{"id":8700,"date":"2024-04-03T23:39:34","date_gmt":"2024-04-03T20:39:34","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=8700"},"modified":"2026-04-27T11:57:09","modified_gmt":"2026-04-27T08:57:09","slug":"juhan-sutiste","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/s\/juhan-sutiste\/","title":{"rendered":"Juhan S\u00fctiste"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Juhan S\u00fctiste (1936. aastani Johannes Sch\u00fctz, 28.\/16. XII 1899 \u2013 10. II 1945) oli luuletaja, nn elul\u00e4hedase luule tuntumaid esindajaid.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Tartumaal T\u00e4htvere vallas metsavahitalus ehitust\u00f6\u00f6lise pojana. 1909-1912 \u00f5ppis Tartu Peetri koguduse kirikukoolis, t\u00f6\u00f6tas 1913-1919 kellassepa \u00f5pipoisi ja sellina, 1918-1922 \u00f5ppis Tartu \u00f5htug\u00fcmnaasiumis ja k\u00e4is \u00f5htustel joonistamiskursustel. Kuulus 1919-1920 Tartu kooli\u00f5pilaste reservpataljoni ja v\u00f5ttis Vabaduss\u00f5jas osa lahingutest Pihkva all Punaarmee vastu. P\u00e4rast s\u00f5da t\u00f6\u00f6ras kellassepa juures ja \u00f5ppis 1923-1931 Tartu \u00dclikoolis seda l\u00f5petamata, kuulates peamiselt kirjanduse, rahvaluule ja ajaloo loenguid. S\u00fctiste tegeles aktiivselt spordiga, v\u00f5ites 1927 Roomas \u00fcli\u00f5pilasol\u00fcmpiaadil esikoha odaviskes. Reisis Euroopas ja L\u00e4\u00e4ne-Aafrikas. 1934-1937 t\u00f6\u00f6tas Tartu Draamateatri Seltsis \u00f5ppej\u00f5u ning lavastajana, 1938-1940 Tallinnas Draamateatri dramaturgina, 1940 edutati \u00dchendatud Draama- ja T\u00f6\u00f6listeatri direktori aset\u00e4itjaks.<\/p>\n\n\n\n

1941 mobiliseeriti Punaarmee Tallinna T\u00f6\u00f6lispolku ja v\u00f5ttis osa lahingutest Kadriorus, sattus haiglasse, kus ta Saksa okupatsiooniv\u00f5imude poolt arreteeriti. S\u00fctiste veetis 1941-1942 Tallinnas Patarei vanglas, 1943-1944 t\u00f6\u00f6tas taas Draamateatri dramaturgina. P\u00e4rast N\u00f5ukogude okupatsiooni algust 1944 sattus NKVD huviorbiiti, \u00fches NKVD dokumendis nimetati S\u00fctistet \u201cN\u00f5ukogude korra \u00f5elaks vaenlaseks\u201d. S\u00fctiste suri 1945 Tallinnas s\u00fcdameataki tagaj\u00e4rjel, m\u00f5nedel andmetel vahetult p\u00e4rast NKVD j\u00e4rjekordset \u00fclekuulamist.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fctiste avaldas esimesed luuletused 1921 ajakirjas Murrang. 1925 andis koos Erni Hiire ja Mihkel J\u00fcrnaga v\u00e4lja koguteosed \u201cSang\u201d ja \u201cBumerang\u201d, kus ilmunud luuletused olid ekspressionistlikud. Esikkogu \u201cRahutus\u201d (1928) sisaldub juba ka realistlikult edasi antud autobiograafilist materjali. 1930-1934 ilmub S\u00fctistel neli luulekogu, kus S\u00fctiste arendab v\u00e4lja oma realistliku luulelaadi. S\u00fctiste on esikkoguga v\u00f5rredles v\u00e4hem autobiograafiline, keskendudes linnas elava t\u00f6\u00f6rahva eluraskuste kujutamisele. Autori poliitilised vaated olid radikaalselt vasakpoolsed, ta kuulus Sotsiaalfilosoofilisse \u00dcli\u00f5pilaste Seltsi, mida suunas toona illegaalne Kommunistlik Partei. Sellest perioodist on S\u00fctiste k\u00f5ige tunnustatumateks luulekogudeks j\u00e4\u00e4nud \u201cMaha rahu!\u201d (1932) ja \u201cKaks leeri\u201d (1933).<\/p>\n\n\n\n

Valitud elul\u00e4hedases laadis j\u00e4tkas S\u00fctiste ka 1930. aastate teisel poolel, ent enam nii tugevalt silma ei torganud. P\u00e4rast Konstantin P\u00e4tsi 1934. aastal kehtestatud vaikivat ajastut ei olnud S\u00fctiste enam nii radikaalne ning l\u00e4ks m\u00f5nev\u00f5rra kaasa ametliku kirjanduspoliitikaga, mis juurutas positiivset kujutuslaadi. K\u00fcmnendi l\u00f5pus muutus S\u00fctiste taas v\u00f5imukriitilisemaks. Viimased teosed, vahetult p\u00e4rast 21. juunil toimunud riigip\u00f6\u00f6ret kirjutatud poeem \u201cMaakera p\u00f6\u00f6rdub itta\u201d (ilmus septembris 1940 ajakirjas Viisnurk) ja Saksa okupatsiooni ajal kirjutatud luuletuste kogu \u201cUmbsed p\u00e4evad\u201d (1945) toetavad N\u00f5ukogude v\u00f5imu, ent ei ole sellisena kunstiv\u00e4\u00e4rtusetud tellimust\u00f6\u00f6d. 1941 ilmus veel v\u00e4rssjutustus lastele \u201cKalamehed\u201d, mis osutus hilisematel k\u00fcmnenditel populaarseks. Tema luulest on avaldatud mitmeid kogumikke hilisematel aastak\u00fcmnetel, viimati 1999.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4itekirjandust kirjutas S\u00fctiste rohkem elu l\u00f5pupoolel. Ta avaldas piiblimotiivilise v\u00e4rssdraama \u201cJumalate m\u00e4ss\u201d (ajakirjas Looming, 1933) ja ps\u00fchholoogilise perekonnadraama \u201cEsimene p\u00e4\u00e4suke\u201d (1933). 1941 telliti S\u00fctistelt 1841. aasta talurahvarahutuste 100. aastap\u00e4eva puhuks ooperilibreto \u201cP\u00fchaj\u00e4rv\u201d (\u201cTeosed\u201d, 1956). S\u00f5ja l\u00f5pus kirjutas S\u00fctiste v\u00e4rssdraama \u201cRistikoerad\u201d, mis k\u00e4sitles eestlaste v\u00f5itlust ristis\u00f5dijatega 13. sajandil (Looming, 1946). Elu l\u00f5pukuudel kirjutas kaasaja poliitilisi s\u00fcndmusi kujutava n\u00e4idendidiloogia \u201cLaviin liigub\u201d ja \u201cLaviin puruneb\u201d, mis j\u00e4id l\u00f5plikult viimistlemata (ilmusid \u201cTeostes\u201d, 1956).<\/p>\n\n\n\n

Oma realistliku, t\u00f6\u00f6rahva elu kujutava \u00fchiskonnakriitilise luulega vastandus S\u00fctiste teadlikult ja programmiliselt 1930. aastatel eesti luules domineerinud elitaarsele, intellektuaalsele ja vaimsele luulelaadile, mida oma parimal kujul esindas r\u00fchmitus Arbujad. Sellest hoiakust oli kantud ka S\u00fctiste poleemiline ja produktiivne kirjanduskriitika.<\/p>\n\n\n\n

S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/strong><\/em>
Hiir, Sch\u00fctz, J\u00fcrna, Sang<\/strong>. Tartu: Arlekiin, 1925, 36 lk. [Autorid: Erni Hiir, Juhan S\u00fctiste, Mihkel J\u00fcrna.]
Hiir, Sch\u00fctz, J\u00fcrna, Bumerang<\/strong>. Tartu: Hiir, Sch\u00fctz, J\u00fcrna, 1925, 62 lk. [Autorid: Erni Hiir, Juhan S\u00fctiste, Mihkel J\u00fcrna.]
Johannes Sch\u00fctz, Rahutus<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1928, 97 lk.
Johannes Sch\u00fctz, Peipsist mereni<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1930, 86 lk.
Johannes Sch\u00fctz, Maha rahu!<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1932, 78 lk.
Johannes Sch\u00fctz, Kaks leeri<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1933, 76 lk.
Johannes Sch\u00fctz, S\u00fcdasuvi<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 74 lk.
Noored partisanid<\/strong>. Poeem. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1935, 158 lk.
P\u00e4ikese ootel<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1935, 76 lk.
Sadamad ja saared<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 79 lk.
Ringk\u00e4ik<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 77 lk.
Valgus ja varjud<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 70 lk.
Umbsed p\u00e4evad<\/strong>. Luuletusi 1942-1944. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1945, 96 lk.
Valitud luuletused<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 300 lk.
Luuletused<\/strong>. Koostanud Paul Rummo. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 532 lk.
Juhan S\u00fctiste<\/strong>. Koostanud Jaan Kross. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 184 lk. [Sari \u2018V\u00e4ike luuleraamat\u2019.]
Maakera p\u00f6\u00f6rdub itta<\/strong>. V\u00e4rssmontaa\u017e. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 20 lk.
Tervitus teile!<\/strong>. Koostanud Endel S\u00f5gel. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 55 lk. [Sari \u2018Poeedilt s\u00f5javeteranile\u2019.]
Luuletused<\/strong>. Koostaja D. Vaarandi. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 396 lk.
Luulet<\/strong>. Koostanud Karl Muru. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 120 lk.
Kui t\u00f5mbetuul on luuletaja saatus<\/strong>. Koostanud Georg Gr\u00fcnberg. Tallinn: Eesti Raamat, 1999, 542 lk.<\/p>\n\n\n\n

Lasteluule<\/em><\/strong>
Kalamehed<\/strong>. Tallinn: Pedagoogiline Kirjandus, 1941, 12 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1950, 1961, 1980, 1986, digiraamat: 2016.]<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Esimene p\u00e4\u00e4suke<\/strong>. N\u00e4idend kolmes vaatuses. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1937, 135 lk.
Lembitu<\/strong>. (Ristikoerad.) N\u00e4idend 4-as vaatuses. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950, 96 lk.<\/p>\n\n\n\n

Arvustused ja esseed<\/em><\/strong>
Iga hetk on loov<\/strong>. Valimik J. S\u00fctiste teatrikirjutusi. Koostanud ja kommenteerinud Oskar Kruus. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 156 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kogutud teosed<\/em><\/strong>
Teosed. 1. k\u00f6ide<\/strong>. Luuletused. Koostanud Paul Rummo. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 532 lk.
Teosed. 2. k\u00f6ide<\/strong>. Poeemid; Publitsistika; Dramaturgia. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 519 lk. [Sisaldab n\u00e4idendeid \u2018Jumalate m\u00e4ss\u2019, \u2018P\u00fchaj\u00e4rv\u2019, \u2018Ristikoerad\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

Juhan S\u00fctiste kohta<\/em><\/strong>
Oskar Kruus, Juhan S\u00fctiste<\/strong>. Eluk\u00e4ik ja looming. Tallinn: Eesti Raamat, 2000, 254 lk.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Juhan S\u00fctiste (1936. aastani Johannes Sch\u00fctz, 28.\/16. XII 1899 \u2013 10. II 1945) oli luuletaja, nn elul\u00e4hedase luule tuntumaid esindajaid. S\u00fcndis Tartumaal T\u00e4htvere vallas metsavahitalus ehitust\u00f6\u00f6lise pojana. 1909-1912 \u00f5ppis Tartu Peetri koguduse kirikukoolis, t\u00f6\u00f6tas 1913-1919 kellassepa \u00f5pipoisi ja sellina, 1918-1922 …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6505,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8700","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8700","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8700"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8700\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8703,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8700\/revisions\/8703"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8700"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}