sulest ilmunud ka mitmes teises v\u00e4ljaandes, nt Hommikulehes, P\u00e4evalehes ja Postimehes.<\/p>\n\n\n\n<p>Temalt on ilmunud viis luulekogu (esimene neist 1991. aastal pealkirjaga \u201eP\u00e4\u00e4l ja sees\u201c, mis sisaldas vabav\u00e4rsilist tunde- ja m\u00f5ttel\u00fc\u00fcrikat, viimase, 2020. aastal ilmunu kohta on kasutatud v\u00e4ljendeid \u201elummav\u201d ja \u201emelanhoolne\u201c), \u00fcks lasteraamat (\u201eIlmakoer Muki\u201c, 2000) ning \u00fcks jutukogu. Tema novell \u201e\u00d5petajanna saabumine\u201c on ilmunud kogumikus \u201eEesti novell 2020\u201c ning p\u00e4lvis Tuglase novellipreemia. Viitoli luulet on t\u00f5lgitud inglise ja l\u00e4ti keelde.<\/p>\n\n\n\n<p>Tema elut\u00f6\u00f6 oluline osa on ligi 400-lehek\u00fcljeline monograafia Eduard Vildest (2012), mille eest sai ta Vilde-nimelise kirjanduspreemia. Teine kirjanduslik uurimus \u201eKaks muusat\u201d (2025), mis sisaldab Liidia Tuulse elulugu, p\u00e4evikut ja kirjavahetusi, p\u00e4lvis Eesti Rahvuskultuuri Fondi Ivar Ivaski M\u00e4letusfondi stipendiumi.<\/p>\n\n\n\n<p>Viitol on t\u00f5lkinud l\u00e4ti keelest Juris Kronbergsi, Nora Ikstena, Aleksandrs \u010caksi ja <a href=\"https:\/\/raamatukoi.ee\/catalogsearch\/advanced\/result\/?autor=Valent%C4%ABns%20J%C4%81kobsons\">Valent\u012bns J\u0101kobsons<\/a>i tekste, mis on ilmunud nii raamatutena kui ka perioodikas, eelk\u00f5ige Loomingus, lisaks on ta kirjutanud l\u00e4ti kirjandusteoste tutvustusi ja j\u00e4rels\u00f5nu ning pidanud loengusarja l\u00e4ti kirjandusest (2008. aastal rahvusraamatukogus koos Guntars Godin\u0161iga). Samuti on ta koostanud n\u00e4ituse Ungari kirjandussuhetest Eestiga (koos Eesti Instituudiga, 2009).<\/p>\n\n\n\n<p>Ta on p\u00e4lvinud 2000. aastal ajalehe Sirp aastaauhinna missioonitundliku publitsistika ja luule eest, 2017. aastal Eesti-L\u00e4ti keeleauhinna Ivaski ja Jakobsonsi t\u00f5lkimise eest ning 2019. aastal L\u00e4ti Tunnustusristi 5. klassi.<\/p>\n\n\n\n<p><em>M. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h5 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h5>\n\n\n\n<p><em><strong>Luule<\/strong><\/em><br><strong>P\u00e4\u00e4l ja sees. <\/strong>Tallinn, 1991, 72 lk.<br><strong>L\u00e4ti p\u00e4\u00e4suke. <\/strong>Riia: Petergailis, 2002, 72 lk.<br><strong>Ajalootund. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 2009, 63 lk.<br><strong>Ebavere m\u00e4el. <\/strong>Tallinn: Libri Livoniae, 2018, 80 lk.<br><strong>Suur suleaeg. <\/strong>Tallinn: Libri Livoniae, 2020, 79 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><em><strong>Lastekirjandus<\/strong><\/em><br><strong>Ilmakoer Muki. <\/strong>Tallinn: Koolibri, 2000, 64 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><em><strong>Proosa<\/strong><\/em><br><strong>Jutte ja novelle. <\/strong>Tallinn: Libri Livoniae, 2014, 136 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><em><strong>Monograafiad ja uurimused<\/strong><\/em><br><strong>Eduard Vilde. <\/strong>Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2012, 375 lk.<br><strong>Kaks muusat. V\u00e4liseesti luuletaja Liidia Tuulse (1912\u20132012) elulugu, 1960. aastate p\u00e4evik, kirjavahetused Bernard Kangro, \u00d5ie Fleigi ja Marie Underiga<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2025, 656 lk.<br><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Livia Viitol (s\u00fcndinud 18. detsembril 1953) on eesti luuletaja, t\u00f5lkija ja kirjandusloolane. Viitol s\u00fcndis Tallinnas loomaarsti ja skulptori t\u00fctrena ja \u00f5ppis J\u00f5gisoo algkoolis (1960\u20131964), Tallinna 10. keskkoolis (1964\u20131971) ning Tartu \u00fclikoolis eesti filoloogiat ja soome-ugri keeli (1971\u20131976). Aastatel 1976\u20131978 t\u00f6\u00f6tas &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6512,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7922","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7922","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7922"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7922\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7927,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7922\/revisions\/7927"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6512"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7922"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}