{"id":8461,"date":"2024-04-03T23:42:17","date_gmt":"2024-04-03T20:42:17","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=8461"},"modified":"2026-04-21T14:00:27","modified_gmt":"2026-04-21T11:00:27","slug":"osvald-tooming","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/t\/osvald-tooming\/","title":{"rendered":"Osvald Tooming"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Osvald Tooming (26.\/13. I 1914 \u2013 6. VI 1992) oli eesti proosakirjanik ja publitsist, kelle p\u00e4evakajalise teemavalikuga looming l\u00e4htub paljuski sotsialistliku realismi esteetikast. Tema tekstides on kesksel kohal eetiline konflikt, mis sageli v\u00e4ljendub egoistlike tegelaste vastandumises humaansele ja loodusl\u00e4hedasele ellusuhtumisele.<\/p>\n\n\n\n

<\/a> Tooming s\u00fcndis metsavahi perre L\u00e4\u00e4nemaal, kuid veetis oma lapse- ja koolip\u00f5lve L\u00e4\u00e4ne-Virumaal. 1931 l\u00f5petas ta Tapa g\u00fcmnaasiumi ning alustas 1935 \u00fclikooli\u00f5pinguid Tartus \u00f5igusteaduse erialal, mis aga katkesid 1939. Keskkooli l\u00f5pust alates algas Toominga \u017eanriliselt mitmekesine kaast\u00f6\u00f6 erinevate Rakvere ja Tallinna v\u00e4ljaannete juures. Alates 1940. aastast t\u00f6\u00f6tas ta vastutava sekret\u00e4rina k\u00f5igepealt Rahva H\u00e4\u00e4le, hiljem Sirbi ja Vasara toimetuses. Saksa okupatsiooni ajal ta arreteeriti ning peeti 1942. aastani kinni Tallinna Keskvanglas. P\u00e4rast vabanemist t\u00f6\u00f6tas ta Ubja p\u00f5levkivikaevanduses laohoidjana ning kirjutas \u00fcksikuid jutte ajalehte. S\u00f5ja j\u00e4rel j\u00e4tkas ta vastutava sekret\u00e4rina Rahva H\u00e4\u00e4le toimetuses ning 1947. a asus samasse ametisse Loomingu toimetuses. Sel aastal sai temast ka Kirjanike Liidu liige. Stalinistlike repressioonide k\u00e4igus s\u00fc\u00fcdistati teda saksa okupatsiooni ajal v\u00f5imudega koost\u00f6\u00f6 tegemises, kuna ta oli sel ajal avaldanud oma jutte ajalehes. Tooming arreteeriti ning saateti metsat\u00f6\u00f6laagrisse Kirovi oblastisse, kus ta viibis 1955. aastani, mil ta rehabiliteeriti. Hiljem elas ta kutselise kirjanikuna Haljalas, Viljandis ning Kolga-Jaani kandis. Ta oli aktiivne Jahimeeste Seltsi ja Looduskaitse Seltsi liige.<\/p>\n\n\n\n

Toominga j\u00e4rjepidevam ilukirjanduslik tegevus algas s\u00f5ja j\u00e4rel, kuigi juba varasemalt oli temalt ilmunud kuus l\u00fchijuttu. Jutustuse \u201eKaevandus elab\u201d (1947) eest p\u00e4lvis ta N\u00f5ukogude Eesti preemia. Romaan \u201ePruuni katku aastail\u201d r\u00e4\u00e4gib okupatsiooniaegsest vanglaelust, romaan \u201eRoheline kuld\u201d keskendub inimese ja looduse vahekorrale. Inimese eetika, ps\u00fc\u00fchika ja ellusuhtumise teema kerkis esile jutustustes \u201eLuigelend\u201d ja \u201e\u00d5petaja Hiiem\u00e4gi\u201d, mille Tooming kirjutas asumisel olles, ning teistes tolle ajaj\u00e4rgu teostes. Panoraamromaanis \u201eKaksteist aastat\u201d (1963) j\u00e4\u00e4dvustatakse perekonnaloo p\u00f5hjal maaelu aastail 1949\u20131961. Hilisemates teostes on samuti esiplaanil maa- ja metsaelu k\u00e4sitlus. Kogumikku \u201ePuude taga on mets\u201c (1972) koondub Toominga loodust v\u00e4\u00e4rtustav publitsistlik looming.<\/p>\n\n\n\n

Tooming dramatiseeris proosaklassikat (nt A. H. Tammsaare \u201eP\u00f5rgup\u00f5hja uus Vanapagan\u201c ning \u201eT\u00f5de ja \u00f5igus\u201c, A. Kivi \u201eSeitse venda\u201c jt), aga kirjutas ka ise n\u00e4idendeid. Esimesed l\u00fchin\u00e4idendid \u201eTuled s\u00fcttivad\u201c (1948) ning \u201eK\u00fckak\u00fcnka kuningas\u201c (1949) olid m\u00f5eldud harrastusteatritele. Rea j\u00e4rgnenud n\u00e4idenditega \u2013 \u201eK\u00fclvikuu\u201c (lavastus 1972 Vanemuises), \u201eMusta Mandri kasupoeg\u201c (lavastus 1981 Vanemuises) ning \u201eRahva s\u00f5da\u201c (lavastus Ugalas 1981) \u2013 panustas Tooming eesti teatri uuenemisse. Kirjaniku teatritekste lavastas tihti tema poeg Jaan Tooming. Ta kirjutas ka stsenaariume, nt filmile \u201eSalak\u00fctt\u201c, \u201eP\u00f5rgup\u00f5hja uus Vanapagan\u201c, \u201eMees ja m\u00e4nd\u201c. Toominga jutustuse \u201e\u00d5petaja Hiiem\u00e4gi\u201c ja romaani \u201ePerekond Kirretid\u201c p\u00f5hjal valmisid filmid; jutustuse \u201eLuigelend\u201c j\u00e4rgi l\u00f5i Veljo Tormis ooperi.<\/p>\n\n\n\n

I. S.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

\u00a0
Romaanid<\/em><\/strong>
Roheline kuld<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950, 410 lk. [2., muudetud tr\u00fckk: 1957.]
Pruuni katku aastail. 1. osa: Ainus v\u00f5imalus<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950, 452 lk. [2. tr\u00fckk: 1961.]
Perekond Kirretid<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 250 lk. [2. tr\u00fckk: 1974.]
Kaksteist aastat: \u00fche perekonna kroonika<\/strong>. Tallinn: Eesti Riikik Kirjastus, 1963, 440 lk.<\/p>\n\n\n\n

Novellid ja jutustused<\/em><\/strong>
Uued inimesed: kolm jutustust<\/strong>. Tallinn: Eesti Riikik Kirjastus, 1948, 357 lk. \u00a0
Kodumaa kutse<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950, 272 lk. \u00a0
Luigelend: kolm jutustust<\/strong>. Tallinn: Eesti Riikik Kirjastus, 1956, 398 lk. \u00a0
Maantee l\u00e4bi metsa: jutustus<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 196 lk. \u00a0
Kuus juttu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 296 lk. \u00a0
Metsade raamat<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 148 lk.
Luigelend. \u00d5petaja Hiiem\u00e4gi. Perekond Kirretid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 424 lk. [Jutustused ja romaan.]
Episoodid: jutustusi ja novelle<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 132 lk. \u00a0
\u00dcks maja, \u00fcks k\u00fcla\u2026<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 173 lk. \u00a0
Seljasirutus. Argip\u00e4evad<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 204 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Tuled s\u00fcttivad: n\u00e4idend 3 vaatuses 6 pildis<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 80 lk. \u00a0
K\u00fckak\u00fcnka kuningas. Naljam\u00e4ng 2-es vaatuses<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 72 lk. \u00a0
Musta mandri kasupoeg. Rahva s\u00f5da, ehk Valge laev<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat 1988, 89 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid<\/em><\/strong>
Puude taga on mets<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 200 lk. [2., t\u00e4iendatud tr\u00fckk: 1983.]
Osvald Tooming, Peeter Tooming, Maantee kutsub = Highway Attracts<\/strong>. Kohtla-J\u00e4rve: Ida-Viru Maavalitsus, 1993, 223 lk. [Sisaldab peamiselt O. Toominga poolt 1930. aastatel kirjutatud ajakirjanduslikke artikleid.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Osvald Tooming (26.\/13. I 1914 \u2013 6. VI 1992) oli eesti proosakirjanik ja publitsist, kelle p\u00e4evakajalise teemavalikuga looming l\u00e4htub paljuski sotsialistliku realismi esteetikast. Tema tekstides on kesksel kohal eetiline konflikt, mis sageli v\u00e4ljendub egoistlike tegelaste vastandumises humaansele ja loodusl\u00e4hedasele ellusuhtumisele. …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6510,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8461","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8461","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8461"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8461\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8464,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8461\/revisions\/8464"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6510"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8461"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}