{"id":8716,"date":"2024-04-03T23:39:16","date_gmt":"2024-04-03T20:39:16","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=8716"},"modified":"2026-04-27T22:37:43","modified_gmt":"2026-04-27T19:37:43","slug":"aleksander-suuman","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/s\/aleksander-suuman\/","title":{"rendered":"Aleksander Suuman"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Aleksander Suuman (kodanikunimi Suumann, tuntud ka kui Suumani Sass 25. IV 1927-19. IV 2003) oli luuletaja ja maalikunstnik, \u00fcks 1960. aastatel esile kerkinud luuletajatep\u00f5lvkonna tunnustatumaid esindajaid.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Virumaal Avanduse vallas Metsak\u00fclas, \u00f5ppis Simunas, V\u00e4ike-Maarjas ja Tartus kunstiinstituudis maalikunsti. T\u00f6\u00f6tas \u00f5petajana Rakveres, Tartu kunstikoolis ning Tallinnas Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Kirjanike Liidu liige alates 1967. Suri Tallinnas, maetud Tallinna Metsakalmistule. Tema pojad on n\u00e4itleja, lavastaja ja n\u00e4itekirjanik Toomas Suuman (s\u00fcndinud 1956) ning kunstnikud Aapo Pukk (s\u00fcndinud 1962) ja Imat Suumann (s\u00fcndinud 1964).<\/p>\n\n\n\n

Deb\u00fcteeris luulega ajalehes Edasi 1962, esikkogu \u201eOh seda inimest\u201c (1963) ilmus kassetis \u201eNoored autorid II\u201c \u00fches Helgi Mulleri ja Rudolf Rimmeli kogudega. Eesk\u00e4tt varases loomingus kohtab metafooririkast, sageli elamusi visualiseerivat luulet. Luuletaja k\u00e4ekirjas m\u00e4ngib oluliselt kaasa kunstnikutaust. M\u00e4ngib teksti t\u00fcpograafilise paigutusega, n\u00e4iteks gooti akna kujuline luuletus \u201eGooti aken\u201c (esmatr\u00fckk Loomingus 1966). Paistis algusest peale silma v\u00e4ljakujunenud ja isikup\u00e4rase autorina, kelle luuletuste temaatika (kesksel kohal inimese ja looduse suhted ning kunsti problemaatika) ei ole teinud l\u00e4bi nii suuri muutusi kui v\u00e4rsitehnika ja kompositsioon. On silma paistnud selles vallas eksperimenteerijana, liikudes alguse vabav\u00e4rsilisusest l\u00e4bi erinevate vormiliste katsetuste modernismi.<\/p>\n\n\n\n

Nihet loometeel v\u00f5ib t\u00e4heldada kogust \u201eValguse kuma sees\u201c (1972), kus esile t\u00f5useb l\u00fcroeepika. Tooni annavad etnograafilise-folkloorse tagap\u00f5hjaga ballaadid ning pikemad v\u00e4rssjutustused. Leiab m\u00fctoloogia ja argireaalsuse p\u00f5iminguid, omal kohal on huumor. Aines p\u00e4rineb muuhulgas ka kodukandist Simunast, on kirjutanud Simuna murdelist luulet. Rahvaluuleaineline temaatika on erilisel kohal juba kogus \u201eKr\u00e4hmukirjad\u201c (1966), leiab rahvalaulu vormiv\u00f5tteid. Vilsandil elatud kogemused ja elamused kajastuvad kogus \u201eMeil siin H\u00fcperboreas\u201c (1980), mis markeerib liikumist tagasi l\u00fc\u00fcrilisema luulelaadi poole.<\/p>\n\n\n\n

Hilisemas luules, alates kogust \u201eNofretetega metsas\u201c (1986, J. Smuuli preemia), on m\u00e4rgatav luuletuste minimalism, aineses n\u00e4htub nii folkloorset tausta kui ka t\u00e4nap\u00e4evaseid s\u00fcndmusi. Olulisel kohal on anekdootlikud juhtumised. Modernistlikke v\u00f5tteid kohtab alates kogust \u201eKui seda metsa ees oleks\u201c (1989). 1980. aastad m\u00e4rgivad taas muutunud luulekeelt nii vormilt kui temaatikalt, kus olulisemale kohale t\u00f5useb linnatemaatika. 1990. aastatel (nt kogu \u201eTargemat ei ole\u201c (1995) tegeleb muuhulgas enda varasemate luuletuste \u00fcmber t\u00f6\u00f6tlemisega.<\/p>\n\n\n\n

\u00dclevaate Suumani luule arengutest ja p\u00f6\u00f6rangutest annavad valikkogud \u201eTondihobu t\u00f5ugud vetikatega\u201c (2002, Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia) ja T\u00f5nu \u00d5nnepalu<\/a> koostatud valikkogu \u201eEt valgusest vestelda. Luulet 1957-2003\u201c (2017), mis p\u00f5imib nii Suumani luule kui kunstiloomingu.<\/p>\n\n\n\n

Suumanile on omistatud Valget\u00e4he V klassi teenetem\u00e4rk (2001).<\/p>\n\n\n\n

A. K. <\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Oh seda inimest<\/strong>. Luuletusi 1957-1963. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 76 lk.
Kr\u00e4hmukirjad<\/strong>. Luulet 1963-1966. Tallinn: Eesti Raamat, 1966,\u00a0 120 lk.
Valguse kuma ees<\/strong>. V\u00e4rsslugusid ja luulet 1968-1971. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 119 lk.
Maa paistel<\/strong>. Riime ja r\u00fctme 1971-1973. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 132 lk.
S\u00f5nad sulavad taevaga \u00fchte<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 164 lk.
Meil siin H\u00fcperboreas<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 125 lk.
Nofretetega metsas<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 102 lk.
Kaunis on kummaline<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 221 lk.
Kui seda metsa ees oleks<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 103 lk.
Viru viirus<\/strong>. Tallinn, Rakvere: Virumaa Fond, 1992, 80 lk.
Maniakk puuris<\/strong>. Tallinn: etf, 1993, 68 lk.
Targemat ei ole<\/strong>. Tartu: Elmatar, 1995, 93 lk.
Neid enam ei tehta<\/strong>. Tartu: Elmatar, 1997, 73 lk.
M\u00e4lestus on metsast rohelisem<\/strong>. Tallinn: Huma, 2000, 95 lk.
Tondihobu t\u00f5ugud vetikatega<\/strong>. 1957-2002. Tallinn: Huma, 2002, 318 lk.
Et valgusest vestelda<\/strong>. Luulet 1957-2003. Koostanud T\u00f5nu \u00d5nnepalu. Tartu: Ilmamaa, 2017, 557 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Aleksander Suuman (kodanikunimi Suumann, tuntud ka kui Suumani Sass 25. IV 1927-19. IV 2003) oli luuletaja ja maalikunstnik, \u00fcks 1960. aastatel esile kerkinud luuletajatep\u00f5lvkonna tunnustatumaid esindajaid. S\u00fcndis Virumaal Avanduse vallas Metsak\u00fclas, \u00f5ppis Simunas, V\u00e4ike-Maarjas ja Tartus kunstiinstituudis maalikunsti. T\u00f6\u00f6tas \u00f5petajana …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6505,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8716","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8716","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8716"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8716\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8720,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8716\/revisions\/8720"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8716"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}