{"id":8021,"date":"2024-04-03T23:40:45","date_gmt":"2024-04-03T20:40:45","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=8021"},"modified":"2026-04-09T11:21:44","modified_gmt":"2026-04-09T08:21:44","slug":"rein-veidemann","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/v\/rein-veidemann\/","title":{"rendered":"Rein Veidemann"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Rein Veidemann (s. 17. X 1946) on eesti luuletaja, proosakirjanik, kirjandusteadlane, ajakirjanik ja \u00f5ppej\u00f5ud.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis P\u00e4rnus, \u00f5ppis aastail 1954\u20131965 \u00f5ppis ta P\u00e4rnu 1. 7-klassilises koolis ja P\u00e4rnu 1. Keskkoolis. P\u00e4rast ajateenistust s\u00f5jav\u00e4es (1965\u20131968) oli ta eesti keele ja kirjanduse \u00fcli\u00f5pilane Tartu \u00dclikoolis (1969\u20131974). 1984. aastal kaitses ta filoloogiakandidaadi kraadi v\u00e4itekirjaga \u201eEesti n\u00f5ukogude kirjanduskriitika 1958\u20131972\u201c.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Ta on olnud ajalehe Tartu Riiklik \u00dclikool toimetaja (1974\u20131977), Kirjandusmuuseumi teadussekret\u00e4r (1977\u20131980), Keele ja Kirjanduse Instituudi teadur (1980\u20131983), ajakirja Looming\u00a0peatoimetaja aset\u00e4itja (1983\u20131986), ajakirja Vikerkaar\u00a0peatoimetaja (1986\u20131989), Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusosakonna juhataja (1990\u20131992) ning kultuuriministeeriumi\u00a0n\u00f5unik (1995\u20131998).<\/p>\n\n\n\n

Hiljem on Veidemann t\u00f6\u00f6tanud r\u00f6\u00f6biti kultuuriajakirjanduses ja \u00fclikoolis. Ta oli aastatel 1998\u20132000 Tartu \u00dclikooli kirjandusteooria \u00f5ppetooli hoidja ja dotsent, aastatel 2001\u20132005 Tartu \u00dclikooli eesti kirjanduse \u00f5ppetooli juhataja ja korraline professor ning aastatel 2005\u20132016 Tallinna \u00dclikooli\u00a0kultuuriteooria ja -poliitika ning kultuuriloo korraline professor ja \u00f5ppetooli juhataja. Alates 2016. aastast on ta Tallinna \u00dclikooli emeriitprofessor. Aastatel 1997\u20132001 t\u00f6\u00f6tas Veidemann ajalehe Eesti P\u00e4evaleht kultuuritoimetuse juhatajana, alates 2001. aastast t\u00f6\u00f6tab ajalehes Postimees kirjandustoimetaja ja kolumnistina. Ta on aastate jooksul avaldanud \u00fcle 2500 artikli ja publikatsiooni, nende seas nii teaduslikke kui ka populaarteaduslikke. Veidemanni osa eesti t\u00e4nap\u00e4evase kirjanduskriitika kujundamisel on olnud silmapaistev.<\/p>\n\n\n\n

Veidemann on olnud poliitiliselt aktiivne, kuuludes NLKP-sse (1972\u20131990), ESDP-sse (1990\u20131992) ja Keskerakonda (1992\u20131995) ning olles aastatel 1990\u20131992 Eesti Vabariigi \u00dclemn\u00f5ukogu ja aastatel 1992\u20131995 Riigikogu liige.<\/p>\n\n\n\n

Ta on p\u00e4lvinud Valget\u00e4he V klassi teenetem\u00e4rgi (2001), A. H. Tammsaare nimelise Albu valla kirjanduspreemia (2004), Riigivapi III klassi teenetem\u00e4rgi (2006), Jakob Hurda nimelise preemia kultuurivalgustusliku tegevuse eest (2016), Tallinna \u00dclikooli teenetem\u00e4rgi (2016), Ene Mihkelsoni kultuurim\u00f5testaja preemia (2021), Eesti rahvuskultuuri fondi Ivar Ivaski m\u00e4lestusfondi stipendiumi (2023) ja Jaan Krossi kirjandusauhinna (2024, artiklikogumiku \u201eJ\u00e4rjehoidja\u201d ja romaani \u201eLunastatud\u201d eest).<\/p>\n\n\n\n

Alates 1981. aastast kuulub Veidemann Eesti Kirjanike Liitu. Ta avaldas nooruses kirjanduskriitikat ka mitme pseudon\u00fc\u00fcmi all. Deb\u00fc\u00fctkirjutis ilmus aastal 1971. Veidemanni loomingut iseloomustab kirglikult aateline v\u00e4ljenduslaad, sotsiaalse \u00f5igluse p\u00fc\u00fcdlus. Tema m\u00f5ttek\u00e4igud on innustust saanud Juri Lotmani semiootilisest kultuurifilosoofiast, nagu ka eksistentsialistlikust eluk\u00e4sitlusest.<\/p>\n\n\n\n

Veidemann on t\u00f5lkinud eesti keelde vene keelest Juri Lotmani ja Leonid Stolovit\u0161i loomingut.<\/p>\n\n\n\n

M. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Lausungid ja pausid<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, 80 lk.<\/p>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Lastekodu: memorandum<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003, 396 lk.
Tund enne igavikku<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012, 218 lk.
Piimaring<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2018, 273 lk.
Lunastatud<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2020, 189 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Arkaadia \u00f6\u00f6: kolm novelli ja l\u00fchiromaan novellides<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, 214 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja esseed<\/em><\/strong>
Elu keskp\u00e4ev<\/strong>. Esseid ja pihtimusi. Tallinn: Loomingu Raamatukogu, Perioodika, 1986, 70 lk.
Olla kriitik\u2026<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 292 lk.
M\u00e4lestus Golfi hoovusest<\/strong>. Tallinn: Perioodika, 1993, 143 lk.
Ajavahe<\/strong>. Tallinn, Eesti Raamat, 1996, 356 lk.
Kriitikakunst: uurimus kriitika olemisest ja toimest<\/strong>. Eesti kogemus. Tartu: Tartu \u00dclikool \/ Avita, 2000, 160 lk.
Kusagil Euroopas<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001, 312 lk.
Isiku tunnistus<\/strong>. Tallinn: SE & JS, 2006, 287 lk.
Tuikav tekst. Artikleid ja esseid eesti kirjandusest ja kultuurist 2005\u20132010<\/strong>. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 2006, 254 lk.
Eksistentsiaalne Eesti<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2010, 245 lk.
Must valgel. Valik s\u00f5nav\u00f5tte, kommentaare, arutlusi Eesti elust 2002\u20132011<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2011, 212 lk.
101 Eesti kirjandusteost<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2011, 224 lk.
Kui s\u00f5na on su saatus. Valitud esseid, pihtimusi, lausungeid<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2019, 236 lk.
Eesti kirjanduse m\u00f5te<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2021, 507 lk. [Sari \u2018Eesti m\u00f5ttelugu\u2019.]
Pudelposti randumine<\/strong>. Tallinn: Rahva Raamat, Edasi.org, 2021, 335 lk.
J\u00e4rjehoidja. Valik arvustusi, loomingulisi portreid, kaaskajasid, j\u00e4releh\u00fc\u00fcdeid eesti kirjas\u00f5nav\u00e4ljalt 2000-2022<\/strong>. Koostanud ja toimetanud Mari Klein. Tallinn: EKSA, 2022, 773 lk.
Eesti kultuuri semiootika, ehk, Kuidas m\u00f5ista eesti kultuuri: kultuuriloolisi k\u00e4sitlusi ja esseid aastatest 2000-2023<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2023, 344 lk.
Koera-aastad. Kaksteist omaeluloolist esseenovelli<\/strong>. Tallinn: EKSA, 2024, 207 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Rein Veidemann (s. 17. X 1946) on eesti luuletaja, proosakirjanik, kirjandusteadlane, ajakirjanik ja \u00f5ppej\u00f5ud. S\u00fcndis P\u00e4rnus, \u00f5ppis aastail 1954\u20131965 \u00f5ppis ta P\u00e4rnu 1. 7-klassilises koolis ja P\u00e4rnu 1. Keskkoolis. P\u00e4rast ajateenistust s\u00f5jav\u00e4es (1965\u20131968) oli ta eesti keele ja kirjanduse \u00fcli\u00f5pilane …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6512,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8021","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8021","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8021"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8021\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8024,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8021\/revisions\/8024"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6512"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8021"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}