{"id":8456,"date":"2024-04-03T23:40:23","date_gmt":"2024-04-03T20:40:23","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=8456"},"modified":"2026-04-21T13:44:38","modified_gmt":"2026-04-21T10:44:38","slug":"elin-toona","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/t\/elin-toona\/","title":{"rendered":"Elin Toona"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Elin Toona (Elin-Kai Toona, abiellumise j\u00e4rel Gottschalk, s 12. VII 1937) on prosaist ja luuletaja.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Tallinnas, lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6dus Haapsalus. 1944. aastal p\u00f5genes ema ja vanaemaga Saksamaale, sealt edasi 1948. aastal Suurbritanniasse. \u00d5ppis Londoni teatrikoolides ja t\u00f6\u00f6tas m\u00f5nda aega n\u00e4itlejana. Abiellumise j\u00e4rel siirdus 1967 USAsse. V\u00e4lismaise Eesti Kirjanike Liidu (1969), Eesti Kirjanike Liidu (1993), Eesti Pen-klubi (1965) ja Ameerika naiskirjanike \u00fchenduse (National League of American Pen Women) liige.<\/p>\n\n\n\n

<\/a> Nii eesti kui inglise keeles kirjutav Toona alustas kirjanduslikku tegevust varakult, 1950. aastatest avaldas Tulimullas jt ajakirjades. Tema romaanides on vaatluse all pagulaselu problemaatika, kohanematus ning uue asukohamaa \u00fchiskonna kitsaskohad. Romaan \u201ePuuingel\u201c (1964, Henrik Visnapuu fondi auhind 1966) kaardistab \u00fchiskonnaga pahuksis oleva eesti t\u00fcdruku kujunemise ja eneseleidmise lugu 1960. aastate Londonis. Romaanis \u201eLotukata\u201c (1969) heidetakse l\u00e4bi lapsesilmade pilk Saksamaa p\u00f5genikelaagrile, selle sisuline j\u00e4rg \u201eKolm valget tuvi\u201c (1992) annab sissevaate s\u00f5jaj\u00e4rgse aja p\u00f5genike maailma l\u00e4bi kolme p\u00f5lvkonna naiste loo. Noorema p\u00f5lvkonna pagulaste kohanematust, k\u00f5igile v\u00f5\u00f5raks j\u00e4\u00e4mist anal\u00fc\u00fcsib romaan \u201eSipelgas sinise kausi all\u201c (1974). Ka romaanis \u201eKalevik\u00fcla viimane t\u00fctar\u201c (1988) on vaatluse all pagulaselu problemaatika: \u00fchelt poolt individuaalne vabadus, teisalt eestlus, rahvuslik identiteet. Positiivsemas v\u00f5tmes on eestlastest pagulaste elu 1970. aastate Londonis k\u00e4sitlenud romaan \u201eMihkel, muuseas\u201c (2018), mille peategelane teeb l\u00e4bi kireva reisiteekonna ja leiab elus uue v\u00f5imaluse.<\/p>\n\n\n\n

Elin Toona m\u00e4lestusteraamat \u201ePagulusse: lugu elust, s\u00f5jast ja rahust\u201c (2017) p\u00e4lvis 2017. aastal Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna. Selle ingliskeelse versiooni \u201eInto Exile: a life story of war and peace\u201c (2013) valis ajakiri Economist 2013. aasta parimate m\u00e4lestusraamatute hulka. Ta on p\u00e4lvinud ka Henrik Visnapuu kirjandusauhinna (2022) ja Kultuurkapitali elut\u00f6\u00f6preemia (2025).<\/p>\n\n\n\n

Ta on kirjutanud ka eluloo oma vanaisast Ernst Ennost pealkirjaga \u201cR\u00f5\u00f5m teeb taeva taga tuld\u201d (2000).<\/p>\n\n\n\n

A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Puuingel<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1964, 259 lk.
Lotukata<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1969, 262 lk. [2. tr 1995.]
Sipelgas sinise kausi all<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1974, 238 lk. [2. tr 1991.]
Kalevik\u00fcla viimane t\u00fctar<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1988, 236 lk. [2. tr 1991.]
Kolm valget tuvi<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1992, 211 lk.
Mihkel, muuseas<\/strong>. Lugu l\u00e4bikatsumata eludest. Tallinn: Varrak, 2018, 222 lk.<\/p>\n\n\n\n

Elulood ja m\u00e4lestused<\/em><\/strong>
R\u00f5\u00f5m teeb taeva taga tuld. Ernst Enno<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2000, 326 lk.
Ella<\/strong>. Tallinn: Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu), 2008, 190 lk. [A memoir.]
Pagulusse: lugu elust, s\u00f5jast ja rahust<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2017, 454 lk. [A memoir.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Elin Toona (Elin-Kai Toona, abiellumise j\u00e4rel Gottschalk, s 12. VII 1937) on prosaist ja luuletaja. S\u00fcndis Tallinnas, lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6dus Haapsalus. 1944. aastal p\u00f5genes ema ja vanaemaga Saksamaale, sealt edasi 1948. aastal Suurbritanniasse. \u00d5ppis Londoni teatrikoolides ja t\u00f6\u00f6tas m\u00f5nda aega n\u00e4itlejana. …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6510,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8456","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8456","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8456"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8456\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8459,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8456\/revisions\/8459"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6510"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8456"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}