{"id":8149,"date":"2024-04-03T23:41:36","date_gmt":"2024-04-03T20:41:36","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=8149"},"modified":"2026-04-13T14:01:50","modified_gmt":"2026-04-13T11:01:50","slug":"robert-vaidlo","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/v\/robert-vaidlo\/","title":{"rendered":"Robert Vaidlo"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/robert_vaidlo_armin_alla-scaled.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"677\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/robert_vaidlo_armin_alla-677x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6044\" style=\"aspect-ratio:0.6611367929175829;width:234px;height:auto\" title=\"Foto: Armin Alla\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/robert_vaidlo_armin_alla-677x1024.jpg 677w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/robert_vaidlo_armin_alla-198x300.jpg 198w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/robert_vaidlo_armin_alla-768x1162.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/robert_vaidlo_armin_alla-1015x1536.jpg 1015w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/robert_vaidlo_armin_alla-1353x2048.jpg 1353w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/robert_vaidlo_armin_alla-1920x2906.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/robert_vaidlo_armin_alla-scaled.jpg 1691w\" sizes=\"auto, (max-width: 677px) 100vw, 677px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>Robert Vaidlo (1935.\u00a0a-ni perekonnanimi Veide, 14. II 1921 \u2013 1. X 2004) oli eesti kirjanik ja publitsist, kes kirjutas peamiselt nooremale ja keskmisele koolieale nii realistlikus kui ka fantastilises laadis p\u00f5nevus- ja seiklusjutte, peale selle veel humoorikaid f\u00f6ljetone t\u00e4iskasvanutele.<\/p>\n\n\n\n<p>Vaidlo s\u00fcndis Tartus haritlasperes. Koolihariduse omandas aastatel 1929\u20131940 Tallinna Prantsuse L\u00fctseumis. 1940\u20131941 \u00f5ppis paar semestrit Tartu \u00fclikoolis, seej\u00e4rel mobiliseeriti N\u00f5ukogude armeesse, oli Eesti Laskurkorpuses suurt\u00fckiv\u00e4elane. P\u00e4rast s\u00f5da t\u00f6\u00f6tas mitut puhku ajalehe Rahva H\u00e4\u00e4l ajakirjanikuna, tegi veel kaast\u00f6id ajalehele Kodumaa. 1952\u20131954 t\u00f6\u00f6tas mitmes p\u00f5llumajandus\u00adametis propaganda alal. 1954\u20131962 oli taas Rahva H\u00e4\u00e4le toimetuses kultuuriosakonna juhataja. 1962\u20131965 tegutses ajakirja Looming publitsistikaosakonna juhatajana. Alates 1965.\u00a0aastast t\u00f6\u00f6tas ta Eesti Televisioonis, algul peatoimetajana, seej\u00e4rel laste- ja noortesaadete toimetajana. Seej\u00e4rel tegi ajakirjanikuna kaast\u00f6\u00f6d ajalehtedele Rahva H\u00e4\u00e4l ja Kodumaa. 1956. aastast oli Kirjanike Liidu liige, 1969-1990 NLKP liige.<\/p>\n\n\n\n<p>Vaidlo on kirjutanud olukirjeldusi, humoreske, f\u00f6ljetone ja jutte, hiljem keskendus lastekirjandusele. Esimene jutustus \u201eKadunud havi\u201c (1954) j\u00e4rgib ajastu n\u00f5udmisi, kujutades \u00fcleoleva linnapoisi \u00fcmberkasvamist t\u00f6\u00f6kate maapoiste \u2013 pioneeride \u2013 eeskujul. J\u00e4rgneb samade tegelastega jutustus \u201eKotkam\u00e4el karjub kajakas\u201c (1955), kus pioneerid j\u00e4tkavad p\u00f5nevate maleva\u00fclesannete t\u00e4itmist. Lasteraamat \u201eS\u00f5pruse nimel\u201c (1957) sisaldab \u00fcheksa juttu, mis pole enam n\u00f5ukogulikult didaktilised, vaid puudutavad humoorikal viisil mitmesuguseid s\u00f5prussuhteid. Inimlikult m\u00f5istva hoiakuga t\u00f5useb esile raamat \u201eSuurt\u00fckiv\u00e4elane Peeter Poligon pajatab\u201c (1958), kus s\u00f5jasangar vestab poistele naljakaid, ent \u00f5petlikke lugusid II maailmas\u00f5jast. Poistekamba seikluslikke m\u00e4nge suure j\u00e4rve \u00e4\u00e4rses v\u00e4ikelinnas kujutab lasteraamat \u201eViirulise purje all\u201c (1964). F\u00f6ljetonistlik \u201ePipraveski\u201c (1965) on seevastu huumori- ja satiirivalimik t\u00e4iskasvanutele. Lasteraamat \u201eJutujulla\u201c (1967) pakub t\u00f5etruid ja argiseid lugusid veidi krutskiliste poiste tegemistest suvises maakeskkonnas. Lugusid kolhoosikorra aegsest k\u00fclaelust pakub noorsoojutustus \u201eTeed viivad alati kuhugi\u201c (1975).<\/p>\n\n\n\n<p><a><\/a> Vaidlo tuntuim teos, suurejooneline seikluslik fantaasiamuinasjutt \u201eLood Kukeleegua linnast\u201d (1965) kujutab \u00fche pere laste m\u00e4ngudest s\u00fcndinud omap\u00e4rast joonistatud paralleelmaailma, mis humoorikal viisil pildistab \u00fcmber n\u00f5ukogude tegelikkust. Sotsiaalpoliitiline allegooria j\u00e4tkub jutustuses \u201eDoktor Meerikese ja Ponts-Ontsu imep\u00e4rane merereis\u201d(1971), kus m\u00e4nguasjade seltskond v\u00f5tab kummi\u00adpaadiga ette teekonna R\u00f5muuta saarele, mille \u00fchiskonnakorraldus meenutab kommunistliku utoopia \u00e4pardunud mudelit. Noorematele koolilastele on adresseeritud raamatud \u201eKessu\u201c (1978) ja \u201eKessu ja Tripp\u201c (1988), kus tavalise \u201epikemat kasvu l\u00fchikese\u201d plikatirtsu s\u00f5braks on v\u00f5imalikult keerdus ninaga sussides kloun. Kessu-raamatute ainetel on autor kirjutanud lastelavastuse stsenaariumi, mille p\u00f5hjal valmis 1980ndate alguses Eesti Televisioonis mitmeosaline telelavastus. Loomingu hilisemal perioodil on Vaidlo kirjutanud veel m\u00f5ned juturaamatud v\u00e4ikelastele: \u201e\u00dche ahvi lugu\u201c (1988), \u201eAmpa\u201c (1995) ja \u201eMidli-Madli tilpamised\u201c (2002).<\/p>\n\n\n\n<p><em>A. O.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><strong><em>Laste- ja noorteraamatud<\/em><\/strong><br><strong>Kadunud havi<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 56 lk.<br><strong>Kotkam\u00e4el karjub kajakas<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 71 lk.<br><strong>S\u00f5pruse nimel<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 102 lk.<br><strong>Suurt\u00fckiv\u00e4elane Peeter Poligon pajatab<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 179 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 180 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 192 lk.]<br><strong>Viirulise purje all<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 136 lk.<br><strong>Lood Kukeleegua linnast<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 130 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 55+56 lk; Tallinn: TEA Kirjastus, 2011, 131 lk.]<br><strong>Jutujulla<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 156 lk.<br><strong>Doktor Meerikese ja Ponts-Ontsu imep\u00e4rane merereis<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 129 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 48+64 lk; Tallinn: TEA Kirjastus, 2011, 140 lk.]<br><strong>Teed viivad alati kuhugi<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 143 lk.<br><strong>Kessu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 47 lk.<br><strong>Kessu ja Tripp<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 124 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 2002, 2010, 2022.]<br><strong>\u00dche ahvi lugu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 46 lk.<br><strong>Ampa<\/strong>. Tallinn: Kupar, 1995, 106 lk.<br><strong>Midli-Madli tilpamised<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2002, 52 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Huumor<\/em><\/strong><br><strong>Pipraveski<\/strong>. Tallinn: EKP Keskkomitee Kirjastus, 1965, 64 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Robert Vaidlo (1935.\u00a0a-ni perekonnanimi Veide, 14. II 1921 \u2013 1. X 2004) oli eesti kirjanik ja publitsist, kes kirjutas peamiselt nooremale ja keskmisele koolieale nii realistlikus kui ka fantastilises laadis p\u00f5nevus- ja seiklusjutte, peale selle veel humoorikaid f\u00f6ljetone t\u00e4iskasvanutele. Vaidlo &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6512,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8149","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8149","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8149"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8149\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8152,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8149\/revisions\/8152"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6512"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8149"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}