{"id":8239,"date":"2024-04-03T23:41:03","date_gmt":"2024-04-03T20:41:03","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=8239"},"modified":"2026-04-14T00:16:11","modified_gmt":"2026-04-13T21:16:11","slug":"albert-uustulnd","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/u\/albert-uustulnd\/","title":{"rendered":"Albert Uustulnd"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/albert_uustulnd_kalju_suur-scaled.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"785\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/albert_uustulnd_kalju_suur-785x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6114\" style=\"aspect-ratio:0.7666098707857425;width:283px;height:auto\" title=\"Foto: Kalju Suur\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/albert_uustulnd_kalju_suur-785x1024.jpg 785w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/albert_uustulnd_kalju_suur-230x300.jpg 230w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/albert_uustulnd_kalju_suur-768x1001.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/albert_uustulnd_kalju_suur-1178x1536.jpg 1178w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/albert_uustulnd_kalju_suur-1571x2048.jpg 1571w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/albert_uustulnd_kalju_suur-1920x2503.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/albert_uustulnd_kalju_suur-scaled.jpg 1964w\" sizes=\"auto, (max-width: 785px) 100vw, 785px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>Albert Uustulnd (6. XI 1925 \u2013 9. VIII 1997) oli proosa- ja n\u00e4itekirjanik.<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00fcndis Saaremaal, \u00f5ppis V\u00e4ttas ja Kuressaares ning hiljem Tallinna Pol\u00fctehnilise Instituudi majandusteaduskonnas. Oli mobiliseeritud Saksa s\u00f5jav\u00e4kke, kust p\u00f5genes ning viibis N\u00f5ukogude vangilaagris. 1948 l\u00f5petas Kuressaare keskkooli, 1954 Tallinna Pol\u00fctehnilise Instituudi majandusteaduskonna. T\u00f6\u00f6tas kalurina, ehitust\u00f6\u00f6de juhatajana ning paljudel muudel ametikohtadel. Suri Kuressaares, maetud Kudjape kalmistule. Tema poeg on samuti Saaremaa rannarahva elu kujutav romaanikirjanik ja laevakapten Lembit Uustulnd (s. 1952).<\/p>\n\n\n\n<p>Populaarse rahvakirjaniku loometee alguses on n\u00e4idendid, 1948. aastal lavastati toonases Kingissepa keskkoolis \u201eSirtsu soo\u201c, l\u00fchiproosat hakkas avaldama 1953. aastast. Suurema tuntuse saavutas rannaelu- ja kalurite teemaliste n\u00e4idenditega (nt \u201eTraalid udus\u201c (lav 1960), \u201eMere peremehed\u201c (lav 1961), \u201eVana paat\u201c (lav 1962), \u201eKaugused kutsuvad\u201c (lav 1967), \u201eNeptuni p\u00e4rijad\u201c (lav 1969), \u201eNaistele mehed, meestele meri\u201c (lav 1980)). Paistab silma koloriitse tegelaste galerii, rahvaliku keelepruugi ning huumoriga. On kirjutanud ka mereteemalisi kuuldem\u00e4nge.<\/p>\n\n\n\n<p>Kandvama osa loomingust moodustavad romaanid, mis samuti keskenduvad p\u00f5hiosas saare ja rannarahva elu-olule. Siingi kohtab asjatundlikku atmosf\u00e4\u00e4ri loomet ning v\u00e4rvikaid randlaste ja kalurite t\u00fc\u00fcpe. Suurem osakaal on s\u00fcndmustikul, s\u00fcvaps\u00fchholoogilisi sissevaateid pakub v\u00e4hem. Kolhooside rajamise problemaatika kalurik\u00fclas on vaatluse all romaanis \u201eMeri p\u00f5leb\u201c (1969), n\u00f5ukogudeaegset kalurite maailma \u00fches pead t\u00f5stva alkoholismi probleemiga kaardistab \u201eMeri, mehed ja jumalad\u201c (1980). Uustulndi peateoseks on romaanisari \u201eTuulte tallermaa\u201c, mis ilmus aastatel 1985-1998. Realistlikud rannarahva eluk\u00e4iku kujutavad romaanid h\u00f5lmavad ajavahemikku 19. sajandi l\u00f5pust Teise maailmas\u00f5ja l\u00f5puni. I osa sai 1985. aasta romaaniv\u00f5istlusel III preemia ning Vilde kolhoosi preemia. Eesti noormeeste k\u00e4ek\u00e4iku Teises maailmas\u00f5jas kujutab romaan \u201eAcheroni kaldal\u201c (1991), milles kohati \u0161veigilikus v\u00f5tmes seikluste k\u00f5rval avatakse ka vangilaagrite maailma karmus. Romaan sai 1990. aasta romaaniv\u00f5istlusel III preemia.<\/p>\n\n\n\n<p>Uustulnd on ka paljude laulutekstide ja viiside autor; valimik tema loomest on ilmunud kogumikus \u201eLaule\u201c (1985).<\/p>\n\n\n\n<p> <em>A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><em><strong>Romaanid<\/strong><\/em><br><strong>Meri p\u00f5leb<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 315 lk.<br><strong>Avali v\u00e4raval<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 208 lk.<br><strong>Meri, mehed ja jumalad<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 286 lk.<br><strong>Tuulte tallermaa<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 335 lk.\u00a0[2. tr 2010.]<br><strong>Lambeti graafik<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 157 lk.<br><strong>Tuulte tallermaa 2<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 364 lk.\u00a0[2. tr 2011.]<br><strong>Acheroni kaldal<\/strong>: autobiograafiline romaan. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 286 l.k [2. tr 2015.]<br><strong>Lummav meri. [Tuulte tallermaa III 1. rmt.]<\/strong> Tallinn: Eesti Raamat, 1994, 172 lk. [2. tr 2011.]<br><strong>Rajud ei rauge. [Tuulte tallermaa III 2. rmt.]<\/strong> Tallinn: Eesti Raamat, 1994, 197 lk.\u00a0[2. tr 2011.]<br><strong>Kui jumalad nutsid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1995, 127 lk.<br><strong>Tormid ei taltu. [Tuulte tallermaa IV 1. rmt.]<\/strong> Kuressaare: G. Tr\u00fckk, 1996, 191 lk.\u00a0[2. tr 2012.]<br><strong>Hullunud meri. [Tuulte tallermaa IV 2. rmt.]<\/strong> Kuressaare: G. Tr\u00fckk, 1996, 207 lk.\u00a0[2. tr 2012.]<br><strong>Rannav\u00e4lja<\/strong>. Kuressaare: G. Tr\u00fckk, 1997, 197 lk.<br><strong>Ohtlikud hoovused. [Tuulte tallermaa V.]<\/strong> Kuressaare: Tormikiri, 1998, 216 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><em><strong>Albert Uustulndi kohta<\/strong><\/em><br><strong>Elu nagu looming &amp; Acheroni kaldal<\/strong>. Toim A. Sihvart. Tallinn: Kadmirell, 2015, 351 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Albert Uustulnd (6. XI 1925 \u2013 9. VIII 1997) oli proosa- ja n\u00e4itekirjanik. S\u00fcndis Saaremaal, \u00f5ppis V\u00e4ttas ja Kuressaares ning hiljem Tallinna Pol\u00fctehnilise Instituudi majandusteaduskonnas. Oli mobiliseeritud Saksa s\u00f5jav\u00e4kke, kust p\u00f5genes ning viibis N\u00f5ukogude vangilaagris. 1948 l\u00f5petas Kuressaare keskkooli, 1954 &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6538,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8239","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8239","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8239"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8239\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8242,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8239\/revisions\/8242"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6538"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8239"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}