{"id":8220,"date":"2024-04-03T23:39:42","date_gmt":"2024-04-03T20:39:42","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=8220"},"modified":"2026-04-13T20:28:03","modified_gmt":"2026-04-13T17:28:03","slug":"debora-vaarandi","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/v\/debora-vaarandi\/","title":{"rendered":"Debora Vaarandi"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/debora_vaarandi.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"698\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/debora_vaarandi-698x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6080\" style=\"aspect-ratio:0.6816460122152744;width:238px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/debora_vaarandi-698x1024.jpg 698w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/debora_vaarandi-205x300.jpg 205w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/debora_vaarandi-768x1126.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/debora_vaarandi-1048x1536.jpg 1048w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/debora_vaarandi.jpg 1274w\" sizes=\"auto, (max-width: 698px) 100vw, 698px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>Debora Vaarandi (s\u00fcndinud\u00a0Debora Trull, hiljem\u00a0Debora Hint,\u00a0Debora Smuul, 1. X 1916 \u2013 28. IV 2007) oli \u00fcks II Maailmas\u00f5ja j\u00e4rgse perioodi olulisemaid ja m\u00f5jukamaid eesti luuletajaid.<\/p>\n\n\n\n<p>Ta s\u00fcndis V\u00f5rus, kuid tema lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6dus\u00a0Tallinnas\u00a0ja\u00a0Saaremaal. Ta l\u00f5petas\u00a0Saaremaa \u00dchisg\u00fcmnaasiumi ja astus\u00a0Tartu \u00dclikooli filosoofiateaduskonda. \u00dclikooli ajal avaldas ta arvustusi\u00a0ajakirjas \u201eEesti Kirjandus\u201c\u00a0ja\u00a0ajalehes \u201ePostimees\u201c. P\u00e4rast\u00a0N\u00f5ukogude v\u00f5imu kehtestamist Eestis 1940. aastal t\u00f6\u00f6tas\u00a0ajalehe \u201eRahva H\u00e4\u00e4l\u201c toimetuse kultuuriosakonnas, oli kultuurilehe\u00a0\u201eSirp ja Vasar\u201c\u00a0peatoimetaja aset\u00e4itja ning hiljem peatoimetaja. S\u00f5ja-aastatel viibis Debora Vaarandi evakueerituna\u00a0N\u00f5ukogude Liidus\u00a0Venemaal ja\u00a0Kasahstanis, t\u00f6\u00f6tas\u00a0Moskvas\u00a0ja\u00a0Leningradis\u00a0ajalehe \u201eRahva H\u00e4\u00e4l\u201c toimetuses. 1944. aastal p\u00f6\u00f6rdus tagasi Eestisse. Eestis asus ta uuesti t\u00f6\u00f6le ajalehe \u201eSirp ja Vasar\u201c vastutava toimetajana. S\u00f5jaaegsete ja -j\u00e4rgsete raskete elutingimuste t\u00f5ttu j\u00e4i tal \u00fclikool l\u00f5petamata. Debora Vaarandi oli\u00a0NLKP\u00a0liige aastatel\u00a01940\u20131990. Ta osales koos Juhan Smuuliga 1949. aasta m\u00e4rtsik\u00fc\u00fcditamises, aidates \u00fcles kirjutada k\u00fc\u00fcditatud perelt konfiskeeritud varandust.<\/p>\n\n\n\n<p>Vaarandi on kirjutanud arvukalt l\u00fc\u00fcrilis-filosoofilisi luuletusi ja tundeluulet. 1945. aastal ilmus Debora Vaarandi peamiselt v\u00f5\u00f5rsil kirjutatud deb\u00fc\u00fctkogu \u201eP\u00f5leva laotuse all\u201c. Luulekogu oli kantud koduigatsuse vaimust. Lisaks kohustuslikule\u00a0Stalini\u00a0\u00fclistamisele leidus selles palju ilmekaid looduskirjeldusi. Deb\u00fc\u00fct oli vabav\u00e4rsis. Debora Vaarandi luuletuse \u201eTalgud\u00a0L\u00f6\u00f6ne\u00a0soos\u201c l\u00f5puosa v\u00f5ttis\u00a0helilooja Raimond Valgre\u00a0oma \u00fclimenukaks saanud laulu \u201eSaaremaa valss\u201c s\u00f5nadeks.<\/p>\n\n\n\n<p>1959. aastal ilmunud luulekoguga \u201eUnistaja aknal\u201c t\u00f5i Vaarandi eesti luulesse siiruse, soojuse ja lihtsuse, mille j\u00e4rele s\u00f5jast, repressioonidest ja ideoloogilistest lahingutest kurnatud lugejad olid kaua igatsenud. Luuletuse \u201eEesti mullad\u201c eest m\u00e4\u00e4rati Vaarandile 1965. aastal esimene\u00a0Juhan Liivi luuleauhind. 1960.\u20131970. aastatel k\u00fcpses Vaarandi luuletajana, tema kasutatavad kujundid ja seosed muutusid j\u00e4rjest rikkalikumaks. Luuletusi kandev nukrameelsus j\u00e4i p\u00fcsima. 1977. aastal ilmunud kogu \u201eTuule valgel\u201c on Vaarandi viimane originaalkogu. Edaspidi p\u00fchendus ta t\u00f5lkimisele.<\/p>\n\n\n\n<p>Debora Vaarandi oli viljakas t\u00f5lkija. Ta on t\u00f5lkinud\u00a0soome,\u00a0saksa\u00a0ja\u00a0vene keelest teiste hulgas Georg Trakli, Bertolt Brechti, Sergei Jessenini, Aleksander Bloki, Aleksis Kivi jt loomingut.<\/p>\n\n\n\n<p><em>L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><strong><em>Luule<\/em><\/strong><br><strong>P\u00f5leva laotuse all<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1945, 72 lk.<br><strong>Kohav rand<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 136 lk.<br><strong>Talgud L\u00f6\u00f6ne soos<\/strong>. Tallinn: Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut, 1949, 18 lk.<br><strong>Selgel hommikul<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950, 95 lk.<br><strong>\u00dclemiste vanake ja noor linnaehitaja. Poeem<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952, 30 lk.<br><strong>Luuletused. Valik luuletusi 1941\u20131953<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 160 lk.<br><strong>Luuletused<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 160 lk.<br><strong>Unistaja aknal<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 128 lk.<br><strong>Rannalageda leib<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 96 lk.<br><strong>Tuule valgel<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 120 lk.<br><strong>Luuletused 1940\u20131954<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 211 lk.<br><strong>Luuletused 1954\u20131976<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 239 lk.<br><strong>See kauge h\u00e4\u00e4l<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2000, 190 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Reisikirjad<\/em><\/strong><br><strong>Uuenevate m\u00e4lestuste linnad<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 275 lk.<br><strong>V\u00e4lja \u00f5uest ja v\u00e4ravast. Reisim\u00e4rkmed<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 152 lk.<br><strong>Reisim\u00e4rkmeid, m\u00e4lestusi<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 303 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>M\u00e4lestused<\/em><\/strong><br><strong>Aastad ja p\u00e4evad. Nooruselugu<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2006, 335 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Debora Vaarandi (s\u00fcndinud\u00a0Debora Trull, hiljem\u00a0Debora Hint,\u00a0Debora Smuul, 1. X 1916 \u2013 28. IV 2007) oli \u00fcks II Maailmas\u00f5ja j\u00e4rgse perioodi olulisemaid ja m\u00f5jukamaid eesti luuletajaid. Ta s\u00fcndis V\u00f5rus, kuid tema lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6dus\u00a0Tallinnas\u00a0ja\u00a0Saaremaal. Ta l\u00f5petas\u00a0Saaremaa \u00dchisg\u00fcmnaasiumi ja astus\u00a0Tartu \u00dclikooli filosoofiateaduskonda. \u00dclikooli &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6512,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8220","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8220","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8220"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8220\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8223,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8220\/revisions\/8223"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6512"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8220"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}