{"id":8174,"date":"2024-04-03T23:39:34","date_gmt":"2024-04-03T20:39:34","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=8174"},"modified":"2026-04-13T14:56:01","modified_gmt":"2026-04-13T11:56:01","slug":"vaino-vahing","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/v\/vaino-vahing\/","title":{"rendered":"Vaino Vahing"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Vaino Vahing (15. II 1940 \u2013 23. III 2008) oli eesti prosaist, n\u00e4itekirjanik ja ps\u00fchhiaater, \u00fcks nn kuuek\u00fcmnendate p\u00f5lvkonna eredamaid esindajaid nii kirjanduses kui teatris.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Aravu k\u00fclas (praegu P\u00f5lvamaal R\u00e4pina vallas) v\u00e4iketaluniku pojana. \u00d5ppis 1946-1950 Aravu ja 1950-1954 Mehikoorma algkoolis ning 1954-1957 Tartu meditsiinilises keskkoolis, mille l\u00f5petas kiitusega. 1957-1963 \u00f5ppis Tartu \u00dclikooli arstiteaduskonnas. 1963-1965 t\u00f6\u00f6tas Viljandi l\u00e4hedal J\u00e4mejala ps\u00fchhoneuroloogiahaigla arstina, osakonnajuhatajana ning peaarsti aset\u00e4itjana; 1965-1967 Tartu ps\u00fchhoneuroloogiahaiglas ps\u00fchhiaatrina; 1967-1975 oli samas haiglas kohtups\u00fchhiaatria ekspert. 1971 kaitses Tartu \u00dclikoolis kandidaadikraadi ps\u00fchhiaatria alal. 1975-1981 t\u00f6\u00f6tas Tartu \u00dclikooli ps\u00fchhiaatriakateedris dotsendina, kus \u00f5petas muu hulgas ps\u00fchhiaatriat, kohtups\u00fchhiaatriat, ps\u00fchhoteraapiat, ps\u00fchhoh\u00fcgieeni ja narkoloogiat. P\u00e4rast seda oli vabakutseline kirjanik. Avaldas artikleid eksperimentaalsest ja kliinilisest ps\u00fchhofarmakoloogiast. 1975 sai uurimiskollektiivi liikmena N\u00f5ukogude Eesti preemia t\u00f6\u00f6de eest ps\u00fchhofarmakoloogia alal. Oli 1969-1979 abielus kirjanik Maimu Bergiga.<\/p>\n\n\n\n

Vahingu kirjandusliku tegevuse k\u00f5ige intensiivsem aeg langeb 1960. aastate l\u00f5ppu ja 1970. aastate esimesse poolde. Esimesed jutud ilmusid Vahingul 1967. aastal ajakirjas Noorus, 1967 ja 1968 aastal v\u00f5itis Nooruse kirjandusv\u00f5istlusel II preemia. 1970-1976 ilmus Vahingul neli proosakogu. Hiljem kirjutatu on koondatud raamatusse \u201cMachiavelli kirjad t\u00fctrele\u201d (1990).<\/p>\n\n\n\n

Vahingu loomingut iseloomustab kompromissitu isikliku l\u00e4bitunnetatuse n\u00f5ue, loomingu ja elu lahutamine oli talle vastuv\u00f5etamatu. Selle tulemusena on tema looming tugevalt autobiograafiline, teisalt aga tingis see asjaolu vajaduse k\u00f5ike eraelus juhtuvat k\u00e4sitleda loomingulisena. Mitmed Vahinguga kokku puutunud inimesed kirjeldavad tema k\u00e4itumist igap\u00e4evaelus teatraalsena. Vahing kasutas oma loomingus oma professionaalset t\u00f6\u00f6kogemust ps\u00fchhiaatrina, samuti v\u00e4ljendub Vahingu huvi ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcsi \u2013 Freudi, Jungi, Adleri jt \u2013 vastu. Eesti kultuuris on legendaarseks muutunud Vahingu ja ta abikaasa Maimu Bergi korteris Tartus N\u00f5va t\u00e4naval tegutsenud salong, milles sotsialiseerus arvukalt tolleaegseid noori intellektuaale ja loomeinimesi. Vahing innustas salongi k\u00fclastajaid osalema nn Spielis, mis \u00fchelt poolt t\u00e4hendas erinevaid rollim\u00e4nge, teisalt just p\u00fc\u00fcdu p\u00e4\u00e4seda kehtivate sotsiaalps\u00fchholoogiliste rollide taha, isiksuse tuumani. N\u00f5va t\u00e4nava salongi pingelisi suhteid vaadeldakse Vahingu ja Madis K\u00f5ivu romaanis \u201cEndspiel. Laskumine orgu\u201d (1988).<\/p>\n\n\n\n

Vahingu looming tekitas palju poleemikat, m\u00f5ned kriitikud s\u00fc\u00fcdistasid seda ebaeetilisuses. Tema l\u00fchiproosapala \u201cEt\u00fc\u00fcd\u201d (1968) n\u00e4iteks kirjeldab meestegelase j\u00f5hkrat v\u00e4givalda naise kallal kevadisel v\u00e4ljas\u00f5idul loodusesse. Tema novell \u201cMachiavelli kirjad t\u00fctrele II\u201d (1981), mis p\u00f5hineb Vahingu suhtlusel oma 1974. aastal s\u00fcndinud t\u00fctrega, v\u00f5itis Tuglase novelliauhinna.<\/p>\n\n\n\n

<\/a> Samuti 1960. aastatel tekkis Vahingul kirg teatri vastu. Ta suhtles tihedalt tolleaegse teatriuuenduse kesksete tegelaste Mati Undi, Paul-Eerik Rummo, Evald Hermak\u00fcla jt-ga. Tema tuntumate draamade hulka kuuluvad \u201cSuvekool\u201d (1976), \u201cMees, kes ei mahu kivile\u201d (monoetendus Jaan Oksast, 1976), \u201cPotteri l\u00f5pp\u201d (2002) ja \u201cFaehlmann\u201d (koos Madis K\u00f5ivuga, 1984, Smuuli kirjanduspreemia 1983). \u201cMehe, kes ei mahu kivile\u201d peaosa m\u00e4ngis Vahing ise. Ta m\u00e4ngis n\u00e4itlejana olulisi rolle ka filmides \u201cV\u00f5sakurat\u201d (1976), \u201cTuulte pesa\u201d (1979) ja \u201cCorrida\u201d (1982). Vahing tegutses ka modellina. 1972-1973 Vahing koostas ja tr\u00fckkis viis numbrit k\u00e4sikirjalist teatrialmanahhi Thespis, olles ka paljude artiklite ja retsensioonide autoriks. Thespis levis samizdatina laialt ning osutus teatriuuenduse seisukohalt oluliseks.<\/p>\n\n\n\n

Alates 1980. aastate keskpaigast Vahingu loomeind rauges. Ta pidas alates 1963. aastast p\u00e4evikut ning elu l\u00f5puperioodil keskenduski peamiselt oma mahukate p\u00e4evikute korrastamisele ja publitseerimisele. Tema \u201cP\u00e4evaraamat\u201d (2006), \u201cP\u00e4evaraamat II\u201d (2007) ning \u201cNoor Unt\u201d (2004) kujutavad halastamatu aususega autori p\u00fcrgimusi loomingulise autentsuse poole ning heitlusi iseenda, argimurede, s\u00f5prade, kolleegide ning alkoholiga. P\u00e4evikute ilmumine p\u00f5hjustas neis k\u00e4sitletud asjaosaliste proteste, kuid kujunes kirjanduss\u00fcndmuseks.<\/p>\n\n\n\n

Vahingu tegevus viljaka esseisti ja kriitikuna aitas kaasa ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcsi klassikute, ps\u00fchhiaatrite Vladimir T\u0161i\u017ei ning Juhan Luiga, kirjanik Jaan Oksa jpt taasavastamisele eesti vaimuelus.<\/p>\n\n\n\n

S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n


L\u00fchiproosa<\/strong><\/em>
Lugu<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1970, 48 lk. [Jutustus. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1976, 1995.]
Kaemus<\/strong>. Jutukogu. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 124 lk. [Sisu: \u2018Kaks nimetut laulu\u2019, \u2018Sving\u2019, \u2018Meeter riiet t\u00fcdrukule\u2019, \u2018Tundeline teekond Tartust Vilniusse\u2019, \u2018Raport\u2019, \u2018Piletid ja kavalehed\u2019, \u2018Idee omanikud\u2019, \u2018\u201dFederation Proceedings\u201d\u2018, \u2018Ordinaator\u2019, \u2018Kaemus\u2019, \u2018Portree\u2019, \u2018K\u00e4ttemaks\u2019, \u2018Isale\u2019, \u2018Jutt\u2019, \u2018Et\u00fc\u00fcd\u2019, \u2018Pan Pavlicek ja teised\u2019, \u2018V\u00e4gistaja\u2019, \u2018Morton\u2019, \u2018Treskold\u2019, \u2018Dialoogi kolm surma\u2019, \u2018Laenatud fl\u00f6\u00f6t\u2019, \u2018Proosa \u2018.]
Sina<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1973, 52 lk. [Jutustus. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1976, 1995.]
N\u00e4itleja<\/strong>. Jutte ja n\u00e4idendeid. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 228 lk. [Sisu, jutud: \u2018Lugu\u2019, \u2018Sina\u2019, \u2018Tundmatusse linna\u2019, \u2018Ei tea kust tulnu\u2019, \u2018Pimedad ja kurdid taldrikud\u2019, \u2018Kunstniku trahvikviitungid\u2019, \u2018Man\u00f6\u00f6vrid\u2019, \u2018Hommik\u2019, \u2018Epigooni kodune ball\u2019, \u2018Kellega veedad sa jaani\u00f6\u00f6?\u2019, \u2018Alevisse\u2019, \u2018Tundmatusse linna\u2019, \u2018Ralli\u2019, \u2018P\u017eebot\u0161\u2019, \u2018Retsensioon\u2019, \u2018N\u00e4itleja\u2019; n\u00e4idendid: \u2018Mees, kes ei mahu kivile\u2019, \u2018Suvekool\u2019.]
Machiavelli kirjad t\u00fctrele<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 131 lk. [Sisaldab n\u00e4idendit \u2018Pulmad\u2019.]
Kaunimad jutud<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 1995, 311 lk. [Sisu: \u2018Et\u00fc\u00fcd\u2019, \u2018Lugu\u2019, \u2018Kaks nimetut laulu\u2019, \u2018Sving\u2019, \u2018Meeter riiet t\u00fcdrukule\u2019, \u2018Tundeline teekond Tartust Vilniusse\u2019, \u2018Raport\u2019, \u2018Piletid ja kavalehed\u2019, \u2018Idee omanikud\u2019, \u2018\u201dFederation proceedings\u201d\u2018, \u2018Ordinaator\u2019, \u2018Kaemus\u2019, \u2018Portree\u2019, \u2018K\u00e4ttemaks\u2019, \u2018Isale\u2019, \u2018Jutt\u2019, \u2018Pan Pavlit\u0161ek ja teised\u2026\u2019, \u2018V\u00e4gistaja\u2019, \u2018Morton\u2019, \u2018Treskold\u2019, \u2018Dialoogi kolm surma\u2019, \u2018Laenatud fl\u00f6\u00f6t\u2019, \u2018Proosa\u2019, \u2018Sina\u2019, \u2018Ei tea kust tulnu\u2019, \u2018Pimedad ja kurdid taldrikud\u2019, \u2018Kunstniku trahvikviitungid\u2019, \u2018Man\u00f6\u00f6vrid\u2019, \u2018Hommik\u2019, \u2018Epigooni kodune ball\u2019, \u2018Kellega veedad sa jaani\u00f6\u00f6\u2019, \u2018Tundmatusse linna\u2019, \u2018Alevisse\u2019, \u2018Ralli\u2019, \u2018P\u017eebot\u0161\u2019, \u2018N\u00e4itleja\u2019, \u2018Kitarrist\u2019, \u2018M\u00e4ngurid\u2019, \u2018Viieteistk\u00fcmnenda kuup\u00e4eva novell\u2019, \u2018Kunstnik\u2019, \u2018Kirjanik\u2019, \u2018Machiavelli kirjad t\u00fctrele\u2019, \u2018Alasti habemenuga\u2019.]
Meeter riiet t\u00fcdrukule<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2023, 259 lk. [Sisu: Et\u00fc\u00fcd ; Lugu ; Sving ; Meeter riiet t\u00fcdrukule ; Raport ; Ordinaator ; K\u00e4ttemaks ; Isale ; Jutt ; Pan Pavlit\u0161ek ja teised ; V\u00e4gistaja ; Morton ; Sina ; Ei tea kust tulnu ; Pimedad ja kurdid taldrikud ; Kunstniku trahvikviitungid ; Alevisse ; Ralli ; P\u017eebot\u0161 ; N\u00e4itleja ; Viieteistk\u00fcmnenda kuup\u00e4eva novell ; Machiavelli kirjad t\u00fctrele ; Alasti habemenuga.]<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em>
N\u00e4itleja<\/strong>. Jutte ja n\u00e4idendeid. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 228 lk. [Sisu, jutud: \u2018Lugu\u2019, \u2018Sina\u2019, \u2018Tundmatusse linna\u2019, \u2018Ei tea kust tulnu\u2019, \u2018Pimedad ja kurdid taldrikud\u2019, \u2018Kunstniku trahvikviitungid\u2019, \u2018Man\u00f6\u00f6vrid\u2019, \u2018Hommik\u2019, \u2018Epigooni kodune ball\u2019, \u2018Kellega veedad sa jaani\u00f6\u00f6?\u2019, \u2018Alevisse\u2019, \u2018Tundmatusse linna\u2019, \u2018Ralli\u2019, \u2018P\u017eebot\u0161\u2019, \u2018Retsensioon\u2019, \u2018N\u00e4itleja\u2019; n\u00e4idendid: \u2018Mees, kes ei mahu kivile\u2019, \u2018Suvekool\u2019.]
Vaino Vahing, Madis K\u00f5iv, Faehlmann. Keskp\u00e4ev. \u00d5htuselgus<\/strong>. N\u00e4idend stseenides. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 127 lk. [2. tr\u00fckk: Madis K\u00f5iv, N\u00e4idendid I. Tartu: Akkon, 2006, 503 lk.]
Machiavelli kirjad t\u00fctrele<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 131 lk. [Sisaldab n\u00e4idendit \u2018Pulmad\u2019.]
Katrin Kaasik-Aaslav, Vaino Vahing, Teatriromanss<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 2001, 72 lk.
M\u00e4ngud ja k\u00f5nelused<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002, 534 lk. [Sisu, n\u00e4idendid: \u2018Potteri l\u00f5pp\u2019, \u2018Suvekool\u2019, \u2018Mees, kes ei mahu kivile\u2019, \u2018Pulmad\u2019, \u2018Testament\u2019, \u2018V\u00f5lgu elu\u2019, \u2018Fiesta\u2019, \u2018Esimees\u2019 (Vaino Vahing, Evald Hermak\u00fcla); Vahingut intervjueerisid: Joel Sang, Heino Ahven, K\u00e4rt Hellerma, Astrid Reinla, Erik Linnum\u00e4gi, Aivo L\u00f5hmus, Priidu Beier ja Valle-Sten Maiste.]<\/p>\n\n\n\n

Romaan<\/em><\/strong>
Madis K\u00f5iv, Vaino Vahing, Endspiel<\/strong>. Laskumine orgu. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 204 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid, esseed, intervjuud<\/em>
E me ipso<\/strong>. \u00dclest\u00e4hendusi 1969-1987. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 309 lk.
M\u00e4ngud ja k\u00f5nelused<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002, 534 lk. [Sisu, n\u00e4idendid: \u2018Potteri l\u00f5pp\u2019, \u2018Suvekool\u2019, \u2018Mees, kes ei mahu kivile\u2019, \u2018Pulmad\u2019, \u2018Testament\u2019, \u2018V\u00f5lgu elu\u2019, \u2018Fiesta\u2019, \u2018Esimees\u2019 (Vaino Vahing, Evald Hermak\u00fcla); Vahingut intervjueerisid: Joel Sang, Heino Ahven, K\u00e4rt Hellerma, Astrid Reinla, Erik Linnum\u00e4gi, Aivo L\u00f5hmus, Priidu Beier ja Valle-Sten Maiste.]<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4evikud<\/em><\/strong>
Noor Unt<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 2004, 173 lk. [P\u00e4evik ja kirjad. 2 tr\u00fckk: 2016.]
P\u00e4evaraamat. I<\/strong>. Tallinn: Vagabund, 2006, 333 lk. [1968-1973.]
P\u00e4evaraamat. II<\/strong>. Tallinn: Vagabund, 2007, 277 lk. [1974-1984.]<\/p>\n\n\n\n

Vaino Vahingu kohta<\/em>
Vahing<\/strong>. M\u00e4lestusi Vaino Vahingust. Koostanud K\u00fclli Trummal. Tartu: Hermes, 2011, 335 lk. [Vahingut meenutavad Leonhard Lapin, Anne Kalling, Airi V\u00e4rnik, Peeter Tulviste, Ingo Normet, Andres Ehin, Mati Unt, Jaak R\u00e4hesoo, Maimu Berg, Andres Ots, Andra Teede, Madis K\u00f5iv, Hannes Kaljuj\u00e4rv, J\u00fcri Lumiste, Paul-Eerik Rummo, Arvo Valton, Indrek Hirv, J\u00fcri Arrak, Raivo Adlas, T\u00f5nu Tepandi, Olev Remsu, Julia Laffranque, Tiia Kriisa, Alo J\u00fcriloo, T\u00f5nis Arro, Valdur T\u00e4ll, Lembit Mehilane, Valle-Sten Maiste, \u00dcllar Saarem\u00e4e, Joel Sang, Mart Trummal, Kalev Kudu. Kogumik sisaldab Vahingu kirju Ingo Normetile ja Maie Kaldale (koos adressaatide kommentaaridega) ning Vahingu loengut Eesti Raadio saates \u201cLitter. Lapsep\u00f5lv ja kirjandus\u201d, 2005.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Vaino Vahing (15. II 1940 \u2013 23. III 2008) oli eesti prosaist, n\u00e4itekirjanik ja ps\u00fchhiaater, \u00fcks nn kuuek\u00fcmnendate p\u00f5lvkonna eredamaid esindajaid nii kirjanduses kui teatris. S\u00fcndis Aravu k\u00fclas (praegu P\u00f5lvamaal R\u00e4pina vallas) v\u00e4iketaluniku pojana. \u00d5ppis 1946-1950 Aravu ja 1950-1954 Mehikoorma …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6512,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8174","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8174","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8174"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8174\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8177,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8174\/revisions\/8177"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6512"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8174"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}