{"id":8000,"date":"2024-04-03T23:41:02","date_gmt":"2024-04-03T20:41:02","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=8000"},"modified":"2026-04-09T10:07:56","modified_gmt":"2026-04-09T07:07:56","slug":"mihkel-veske","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/v\/mihkel-veske\/","title":{"rendered":"Mihkel Veske"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Mihkel Veske (28.\/16. I 1843 \u2013 16.\/4. V 1890) oli luuletaja, keeleteadlane ja folklorist.<\/p>\n\n\n\n

Veske s\u00fcndis Viljandi\u00admaal Paistu kihelkonnas Holstre vallas Veske talus, \u00f5ppis Pulleritsu k\u00fclakoolis ja Paistu kihelkonnakoolis, vabakuulajana Tartu g\u00fcmnaasiumis. 1866\u20131867 \u00f5ppis Leipzigi misjonikoolis ning 1867\u20131872 Leipzigi \u00fclikoolis v\u00f5rdlevat keeleteadust, kaitstes 1873 doktorikraadi v\u00e4itekirjaga Untersuchungen zur vergleichenden Grammatik des finnischen Sprachstammes (\u201e<\/em>Uurimused soome sugu keelte v\u00f5rdleva grammatika alal)\u201d. 1873. aastast oli Veske Tartu Neue D\u00f6rptsche Zeitungi ja J. V. Jannseni Eesti P\u00f5llomehe <\/em>kaast\u00f6\u00f6line, v\u00f5ttis osa Vanemuise Seltsi, \u00d5petatud Eesti Seltsi ja Eesti Kirjameeste Seltsi tegevusest. 1874-1887 oli Tartu \u00fclikooli eesti keele lektor ja 1878-1881 eesti keele \u00f5petaja Tartu \u00f5petajate vene seminaris. Tegi keeleuurimismatku 1875\u20131884. Avaldas raamatud \u201cEesti keele healte \u00f5petus ja kirjutuse viis\u201d (1879) ja \u201cSoome keele \u00f5petus\u201d I-II (1881, 1883), l\u00fchemaid uurimusi eesti keele ja rahva\u00adluule kohta, s.h topon\u00fc\u00fcmidest. Enda kogutud rahvalaule avaldas antoloogias \u201cEesti rahvalaulud\u201d I-II (1879, 1883). Radikaalse C. R. Jakobsoni pooldajana t\u00f5usis juhtivaks tegelaseks Eesti Kirjameeste Seltsis, olles selle president 1882\u20131885; tegutses ka kaubalaevaseltsis \u201eLinda\u201d ja Eesti Aleksandrikooli peakomitees. Asutas 1884 \u201eteaduste ja juttude ajakirja\u201c Oma Maa, mille eesm\u00e4rke oli vene kultuuri tutvustamine, mis kasvatas baltisakslaste vaenu tema vastu. K\u00e4is \u00f5pireisil Ungaris 1885\u20131886, 1887 siirdus Kaasani \u00fclikooli soomeugri keelte \u00f5ppej\u00f5uks. Avaldas Kaasanis uurimused \u0418\u0441\u0441\u043b\u0435\u0434\u043e\u0432\u0430\u043d\u0438\u044f \u043e \u043d\u0430\u0440\u0435\u0447\u0438\u044f\u0445 \u0447\u0435\u0440\u0435\u043c\u0438\u0441\u0441\u043a\u043e\u0433\u043e \u044f\u0437\u044b\u043a\u0430<\/em> (uurimus mari keele murdelise liigenduse kohta, 1989) ja \u0421\u043b\u0430\u0432\u044f\u043d\u043e-\u0444\u0438\u043d\u0441\u043a\u0438\u0435 \u043a\u0443\u043b\u044c\u0442\u0443\u0440\u043d\u044b\u0435 \u043e\u0442\u043d\u043e\u0448\u0435\u043d\u0438\u044f, \u043f\u043e \u0434\u0430\u043d\u043d\u044b\u043c \u044f\u0437\u044b\u043a\u0430<\/em> (uurimus slaavi ja soome-ugri keelte vastastikustest s\u00f5nalaenudest, 1890). Suri Kaasanis s\u00fcdamerabandusse, maetud Tartus Uue-Jaani kalmistule. M\u00e4lestussammas tema haual (autor: August Weizenberg) eemaldati p\u00e4rast II maailmas\u00f5da; talle on paigaldatud m\u00e4lestus\u00adtahvel Holstres Veske talus.<\/p>\n\n\n\n

<\/a> Veske alustas luuletamist g\u00fcmnasiastina luues laulutekste. Teda m\u00f5jutas regiv\u00e4rsi vorm ja rahvap\u00e4rane vaim. Avaldas kogud \u201eLaulud Viisidega\u201d (1874) ja postuumselt \u201eDr. Veske Laulud\u201d (1899). Tema kaasahaaravad isamaalised luuletused \u201eKas tunned maad, mis Peipsi rannalt\u201d (algselt \u201eKodumaa\u201c; viis Fr\u00e9d\u00e9ric B\u00e9rat, \u201eMa Normandie\u201c) ja \u201eMingem \u00fcles m\u00e4ge\u00addele\u201d (algselt \u201eIlus oled, isamaa\u201c; viis K. A. Hermann) kuuluvad \u00fcldrahvalikku lauluvarasse. Tema luule v\u00e4ljendab koduarmastust ja -igatsust, kaastunnet vaes\u00adlaste, sulaste ja nekrutite raske elu vastu. Armas\u00adtusl\u00fc\u00fcrika liigub k\u00fclamotiivide, romantilise sentimentaalsuse ja heineliku huumori vahel. Loodusl\u00fc\u00fcrikas ja karjaselauludes kohtab ka isiklikke noorusm\u00e4lestusi. Lihtsakoelisusele vaatamata on tema laad elamuslik. Veske on t\u00f5lkinud ka vene, saksa, soome ja ungari luulet.<\/p>\n\n\n\n

A. M.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Valik t\u00f6id<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Laulud Wiisidega<\/strong>. Luuletanud ja toimetanud M. Weske. Tartu: K. Mattiesen, 1874, 10+67 lk. [2. tr\u00fckk: 1875. K\u00e4ttesaadav: http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/8033<\/a>.]
Dr. Weske Laulud<\/strong>. \u00d5ndsa lauliku j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud paberitest kokku kogunud M. Weske. Viljandi: A. T\u00f5llasepp, 1899, 144 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/8131<\/a>.]
Laulud<\/strong>. Korraldanud ja redigeerinud M. J\u00fcrna ja E. Nurm. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1931, 204 lk.
Valitud laulud<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: Karl Taev. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 143 lk.
Kas tunned maad\u2026<\/strong>. Koostanud ja j\u00e4rels\u00f5na: Ene Nagelmaa. Tallinn: Eesti Raamat, 1996, 204 lk.<\/p>\n\n\n\n

Varia<\/em><\/strong>
Bericht \u00fcber die Ergebnisse einer Reise durch das Estenland im Sommer 1875<\/strong>. Von Dr. M. Weske. Verhandlungen der Gelehrten estnischen Gesellschaft, Bd. 8. H. 4. Dorpat: 1877, 76 lk.
\u00d5ntsa keisri Aleksandri Esimese elu ja olu<\/strong>. Piduk\u00f5ne Aleksandri I 100 aastase s\u00fcndimise p\u00e4ewa m\u00e4lestusep\u00fchal 12. Tets. 1877 Wanemuise saalis Eesti seltside ees pidanud Dr. M. Weske. Tartu: Schnakenburg, 1878, 39 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.etera.ee\/s\/HdK8Otdr9B<\/a>.]
Awalik wastus \u00f6petaja h\u00e4rra J. Hurt\u2019i \u201cawaliku kirja\u201d peale: Lisaga wale p\u00f5hjuskirjadest<\/strong>. Kirjutanud Dr. M. Weske. Tartu: [M. Veske], 1883, 74 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:268853<\/a>.]<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mihkel Veske (28.\/16. I 1843 \u2013 16.\/4. V 1890) oli luuletaja, keeleteadlane ja folklorist. Veske s\u00fcndis Viljandi\u00admaal Paistu kihelkonnas Holstre vallas Veske talus, \u00f5ppis Pulleritsu k\u00fclakoolis ja Paistu kihelkonnakoolis, vabakuulajana Tartu g\u00fcmnaasiumis. 1866\u20131867 \u00f5ppis Leipzigi misjonikoolis ning 1867\u20131872 Leipzigi \u00fclikoolis …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6512,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8000","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8000","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8000"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8000\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8003,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8000\/revisions\/8003"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6512"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8000"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}