{"id":7989,"date":"2024-04-03T23:42:24","date_gmt":"2024-04-03T20:42:24","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7989"},"modified":"2026-04-09T00:23:34","modified_gmt":"2026-04-08T21:23:34","slug":"enn-vetemaa","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/v\/enn-vetemaa\/","title":{"rendered":"Enn Vetemaa"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Enn Vetemaa (20. VI 1936 \u2013 28. III 2017) oli eesti kirjanik ja helilooja, kelle loominguline tegevus oli viljakas ja mitmekesine. Vetemaa kirjutas paljudes vormides ja \u017eanrites, kuigi oli eesk\u00e4tt tuntud proosa- ja n\u00e4itekirjanikuna. Ajaviitelise kirjanduse k\u00f5rval leiab tema loomingust \u00fcllatavat m\u00e4ngu \u017eanripiiride ja stiiliregistritega. Loomingu keskmes t\u00f5statatakse sotsiaalseid ja kaalukaid eetilisi k\u00fcsimusi, kuigi nende k\u00e4sitlusviis on isikup\u00e4raselt humoorikas.<\/p>\n\n\n\n

Enn Vetemaa s\u00fcndis Tallinnas ja k\u00e4is 22. keskkoolis. Vetemaal oli kaks \u00fclikooliharidust: Tallinna Pol\u00fctehnilises Instituudis (1954\u201359) omandas ta kraadi keemiainseneri ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (1960\u201365) kompositsiooni erialal. P\u00fcsivamate t\u00f6\u00f6kohtade hulka kuuluvad vanemtoimetaja koht ETV-s (1965\u201369), kus oli \u00fchtlasi kirjandus- ja kunstisaadete peatoimetaja; luulekonsultandi amet Kirjanike Liidus (1969\u201376) ning esimehe koht kirjastuses Kupar (1989\u20131996). Vetemaa oli seotud ka poliitikaga: 1966. aastal astus Vetemaa NLKP liikmeks; taasiseseisvunud Eestis kuulus ta M\u00f5\u00f5dukate, hiljem Sotsiaaldemokraatlikku erakonda. Eesti Kirjanike Liidu liikmeks sai Vetemaa 1966. aastal; heliloominguga hakkas ta tegelema rohkem 1990. aastatel ning Eesti Heliloojate Liidu liikmeks sai ta 1994. aastal. 2001. aastal p\u00e4lvis Enn Vetemaa Valget\u00e4he IV klassi teenetem\u00e4rgi; Juhan Smuuli nimelise preemia v\u00f5itis aastatel 1973, 1975 ja 1976.<\/p>\n\n\n\n

Vetemaa deb\u00fcteeris luuletajana: esimesed kaks luulekogu, \u201eH\u00e4\u00e4lemurre\u201c (1962) ja \u201eLumes\u00f5da\u201c (1966) ilmusid luulekassettide osadena ning torkasid silma huumori ja s\u00f5naosavusega. 1960. aastate keskel hakkas Vetemaa kirjutama l\u00fchiromaane ning keskendus 1970ndail n\u00e4itekirjandusele. 1980. aastate keskpaigast kuni elu l\u00f5puni ilmus temalt rohkem ajaviitelisemaid mahukamaid romaane, aga uuesti ka luulekogusid. Jooksvalt kirjutas Vetemaa libretosid, vokaalmuusikatekste, stsenaariume ja publitsistikat.<\/p>\n\n\n\n

Vetemaa loodud aegruumide ampluaa on v\u00e4ga lai: piirsituatsioonist suletud ruumis (nt haiglas) kuni avara kaasaja ja m\u00fctoloogilise aegruumini ning keskaegsest fiktsionaalsest maailmast (\u201eRisti rahvas\u201c, \u201eKrati nimi oli Peetrus\u201c) tulevikku projitseeritud tegevustikuni.<\/p>\n\n\n\n

Juba oma esimeses ja \u00fchtlasi k\u00f5ige rohkem t\u00e4helepanu \u00e4ratanud proosateoses \u201eMonument\u201c (1965) k\u00e4sitleb Vetemaa kaasajal valitseva mentaliteedi puudusi, nagu karjerism ja kaksikmoraal. Minategelase sisemonoloogi kaudu sai lugeja vahetult osa tegelase eetilise orientatsiooni v\u00e4\u00e4rdumusest \u2013 see m\u00f5jus toonases kirjanduspildis uudselt, tekitades vastuv\u00f5tus omajagu furoori. Karjerismikriitikat esineb ka filmi tegemisest jutustavas romaanis \u201eH\u00f5beketrajad\u201c (1977), kusjuures m\u00f5lemad teosed puudutavad kunsti eheduse allaj\u00e4\u00e4mist olupoliitikale. N\u00e4idendis \u201eNukum\u00e4ng\u201c k\u00fcsitakse karjerismikriitika kaudu teaduseetika j\u00e4rele. Kaksikmoraali probleemi k\u00e4sitles ka Vetemaa teine ps\u00fchholoogiline abielukriisist jutustav draama \u201e\u00d5htus\u00f6\u00f6k viiele\u201c (1972), mis tegi autori ka draamakirjanikuna tuntuks.<\/p>\n\n\n\n

Paljudes Vetemaa teostes k\u00e4sitletakse mineviku ja oleviku seoseid: traagiliste s\u00fcndmuste m\u00f5ju ps\u00fc\u00fchikale, s\u00fc\u00fcmet. L\u00fchiromaanis \u201ePillimees\u201d (1967) esitatud sisemonoloog kujutab minategelase painavaid m\u00e4lestusi stalinismiajal pealesunnitud k\u00e4itumisnormidest. L\u00fchiromaanis \u201eV\u00e4ike reekviem suupillile\u201d (1968) toimub tegevus saksa okupatsiooni ajal kirikus, kus end varjavad mehed tegelevad minevikuvarjudega \u2013 kristlik tegevuspaik s\u00fcvendab vastutuse k\u00fcsimust. N\u00e4idendis \u201eRoosiaed\u201c (1976) puudutakse samuti s\u00f5ja m\u00f5ju, ent aja m\u00f6\u00f6dudes, mil see avaldub rosaariumis t\u00f6\u00f6tavate vaimuhaigete ellusuhtumises ja suhetes. Romaanis \u201eM\u00f6biuse leht\u201c (1985, 1990) vaadeldakse mineviku ja oleviku omavahelisi seoseid m\u00e4lukaotanud mehe ja tema arsti ps\u00fc\u00fchikat lahates. Vetemaa d\u00fcstoopiates, nagu \u201eTulnuk\u201c (kirjutatud 1971\u20131972, ilmus tsensuuri takistuste t\u00f5ttu alles 1987), \u201eNeitsist s\u00fcndinud\u201c (2001) ja \u201eS\u00f5idavad Eelija tulisel vankril\u201c (2016) ning n\u00e4idend \u201eJ\u00e4lle h\u00e4da m\u00f5istuse p\u00e4rast\u201c (1975), spekuleeritakse ka selle \u00fcle, millega v\u00f5ivad inimest ohustavad poliitilised ja teaduslikud suundumused tulevikus p\u00e4\u00e4dida.<\/p>\n\n\n\n

Vetemaa loomingu lahutamatu osa on huumor, mis varieerub empaatilisest heatahtlikust naljast kibeda irooniani. Karjeristide \u00fcle irvitamise k\u00f5rval pilab Vetemaa tegelasi, kel puudub v\u00f5ime end adekvaatselt hinnata. L\u00fchiromaan \u201eMunad Hiina moodi\u201c (1969) kujutab endast p\u00e4evikut, kus vormub egotsentriline minapilt v\u00e4hihaiglas olevast mehest, kuid kogu irooniliselt kujutatud traagika osutub farsiks, kui selgub, et haigus osutus pettekujutelmaks. \u00dcks Vetemaa huumori allikas on m\u00fctoloogiliste teemade olmeline, dem\u00fctologiseeriv k\u00e4sitlemine. \u201eKalevipoja m\u00e4lestustes\u201c (1971) lahkab Kalevipoeg oma elu tavatult kriitilises ja argises v\u00f5tmes, nii et kaob eepose \u00fclevus ning s\u00fcnnib selle travestia. Sellisele v\u00f5ttele aitab kaasa ka Vetemaa m\u00e4ng \u017eanritega: nt teostes \u201eEesti n\u00e4kiliste v\u00e4lim\u00e4\u00e4raja\u201c (1983) ja \u201eEesti luupainaja aabits\u201c (1993) seguneb populaarteadusliku traktaadi vorm ilukirjanduslike vabadustega. Vetemaa parimaks kom\u00f6\u00f6diaks peetakse n\u00e4idendit \u201eP\u00fcha Susanna ehk Meistrite kool\u201c, kus vanaldase naise ja kahe omakasup\u00fc\u00fcdliku remondimehe vahele tekkinud konflikt s\u00fcmboliseerib omamoodi hea ja kurja v\u00f5itlust.<\/p>\n\n\n\n

I. S.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
H\u00e4\u00e4lemurre: luuletusi 1958\u20131962<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 47 lk. [Osa luulekassetist \u2018Noored autorid 1962\u2019 koos Paul-Eerik Rummo, Mats Traadi, Linda Ruudi ja Arvi Siiaga.]
Paul-Eerik Rummo,Lumevalgus \u2026 lumepimedus<\/strong>; Enn Vetemaa,Lumes\u00f5da<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1966, 46 lk. [Tirelraamat.]
Varas\u00fcgise aiad<\/strong>. Tallinn; Kupar, 1996, 63 lk.
K\u00fclimit<\/strong>. Tallinn: Kirjastuskeskus, 2011, 105 lk.
Hambad viskiklaasis<\/strong>. \u00dche m\u00f6\u00f6dunud sajandi mehe v\u00e4rsse: 2013\u20132014. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2015, 108 lk.<\/p>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
H\u00f5bedaketrajad<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 156 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn, Kuldsulg, 1999, 155 lk.]
M\u00f6biuse leht<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 255 lk.
M\u00f6biuse leht. 2<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 286 lk.
Risti rahvas<\/strong>. Tallinn: Kupar, 1994, 465 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Kirjastuskeskus, 2011, 591 lk.]
\u201eV\u00e4egade noobel kooljas\u2026\u201c (nentis vanem laibakandur): romaan kriminaalsete ja viroloogiliste all\u00fc\u00fcridega<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1996, 188 lk.
Risti rahvas II<\/strong>. Tallinn: Kupar, 1998, 372 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Kirjastuskeskus, 2011, 591 lk.]
Neitsist s\u00fcndinud<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2001, 435 lk.
Minu v\u00e4ga magus elu, ehk Martsipanimeister<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2002, 205 lk.
Vaba Vaimu Vennaskond, ehk, Vanah\u00e4rrade kummalised r\u00f5\u00f5mud<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2006, 531 lk.
Akadeemik Gustav Naani hiilgus ja viletsus<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2011, 503 lk.
S\u00f5idavad Eelija tulisel vankril<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2016, 382 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Monument<\/strong>. Tallinn: Perioodika, 1965, 76 lk. [2. tr\u00fckk: \u2019V\u00e4ike romaaniraamat\u2019, Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 216 lk; 3. tr\u00fckk: \u2019Monument. Pillimees\u2019, Tallinn: Eesti P\u00e4evaleht: Akadeemia, 2009, 186 lk.]
Pillimees<\/strong>. Tallinn: Perioodika, 1967, 76 lk. [2. tr\u00fckk: \u2019V\u00e4ike romaaniraamat\u2019, Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 216 lk; 3. tr\u00fckk: \u2019Monument. Pillimees\u2019, Tallinn: Eesti P\u00e4evaleht: Akadeemia, 2009, 186 lk.]
V\u00e4ike romaaniraamat<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 216 lk. [Sisu: \u2019Monument\u2019, \u2019Pillimees\u2019, \u2019V\u00e4ike reekviem suupillile\u2019.]
V\u00e4ike romaaniraamat. 2<\/strong>. Tallinn: Eesti raamat, 1972, 254 lk. [Sisu: \u2019Kalevipoja m\u00e4lestused\u2019, \u2019Munad hiina moodi\u2019.]
Eesti n\u00e4kiliste v\u00e4lim\u00e4\u00e4raja<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 144 lk. [2. tr\u00fckk: Talllinn: Kirjastuskeskus, 2004, 198 lk.]
Ah soo\u2026. V\u00f5i nii\u2026!!!<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 175 lk.
Kalevipoja m\u00e4lestused<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 96 lk. [1. tr\u00fckk: \u2019V\u00e4ike romaaniraamat. 2\u2019, Tallinn: Eesti raamat, 1972, 254 lk; 3. tr\u00fckk: Tallinn: E. Vetemaa, 2001, 221 lk.]
Tulnuk<\/strong>. Tallinn: Perioodika, 1987. 111 lk. [2. tr\u00fckk: \u2019Tulnuk. Munad Hiina moodi\u2019, Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 297 lk.]
Krati nimi oli Peetrus<\/strong>. Tallinn: Kupar, 1991, 237 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Kirjastuskeskus, 2007, 207 lk.]
Pomm Eesti peaministrile: uudisjutt<\/strong>. Tallinn: Kupar, 1992, 125 lk.
Eesti luupainaja-aabits<\/strong>. Tallinn: Kupar, 1993, 110 lk.
Rott Romulus Paburitski t\u00e4navast: koguperejutt<\/strong>. Tallinn: E. Vetemaa, 2011, 247 lk. [Lastejutt.]<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
P\u00fcha Susanna, ehk Meistrite kool: kom\u00f6\u00f6dia (kus juhutub ka imesid) 3 vaatuses ja 5 pildis<\/strong>. Tallinn: Perioodika, 1974, 64 lk.
J\u00e4lle h\u00e4da m\u00f5istuse p\u00e4rast<\/strong>. Tallinn: Perioodika, 1975, 60 lk.
Roosiaed<\/strong>: n\u00e4idend kahes vaatuses ja kolmes pildis. Tallinn: Perioodika, 1976, 56 lk.
V\u00e4ike n\u00e4idendiraamat<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 156 lk. [Sisu: \u2019\u00d5htus\u00f6\u00f6k viiele\u2019, \u2019P\u00fcha Susanna ehk Meistrite kool\u2019, \u2019J\u00e4lle h\u00e4da m\u00f5istuse p\u00e4rast\u2019.]
J\u00e4lle P\u00fcha Susanna, ehk Armastuse Kool: kom\u00f6\u00f6dia kahes vaatuses proloogi ja epiloogiga<\/strong>. Tallinn: Perioodika, 1978, 55 lk.
V\u00e4ike n\u00e4idendiraamat. 2<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 144 lk. [Sisu: \u2019Illuminatsioonid kerav\u00e4lgule ja \u00fcheksale n\u00e4itlejale\u2019, \u2019Roosiaed\u2019, \u2019J\u00e4lle P\u00fcha Susanna ehk Armastuse kool\u2019.]
V\u00e4ike n\u00e4idendiraamat. 3<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 184 lk. [Sisu: \u2019Nukum\u00e4ng\u2019; \u2019Taaniel\u2019; \u2019Ikka veel P\u00fcha Susanna ehk Noorpaaride kool\u2019.]
Tuul Ol\u00fcmposelt tuhka t\u00f5i\u2026: ohudraama 2 vaatuses<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 54 lk.
V\u00e4ike n\u00e4idendiraamat. 4<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 2000, 261 lk. [Sisu: \u2019Trellhotell\u2019, \u2019L\u00f5ppm\u00e4ng\u2019, \u2019Kalosseum\u2019, \u2019Vend Kristofer\u2019.]
V\u00e4ike n\u00e4idendiraamat. 5<\/strong>. Tallinn: Kirjastuskeskus, 2006, 168 lk. [Sisu: \u2019Polaarid\u00fcll\u2019, \u2019\u00d5dus \u00f5htupoolik Bagdadis\u2019, \u2019Keyserling lindpriiks \u2013 Kingissepp kohtum\u00f5istjaks\u2019, \u2019Soolane kom\u00f6\u00f6dia\u2019.]
V\u00e4ike n\u00e4idendiraamat. 6<\/strong>. Tallinn: Kirjastuskeskus, 2009, 277 lk. [Sisu: \u2019Gustav Naani hiilgus ja viletsus\u2019, \u2019Sofia\u2019, \u2019\u00dchek\u00e4eline bandiit\u2019, \u2019V\u00f5\u00f5ras\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

Stsenaariumid<\/em><\/strong>
V\u00e4ike reekviem suupillile: re\u017eiistsenaarium<\/strong>. Tallinn: Tallinnfilm, 1972, 237 lk.<\/p>\n\n\n\n

Varia<\/em><\/strong>
Maui on parim! Reisiraamat<\/strong>. Tallinn: Kupar, 1997, 196 lk.
Tunneli l\u00f5pus ootab puus\u00e4rk<\/strong>. Tallinn: E. Vetemaa, 1999, 105 lk. [Raamat narkootikumidest ja narkomaaniast.]
Jaak Urmet, Enn Vetemaa, Mees nagu saksofon<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2012, 216 lk. [Jaak Urmeti intervjuu Enn Vetemaaga.]
\u00dcle\u00f5lapilguheit<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2014, 413 lk. [M\u00e4lestused.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Enn Vetemaa (20. VI 1936 \u2013 28. III 2017) oli eesti kirjanik ja helilooja, kelle loominguline tegevus oli viljakas ja mitmekesine. Vetemaa kirjutas paljudes vormides ja \u017eanrites, kuigi oli eesk\u00e4tt tuntud proosa- ja n\u00e4itekirjanikuna. Ajaviitelise kirjanduse k\u00f5rval leiab tema loomingust …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6512,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7989","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7989","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7989"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7989\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7992,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7989\/revisions\/7992"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6512"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7989"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}