{"id":8732,"date":"2024-04-03T23:41:28","date_gmt":"2024-04-03T20:41:28","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=8732"},"modified":"2026-04-27T23:11:20","modified_gmt":"2026-04-27T20:11:20","slug":"gustav-suits","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/s\/gustav-suits\/","title":{"rendered":"Gustav Suits"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Gustav Suits (30.\/18. XI 1883 \u2013 23. V 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Teda peetakse \u00fcheks olulisemaks luuleuuendajaks eesti kirjanduses, ta oli Noor-Eesti vaimsed juhte ja esimese eesti kirjanduse professorina ka eesti kirjandusteaduse rajajaid.<\/p>\n\n\n\n

<\/a> Gustav Suits oli p\u00e4rit Tartumaalt Kastre-V\u00f5nnu vallast. L\u00f5petanud Tartu Aleksandri g\u00fcmnaasiumi, asus ta 1904. aastal \u00f5ppima Tartu \u00dclikooli ajaloo-keeleteaduskonda. Kuid juba j\u00e4rgmisel aastal siirdus ta Helsingi \u00dclikooli, \u00f5ppides seal Euroopa kaasaegset kirjandust ja esteetikat, soome keelt, kirjandust ja rahvaluulet. Gustav Suits oli ka poliitiliselt aktiivne: 1917. a revolutsiooni ajal astus ta Eesti sotsialistide-revolutsion\u00e4\u00e4ride parteisse; 1918. aastal osales Eesti Vabariigi v\u00e4lisdelegatsiooni t\u00f6\u00f6s Stockholmis. Eesti Vabariigi iseseisvumise j\u00e4rel kutsuti ta t\u00f6\u00f6le Tartu \u00dclikooli eesti ja \u00fcldise kirjanduse kateedrisse. Gustav Suitsust sai esimene eesti kirjanduse professor: 1919\u20131924 oli ta professori kohuset\u00e4itja, sealt edasi erakorraline professor ja alates 1931. aastast eesti ja \u00fcldise kirjanduse korraline professor. 1944. aastal pages Suits Stockholmi, t\u00f6\u00f6tades Nobeli Instituudi stipendiaadina. Ta luuletas, uuris kirjandust ning osales pagulaste poliitilises tegevuses.<\/p>\n\n\n\n

Gustav Suitsu esimesed luuletused ilmusid 1899. aastal ajakirjanduses. Tema esimene luulekogu \u201eElu tuli\u201c (1905) sisaldab eredate kujundite ja j\u00f5ulise r\u00fctmiga tekste, mis haakusid ajaomase revolutsioonilise meeleoluga, nii p\u00e4lvis deb\u00fc\u00fct palju t\u00e4helepanu. Teine luulekogu \u201eTuulemaa\u201c (1913) p\u00f6\u00f6rdub revolutsioonilisest meeleolust t\u00f5sisemasse elamusl\u00fc\u00fcrikasse. Luuletused on rikkama vormi ja mitmekihilisema t\u00e4hendusv\u00e4ljaga. Teost peetakse m\u00e4rgiliseks kogu eesti luule arengus, kuna see toob eesti luulesse oluliselt erineva esteetika, m\u00e4rkides s\u00fcmbolismi esilet\u00f5usu eesti luules. J\u00e4rgnevalt avaldas Gustav Suits lembeluule valiku \u201eOhvrisuits\u201c (1920) ja regiv\u00e4rsilise ballaadi \u201eLapse s\u00fcnd\u201c (1922). Samal ajal ilmus aga ka Gustav Suitsu kolmas originaalkogu \u201eK\u00f5ik on kokku unen\u00e4gu\u201c (1922), milles t\u00f5useb taas tugevamalt esile sotsiaalne temaatika: \u00fchiskonna probleemide ja s\u00f5ja motiivide kajastamine. Kuid selles kogus otsitakse teed s\u00fcmbolismist suuremate kunstivabaduste suunas: tulemuseks on veelgi mitmekesisem esteetika, sh t\u00e4ielik r\u00fctmiline vabadus. Gustav Suitsu viimane originaalkogu \u201eTuli ja tuul\u201c (1950) ilmus paguluses, j\u00e4tkates m\u00f5tte- ja s\u00f5natiheduselt varasemalt tuntud joont. See on m\u00f5jutatud teise maailmas\u00f5ja s\u00fcndmustest ja Eesti okupatsioonist, j\u00e4\u00e4dvustades \u00fchiskondlikku traagikat ja isiklikku elusaatust. Lisaks luuletamisele tegeles Gustav Suits ka t\u00f5lkimisega, vahendades nt soome, hollandi ja rootsi luulet.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast albumi \u201eKiired\u201c I\u2013III (1901\u20131902) toimetamist kujunes Gustav Suitsust uuendusliku meelsusega kultuurir\u00fchmituse \u201eNoor-Eesti\u201c (1905) vaimne juht. Ta oli \u201eNoor-Eesti\u201c albumite I\u2013V (1905\u20131915), kogumiku \u201eV\u00f5itluse p\u00e4evil\u201c (1905) ning ajakirja \u201eNoor-Eesti\u201c toimetaja. Viimases avaldatud artiklid on hiljem koondatud valimikku \u201eNoor-Eesti n\u00f5lvakult\u201c (1931). R\u00f6\u00f6biti tegeles Gustav Suits ka eesti kirjandusajaloo k\u00e4sitlemisega, avaldades kogu \u201eSihid ja vaated\u201c (1906). Lisaks uurimist\u00f6\u00f6le osales ta mitmete oluliste teoste koostamisel, pannes kokku esimese Juhan Liivi luuleraamatu \u201eJuhan Liivi luuletused\u201c (1909 \/ 1910), antoloogia \u201eEesti luule\u201c (1910), \u201eTeatri raamatu\u201c (1913), \u201eEesti lugemiseraamatu\u201c I ja II (1916, 1919) ning antoloogia \u201eEesti n\u00fc\u00fcdisl\u00fc\u00fcrika\u201c (1929). Ta osales ka Koidula \u201eKogutud luuletuste\u201c (1925), Kreutzwaldi \u201eViru lauliku laulude\u201c (1926) avaldamisel, ajakirjade \u201eMurrang\u201c (1921), \u201eTarapita\u201c (1921\u20131922) ja \u201eT\u00e4nap\u00e4ev\u201c (1938\u20131939) v\u00e4ljaandmisel. Ka paguluses j\u00e4tkas Gustav Suits Tartu-aegsete uurimustega, avaldades teose \u201eEesti kirjandusajalugu\u201c I (1953) ja Kreutzwaldi-k\u00e4sitluse \u201eNuori Kreutzwald\u201c (1953). Gustav Suitsu hinnati ka \u00f5ppej\u00f5una, tema \u00f5pilastest (B. Kangro<\/a>, A. Vinkel jpt.) said hiljem eesti kirjandusteaduse kesksed kujud.<\/p>\n\n\n\n

I. S.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Elu tuli: laulud 1900\u20131904<\/strong>. Helsingi: Weilin, 1905, 96 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1913, 1921, 1947, 1984 (faksiimile-v\u00e4ljaanne 1905. a. tr\u00fckist).]
Tuulemaa: luuletused 1905\u20131912<\/strong>. [Tartu]: Noor-Eesti, 1913, 100 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1920, 1953.]
Ohvrisuits: valik armastusluuletusi 1904\u20131920<\/strong>. Tallinn: Varrak, 1920, 82 lk.
K\u00f5ik on kokku unen\u00e4gu: luuletused 1913\u20131921<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1922, 196 lk. [3. tr\u00fckk: 1954.]
Lapse s\u00fcnd: uusi keeli vanal kandlel: ballaad<\/strong>. Tallinn: Varrak, 1922, 47, lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1957, 1990 (faksiimile-v\u00e4ljaanne 1922. a. tr\u00fckist).]
Aastate aknal: valitud luuletisi 1900\u20131930<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1933, 158 lk.
Kogutud luuletused<\/strong>. [Tartu]: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1938, 349 lk. [Sisu: \u2018Elu tuli\u2019, \u2018Tuulemaa\u2019, \u2018K\u00f5ik on kokku unen\u00e4gu\u2019, \u2018Lapse s\u00fcnd\u2019, \u2018Ohvrisuits\u2019, \u2018Lahtisi lehti\u2019.]
Tuli ja tuul<\/strong>. Stockholm: Noor-Eesti, 1950, 151 lk.
Luuletused<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 432 lk.
Kogutud luuletused<\/strong>. [Stockholm]: Eesti Kultuuri Koondis, 1963, 647 lk. [Sisu: \u2018Elu tuli\u2019, \u2018Tuulemaa\u2019, \u2018K\u00f5ik on kokku unen\u00e4gu\u2019, \u2018Tuli ja tuul\u2019, \u2018Lapse s\u00fcnd\u2019, \u2018Ohvrisuits\u2019, \u2018Lahtisi lehti\u2019.]
Gustav Suits<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 171 lk. [Sari \u2018V\u00e4ike luuleraamat\u2019.]
Luulet<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 143 lk.
Valitud luuletused<\/strong>. Stockholm: Rootsi-Eesti \u00f5pperaamatufond, 1983, 63 lk.
Luule<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1992, 445 lk. [Sisu: \u2018Elu tuli\u2019, \u2018Tuulemaa\u2019, \u2018K\u00f5ik on kokku unen\u00e4gu\u2019, \u2018M\u00f5nesuguseid l\u00fchisalme\u2019, \u2018Tuli ja tuul\u2019, \u2018Lahtisi lehti\u2019, \u2018Lapse s\u00fcnd\u2019, \u2018Ohvrisuits\u2019.]
Elutules ja ajatuultes<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2007, 128 lk.
Nii tuli \u00f5htu<\/strong>. Koostanud Mart Velsker. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2020. 339 lk.<\/p>\n\n\n\n

Uurimused, artiklid, esseed<\/strong><\/em>
Sihid ja vaated<\/strong>. Helsingi: Y. Weilin, 1906, 141 lk.
Noor-Eesti n\u00f5lvakult: kahe revolutsiooni vahel<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1931, 176 lk.
Eesti kirjanduslugu. I. k\u00f6ide: algusest kuni \u00e4rkamisaja l\u00f5puni<\/strong>. [Lund]: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953, 255 lk.
Nuori Kreutzwald<\/strong>. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1953, 203 lk. [Eesti keeles: \u2018Noor Kreutzwald\u2019, Lund: 1983; Tallinn: 1984.]
Eesti kirjanduslugu<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 1999, 429 lk. [Sari \u2018Eesti m\u00f5ttelugu\u2019.]
Vabaduse v\u00e4raval<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2002, 444 lk. [Sari \u2018Eesti m\u00f5ttelugu\u2019.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Gustav Suits (30.\/18. XI 1883 \u2013 23. V 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Teda peetakse \u00fcheks olulisemaks luuleuuendajaks eesti kirjanduses, ta oli Noor-Eesti vaimsed juhte ja esimese eesti kirjanduse professorina ka eesti kirjandusteaduse rajajaid. Gustav Suits oli p\u00e4rit Tartumaalt …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6505,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8732","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8732","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8732"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8732\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8737,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8732\/revisions\/8737"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8732"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}