{"id":8262,"date":"2024-04-03T23:42:23","date_gmt":"2024-04-03T20:42:23","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=8262"},"modified":"2026-04-14T11:10:12","modified_gmt":"2026-04-14T08:10:12","slug":"mati-unt","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/u\/mati-unt\/","title":{"rendered":"Mati Unt"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Mati Unt (1 I 1944 \u2013 22 VIII 2005) oli eesti kirjanik, lavastaja ja publitsist. Tema proosa- ja teatrialast loomingut peetakse \u00fcheks uuenduslikumaks, omap\u00e4rasemaks ja m\u00f5jusamaks modernistliku ning postmodernistliku esteetika avalduseks eesti kultuuris.<\/p>\n\n\n\n

Mati Unt oli p\u00e4rit Tartumaalt Voore vallast. G\u00fcmnaasiumi\u00f5pinguteks kolis ta Tartusse, kus k\u00e4is Tartu VII keskkoolis. 1962\u20131972 \u00f5ppis ta \u00fclikoolis eesti filoloogiat, spetsialiseerudes ajakirjanduse erialale. Kirjandusilma j\u00f5udis Mati Unt juba 18-aastasena, kui avaldas kooli almanahhis oma esimene proosateose, l\u00fchiromaani \u201cH\u00fcvasti, kollane kass\u201d. J\u00e4rgmiste teoste kirjutamise k\u00f5rvalt hakkas Mati Unt aina rohkem tegelema ka teatriga: 1966\u201372 oli ta teatri kirjandusala juhataja Vanemuises, 1974\u201381 Tallinnas Noorsooteatris; 1979. aastal hakkas ta Noorsooteatris t\u00f6\u00f6le lavastajana ning alates 1992. aastast lavastas ta Eesti Draamateatris, kuid tegi koost\u00f6\u00f6d ka teiste teatritega, nt Vene Draamateatri, Vanemuise, Soome Rahvusteatri ja Von Krahli Teatriga.<\/p>\n\n\n\n

Tema esimesed kolm teost \u2013 \u201eH\u00fcvasti, kollane kass\u201c (1963), jutustused \u201cV\u00f5lg\u201d (1964) ja \u201cElu v\u00f5imalikkusest kosmoses\u201d (1967) \u2013 kujutasid kirjaniku kaasaega noorte, idealistlike ja tundlike tegelaste maailmataju kaudu. Teosed olid toonases kirjanduspildis erandlikult avameelsed, p\u00f5hjustades moraaliteemalist poleemikat. Undi j\u00e4rgmistes teostes s\u00fcvenes modernistlik esteetika: ilmus eksistentsiaalne mudelromaan \u201cM\u00f5rv hotellis\u201d (1969) ja sisemonoloogina esitatud jutustus \u201cT\u00fchirand. Love story<\/em>\u201d (1972), teatriuuendust puudutav jutustus \u201cVia regia\u201d (1975) ning hulk l\u00fchijutte. Postmodernistlikud tunnusjooned hakkavad ilmnema Mati Undi \u00fches populaarsemas ning enim t\u00f5lgitud teoses \u201cS\u00fcgisball\u201d (1979), mis vaatleb Mustam\u00e4e urbanistlikku eluolu ja selle m\u00f5ju oma elanikkonnale, ning kinnistuvad jutustustes \u201eKuuvarjutus\u201c (1984) ning \u201eR\u00e4\u00e4givad\u201c (1984). Postmodernistliku poeetika s\u00fcvenemisega koos hakkab teostes kaduma ka inimese tundeilma l\u00e4hivaatlus, kasvab m\u00e4ngulust v\u00f5\u00f5ra tekstiga \u2013 nii teabelise kui kirjandusklassikaga \u2013 ning tiheneb narratiivi killustamine metafiktsionaalsete m\u00f5lgutustega. Eriti selgelt tulevad postmodernistliku poeetika v\u00f5tted esile romaanides \u201c\u00d6\u00f6s on asju\u201d ja \u201cDoonori meelespea\u201d (m\u00f5lemad 1990), samuti romaanis \u201eBrecht ilmub \u00f6\u00f6sel\u201c (1997), kus argip\u00e4evane ja m\u00fc\u00fctiline ainestik on sedav\u00f5rd l\u00e4bip\u00f5imunud, et neist kasvab v\u00e4lja uus t\u00e4hendus, omamoodi argim\u00fctoloogia. Sellega tegeles Mati Unt ka ajakirjanduses, avaldades olmelistel teemadel esseistlikke palu, mis anti v\u00e4lja ka kogumikena. Valik tema kirjandusteoreetilisi ja -kriitilisi kirjutisi koondati raamatusse \u201eMa ei olnud imelaps\u201c (1990).<\/p>\n\n\n\n

Mati Unt t\u00f5i eesti teatriilma L\u00e4\u00e4ne teoreetikute kirjandust, mis aitas kaasa teatrikeele moderniseerumisele. Tema esimene n\u00e4idend \u201eSee maailm v\u00f5i teine\u201c, mille keskmeks oli kaasaegse noore enese- ja \u00fcmbrusetunnetus, lavastati 1966. Vanemuises. Ka n\u00e4idendeis p\u00f6\u00f6rdus Unt m\u00fc\u00fctide ja arhet\u00fc\u00fcpide poole (nt n\u00e4idend \u201ePhaeton, p\u00e4ikese poeg\u201c) ning segas kultuuriloolise dokumentaalsuse kokku fiktsiooniga (nt n\u00e4idend \u201eVaimude tund Jannseni t\u00e4naval\u201c). N\u00e4idendi \u201eGood-bye, baby\u201c (lavastus Noorsooteatris 1975) kolmteist stseeni seob kokku lahkumise teema. Oma lavastuste tarbeks on Mati Unt dramatiseerinud klassikalisi maailmakirjanduse (nt H. Pinteri, J. W. Goethe, A. Strindbergi, J. Genet\u2019) ja eesti kirjanduse (nt A. H. Tammsaare, O. Lutsu, F. Tuglase) teoseid. Tema teatritekstidele ja lavastustele on omased needsamad elemendid, mis tema jutustustele-romaanidelegi: need on oma ajas uuenduslikud, sisaldades k\u00fclluslikult m\u00fcstilisi-m\u00fc\u00fctilisi alltoone, inter- ja metateksuaalset m\u00e4ngu ning peent (enese)irooniat.<\/p>\n\n\n\n

Tallinnas, aadressil Koidula 17, kus Mati Unt elas aastatel 1995-2005, avati 2019. aastal esialgu ajutisena Mati Undi muuseum. P\u00f5hjalikult uuendatud p\u00fcsiekspositsiooniga muuseum taasavati 2025. Mihkel Mutt on kirjutanud Mati Undist monograafia \u201cLiblikas, kes lendas liiga l\u00e4hedale. Mati Unt ja tema aeg\u201d (2023).<\/p>\n\n\n\n

I. S.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
H\u00fcvasti, kollane kass. Naiivne romaan<\/strong>. Tartu, 1963, 303 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1967, 1985, 2008, 2008 (Kogutud teosed, 1).]
S\u00fcgisball. Stseenid linnaelust<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 184 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1985, 2009, 2009 (Kogutud teosed, 4), 2025.]
\u00d6\u00f6s on asju<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 221 lk. [2. tr\u00fckk: 2010.]
Doonori meelespea<\/strong>. Tallinn: Kupar, 1990, 188 lk. [2. tr\u00fckk: 2010.]
\u201eTere, kollane kass!\u201c<\/strong>. Tallinn: Kupar, 1992, 141 lk. [2. tr\u00fckk: 2008.]
Brecht ilmub \u00f6\u00f6sel. Brecht bricht ein in der Nacht<\/strong>. Tallinn: Kupar, 1997, 285 lk. [2. tr\u00fckk: 2011.]<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Elu v\u00f5imalikkusest kosmoses<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1967, 61 lk. [2. tr\u00fckk: 2023.]
H\u00fcvasti, kollane kass. V\u00f5lg<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 215 lk. [Romaan, jutustus.]
M\u00f5rv hotellis; Phaethon, P\u00e4ikese poeg<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1969, 126 lk. [Jutustus, n\u00e4idend.]
Kuu nagu kustuv p\u00e4ike. Valik aastatest 1964\u20131970<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 216 lk. [Sisu: \u2019Muljed ja juhtumid\u2019, \u2019Elu v\u00f5imalikkusest kosmoses\u2019, \u2019M\u00f5rv hotellis\u2019 (jutustused), \u2019Phaethon, p\u00e4ikese poeg\u2019 (n\u00e4idend).]
Via regia<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1975, 62 lk. [2. tr\u00fckk: 2023.]
Mattias ja Kristiina<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 168 lk.
Must mootorrattur<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 192 lk.
R\u00e4\u00e4givad<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1984, 78 lk.
R\u00e4\u00e4givad ja vaikivad<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 204 lk. [Jutustused; \u2019Vaimude tund Jannseni t\u00e4naval\u2019 (n\u00e4idend).]<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
M\u00f5rv hotellis; Phaethon, P\u00e4ikese poeg<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1969, 126 lk. [Jutustus, n\u00e4idend.]
Kuu nagu kustuv p\u00e4ike. Valik aastatest 1964\u20131970<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 216 lk. [Sisu: \u2019Muljed ja juhtumid\u2019, \u2019Elu v\u00f5imalikkusest kosmoses\u2019, \u2019M\u00f5rv hotellis\u2019 (jutustused), \u2019Phaethon, p\u00e4ikese poeg\u2019 (n\u00e4idend).]
R\u00e4\u00e4givad ja vaikivad<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 204 lk. [Jututustused, \u2019Vaimude tund Jannseni t\u00e4naval\u2019 (n\u00e4idend).]
Huntlus<\/strong>. Teoseid Oskar Lutsu motiividel. Tallinn: Kupar, 1999, 246 lk.
Graal! Eepos Von Krahli Teatrile 74 stseenis<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 2001, lk 102 lk.
Vend Antigone, ema Oidipus. Sophoklese ja Euripidese trag\u00f6\u00f6diate j\u00e4rgi Mati Unt<\/strong>. Tallinn: Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu), 2006, 93 lk.
Meister ja Margarita. Mihhail Bulgakovi samanimelise romaani motiividel<\/strong>. Kose: R. Visnapuu, 2011, 60 lk.<\/p>\n\n\n\n

Esseed, artiklid<\/em><\/strong>, arvustused<\/strong><\/em>
Kuradid ja kuningad. Teatri- ja filmikirjutisi aastaist 1965\u20131980<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 245 lk.
Ma ei olnud ilmelaps<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 205 lk.
Argim\u00fctoloogia s\u00f5nastik 1983\u20131993<\/strong>. Tallinn: Kupar, 1993, 220 lk.
Vastne argim\u00fctoloogia<\/strong>. Tallinn: Vagabund, 1996, 125 lk.
Sirise, sirise, sirbike. Sirbim\u00fctoloogiad 1997-2002<\/strong>. Tallinn: Sirp, 2003, lk 166.
Theatrum mundi<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2004, 389 lk. [Sarjas \u2019Eesti m\u00f5ttelugu\u2019.]
Painajalik sundm\u00f5te. Sirbi veerukirjad 1997\u20132004<\/strong>. [Tallinn]: Tallinna Kirjanduskeskus, 2024, 631 lk.<\/p>\n\n\n\n

Valitud ja kogutud teosed<\/em><\/strong>
Valitud teosed, 1<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 415 lk. [Sisu: \u2019H\u00fcvasti, kollane kass\u2019, \u2019V\u00f5lg\u2019, \u2019Elu v\u00f5imalikkusest kosmoses\u2019, \u2019Phaethon, p\u00e4ikese poeg\u2019, \u2019M\u00f5rv hotellis\u2019, \u2019Viimnep\u00e4ev\u2019, \u2019T\u00fchirand\u2019.]
Valitud teosed. 2<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 431 lk. [\u2019Mattias ja Kristiina\u2019, \u2019Via Regia\u2019, \u2019Good-Bye, Baby\u2019, \u2019Gulliver ja Gulliver\u2019, \u2019Peaproov\u2019, \u2019Ja kui me surnud ei ole, siis elame praegugi\u2019, \u2019Kollontai\u2019, \u2019S\u00fcgisball\u2019.]
Kogutud teosed. 1<\/strong>. Tartu: Hermes, 2008, 359 lk. [\u2019H\u00fcvasti, kollane kass\u2019, \u2019\u201cTere, kollane kass!\u201c\u2019.]
Kogutud teosed. 2<\/strong>. Tartu: Hermes, 2008, 239 lk. [\u2019V\u00f5lg\u2019, \u2019Elu v\u00f5imalikkusest kosmoses\u2019, \u2019M\u00f5rv hotellis\u2019.]
Kogutud teosed. 3<\/strong>. Tartu: Hermes, 2009, 382 lk. [\u2019T\u00fchirand\u2019; \u2019Minu teatriglossaarium\u2019; \u2019Via regia\u2019; \u2019Mattias ja Kristiina\u2019; \u2019Ja kui me surnud ei ole, siis elame praegugi\u2019; \u2019Ja kui me surnud ei ole\u2026 (algvariant)\u2019.]
Kogutud teosed. 4<\/strong>. Tartu: Hermes, 2009, 350 lk. [\u2019S\u00fcgisball\u2019; \u2019Kuuvarjutus\u2019; \u2019R\u00e4\u00e4givad\u2019.]
Kogutud teosed. 5<\/strong>. Tartu: Hermes, 2010, 406 lk. [\u2019\u00d6\u00f6s on asju\u2019, \u2019Doonori meelespea\u2019.]
Kogutud teosed. 6<\/strong>. Tartu: Hermes, 2011, 279 lk. [\u2019Brecht ilmub \u00f6\u00f6sel\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

Mati Undi kohta<\/strong><\/em>
Mihkel Mutt, Liblikas, kes lendas liiga l\u00e4hedale. Mati Unt ja tema aeg<\/strong>. [Tallinn]: Fabian, 2023, 471 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mati Unt (1 I 1944 \u2013 22 VIII 2005) oli eesti kirjanik, lavastaja ja publitsist. Tema proosa- ja teatrialast loomingut peetakse \u00fcheks uuenduslikumaks, omap\u00e4rasemaks ja m\u00f5jusamaks modernistliku ning postmodernistliku esteetika avalduseks eesti kultuuris. Mati Unt oli p\u00e4rit Tartumaalt Voore vallast. …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6538,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8262","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8262","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8262"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8262\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8271,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8262\/revisions\/8271"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6538"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8262"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}