{"id":8804,"date":"2024-04-03T23:41:47","date_gmt":"2024-04-03T20:41:47","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=8804"},"modified":"2026-04-28T19:17:54","modified_gmt":"2026-04-28T16:17:54","slug":"juhan-smuul","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/s\/juhan-smuul\/","title":{"rendered":"Juhan Smuul"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Juhan Smuul (s\u00fcnninimi Johannes Schmuul, aastani 1954 kasutas kirjanikuna nimekuju Juhan Schmuul, 18. II 1922 \u2013 13. IV 1971) oli eesti luuletaja, prosaist ja n\u00e4itekirjanik.<\/p>\n\n\n\n

Smuul s\u00fcndis Muhu saarel Koguva k\u00fclas vanasse talupidajate perekonda, mis Eestis erandlikult oli m\u00f5isniku poolt p\u00e4risorjusest vabastatud juba 1532. aastal. \u00d5ppis 1930-1936 Muhumaal Piiri algkoolis, p\u00e4rast seda l\u00fchikest aega J\u00e4neda p\u00f5llut\u00f6\u00f6koolis, mis j\u00e4i pooleli tuberkuloosi haigestumise t\u00f5ttu. Sellega Smuuli formaalne haridus piirdus. Ta veetis \u00fclej\u00e4\u00e4nud aja peamiselt kodusaarel kuni 1941. aastani, mil mobiliseeriti Punaarmeesse. Algul oli t\u00f6\u00f6pataljonis Uurali m\u00e4gedes, kus haigestus taas, misj\u00e4rel m\u00e4\u00e4rati Eesti Laskurkorpuse tagavarapolku ning oli s\u00f5ja l\u00f5puni Moskvas ja Leningradis.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast II Maailmas\u00f5da m\u00e4ngis Smuul t\u00e4htsat rolli Eesti kultuuri- ja poliitilises elus. 1944-1945 oli kultuurilehe Sirp ja Vasar peatoimetaja aset\u00e4itja, 1946 noorteajakirja Pioneer peatoimetaja, aastast 1947 vabakutseline kirjanik. Ta osales koos Debora Vaarandiga<\/a> 1949. aasta m\u00e4rtsik\u00fc\u00fcditamises, aidates \u00fcles kirjutada k\u00fc\u00fcditatud perelt konfiskeeritud varandust. 1953-1971 Kirjanike Liidu esimees. NLKP liige aastast 1951, EKP Keskkomitee liige 1956-1958 ja 1960-1966, ENSV \u00dclemn\u00f5ukogu saadik 1955-1959, NSVL \u00dclemn\u00f5ukogu saadik 1958-1966. V\u00f5imude poolt soositud kirjanikuna sai ta rahuldada oma reisikirge: k\u00e4is 1955 heeringalaevaga P\u00f5hja-Atlandil, 1957-1959 N\u00f5ukogude teadusliku ekspeditsiooniga Antarktikas, 1959 uurimislaevaga Jaapani merel, 1960 Teravm\u00e4gedel ning turistina ja N\u00f5ukogude kultuuridelegatsioonide liikmena paljudes Euroopa ja Aafrika riikides. ENSV teeneline kirjanik 1955, ENSV rahvakirjanik 1965, Stalini preemia 1952, Lenini preemia 1961, N\u00f5ukogude Eesti preemia 1949, 1950, 1959. Oli abielus t\u00f5lkija Ita Saksaga, luuletaja Debora Vaarandiga ning filoloogi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule.<\/p>\n\n\n\n

Smuuli kujunemist isiksuse ja kirjanikuna m\u00f5jutasid l\u00e4bielamised II Maailmas\u00f5ja ajal. Smuul alustas luuletajana, tema luulekogud \u201cKarm noorus\u201d (1946) ja \u201cEt \u00f5unapuud \u00f5itseksid\u201d (1951) ning poeemid \u201cTormi Poeg\u201d (1947) ja \u201cJ\u00e4rvesuu poiste brigaad\u201d (1948) andsid talle s\u00f5jaj\u00e4rgses eesti luules v\u00e4ljapaistva koha. Tema kujundis\u00fcsteem oli realistlik, hilisemast folkloorist olid m\u00f5jutatud nii Smuuli luule motiivistik kui rahvalik, spontaanne stiil. Smuul kujutas rannarahva eluolu ja teda \u00fcmbritsevat loodust, samuti kommunistliku ideoloogia v\u00f5idulep\u00e4\u00e4su rahva teadvuses, n\u00e4iteks poeemis \u201cMina \u2013 kommunistlik noor\u201d. Stalini 70. s\u00fcnnip\u00e4evaks valmis \u201cPoeem Stalinile\u201d (1949) ja p\u00e4rast diktaatori surma leinapoeem \u201cStalin\u201d. Juba poliitilistest teemadest eemaldunud Smuuli l\u00fc\u00fcrika leidub kogudes \u201cMere ja taeva vahel\u201d (1959) ja \u201cMerelaulud. Tormipoeg\u201d (1961).<\/p>\n\n\n\n

Kirjandusuurijad kalduvad kaasajal enamasti arvama, et noore Smuuli usk stalinlikku kommunismi oli siiras ning ta hakkas sellest kaugenema 1950. aastate keskel, mil tema loomingus hakkasid domineerima proosa ja draama ning publitsistlik propagandistlikkus taandus, andes maad rahvalikule, tihti humoorikale realismile ning \u00fcldhumanistliku suunaga m\u00f5tisklustele. Novellikogu \u201cKirjad S\u00f5gedate k\u00fclast\u201d (1955) toetus Smuuli kodukohast p\u00e4rit ainestikule. Raamatu p\u00f5hjal valmis aastal 1966 ka samanimeline film (re\u017eiss\u00f6\u00f6r J\u00fcri M\u00fc\u00fcr). Populaarseks kujunes humoristlik jutustus \u201cMuhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol\u201d (1957). Humoristlikul ja kohalikul lainel j\u00e4tkab l\u00fchiproosakogu \u201cMuhu monoloogid\u201d (1968). Selle kogu juttudel p\u00f5hineb kom\u00f6\u00f6dia \u201cSiin me oleme!\u201d (1978), mis kuulub eesti l\u00e4bi aegade k\u00f5ige populaarsemate filmide hulka ning millest p\u00e4rinevad k\u00e4ibefraasid ringlevad rahvasuus t\u00e4nase p\u00e4evani.<\/p>\n\n\n\n

Omaette t\u00e4htis koht Smuuli loomingus on Antarktika-reisikirjal \u201cJ\u00e4ine raamat\u201d (1958), mis sarnaselt Smuuli l\u00fchiproosale sisaldab koloriitseid karakterikirjeldusi, lisaks m\u00f5tisklusi \u00fcldinimlikel teemadel. Eesti kirjanduse k\u00f5ige t\u00f5lgitumate teoste hulka kuuluv \u201cJ\u00e4ine raamat\u201d on tihti ilmunud \u00fchtede kaante vahel Smuuli teise reisikirjaga \u201cJaapani meri, detsember\u201d (1963).<\/p>\n\n\n\n

Oma loometee hilisemal perioodil saavutas Smuul edu n\u00e4itekirjanikuna. Draama \u201cLea\u201d (1959) oli omas ajas t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, kuna n\u00e4itas positiivses valguses usklikke inimesi, kes fa\u0161istide eest n\u00f5ukogude aktivisti varjavad. Ise\u00e4ranis suure populaarsuse saavutasid n\u00e4idend \u201cKihnu J\u00f5nn ehk Metskapten\u201d (1964), mis jutustas legendaarse 19. sajandi Kihnu kapteni eluk\u00e4igust, ning monoloog-kom\u00f6\u00f6dia \u201cPolkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi\u201d (1965). Need kaks n\u00e4idendit on p\u00fcsinud eesti teatrite repertuaaris t\u00e4nase p\u00e4evani, tegemist on kaasajal ilmselt k\u00f5ige tuntumate Smuuli teostega. \u201cKihnu J\u00f5nnist\u201d valmis ka film \u201cMetskapten\u201d (1971, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Kalju Komissarov). Omas ajas oli populaarne ka Smuuli stsenaariumi j\u00e4rgi v\u00e4ndatud film \u201cKeskp\u00e4evane praam\u201d (1967, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Kaljo Kiisk).<\/p>\n\n\n\n

<\/a> Juhan Smuuli s\u00fcnnitalus Muhu saarel asub Muhu muuseum. Tema m\u00e4lestuseks p\u00fcstitati 1990. aastal Tallinna Kadrioru parki 3,5-meetrine skulptuur (skulptor T\u00f5nu Maarand), mis 2006. aastast asub Muhumaal Koguva k\u00fclas. Tallinna Kirjanike Maja seinal asub endiselt Smuuli bareljeef, vaatamata katsetele seda eemaldada seoses Smuuli osalemisega inimsusevastases kuriteos. Tallinnas Lasnam\u00e4el ja Kuressaares on Juhan Smuuli nimelised t\u00e4navad (ehkki ka Kuressaare t\u00e4navat on \u00fcritatud \u00fcmber nimetada). Kirjaniku nime kandis ka Eesti kirjanduse aastapreemia perioodil 1971-1990 (1995. aastal nimetati see kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiaks).<\/p>\n\n\n\n

S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Juhan Schmuul, Karm noorus. Luuletusi 1943-1945<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 88 lk.
Juhan Schmuul, Tormi poeg<\/strong>. Poeem. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947, 118 lk.
Juhan Schmuul, J\u00e4rvesuu poiste brigaad. Luuletusi ja poeeme 1946-48<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 120 lk.
Juhan Schmuul, Poeem Stalinile<\/strong>. Toimetanud Paul Rummo. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1949, 75 lk.
Juhan Schmuul, Et \u00f5unapuud \u00f5itseksid<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951, 128 lk.
Juhan Schmuul, Mina \u2013 kommunistlik noor<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 156 lk.
Juhan Schmuul, Luuletused, poeemid<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 191 lk.
Mere ja taeva vahel. Luuletusi<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 72 lk.
Merelaulud; Tormipoeg<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 188 lk.
Luuletused ja poeemid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 222 lk.
J\u00e4rvesuu poiste brigaad<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 63 lk.
Juhan Smuul<\/strong>. Koostanud \u00dclo Tonts. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 172 lk. [Sari \u2018V\u00e4ike luuleraamat\u2019.]
Viimane laev<\/strong>. Koostanud ja saates\u00f5na \u00d5nne Kepp. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2022. 231 lk.<\/p>\n\n\n\n

Novellid ja jutud<\/em><\/strong>
Kirjad S\u00f5gedate k\u00fclast<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 224 lk. [Novellid. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1958, 1967, 1972, 1981, 1982, 1988.]
Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol; \u00dcks Norra mere kiri<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 126 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1963, 1967, 1972, 1981, 1989.]
Meremees Murka<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 55 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1972, 1986, 1989, 2007.]
Muhu monoloogid; Polkovniku lesk<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 135 lk. [\u2018Muhu monoloogide\u2019 j\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1972, 1981, 1982, 1982, 1989, 1998, 2007.]<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid ja stsenaariumid<\/em><\/strong>
Atlandi ookean<\/strong>. N\u00e4idend 4 vaatuses. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 67 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1972, 1990.]
Lea<\/strong>. Draama 3 vaatuses. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 60 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1972, 1979, 1990, 2006.]
Kihnu J\u00f5nn, ehk, Metskapten<\/strong>. Lavat\u00fckk lauludega. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 136 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1972, 1979, 1990.]
Keskp\u00e4evane praam<\/strong>. Filmistsenaarium. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 86 lk. [2. tr\u00fckk: 1990.]
Muhu monoloogid; Polkovniku lesk<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 135 lk. [\u2018Polkovniku lese\u2019 j\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1972, 1990.]
Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)<\/strong>. N\u00e4item\u00e4ng kahes osas laulude, probleemide ja antistriptiisiga. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 76 lk. [j\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1972, 1990.]
Juhan Smuul, Kalju Komissarov, Metskapten<\/strong>. Re\u017eiistsenaarium. Tallinn: Tallinnfilm, 1971, 140 lk.<\/p>\n\n\n\n

Reisikirjad, artiklid, m\u00e4lestused<\/em><\/strong>
J\u00e4ine raamat<\/strong>. Antarktise-reisi p\u00e4evik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 280 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1962, 1965, 1972, 1981, 1989.]
Jaapani meri, detsember<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 144 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1965, 1972, 1981, 1989.]
Kui pole lennuilma. K\u00f5ned, artiklid, laastud<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 191 lk.
Autobiograafia<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 22 lk.<\/p>\n\n\n\n

Valitud teosed<\/em>
Valus valgus. Luuletused, poeemid, n\u00e4idendid<\/strong>. Koostanud Juhan Smuul. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 640 lk. [Sisaldab n\u00e4idendeid \u2018Atlandi ookean\u2019, \u2018Lea\u2019, \u2018Kihnu J\u00f5nn\u2019, \u2018Polkovniku lesk\u2019, \u2018Enne kui saabuvad rebased\u2019.]
Hea meremeeste Hoidja. Proosa<\/strong>. Koostanud Juhan Smuul.\u00a0Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 718 lk. [Sisu: \u2018Surmalaul\u2019, \u2018Kirjad s\u00f5gedate k\u00fclast\u2019, \u2018Ookeani pale\u2019, \u2018Muhu monoloogid\u2019, \u2018Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol\u2019, \u2018J\u00e4ine raamat\u2019, \u2018Jaapani meri, detsember\u2019. 2. tr\u00fckk: 1981.]
Valik luulet ja proosat<\/strong>. Koostanud \u00dclo Tonts. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 280 lk. [Sari \u2018Kooli kirjavara\u2019. Sisu: valik luulest, novell \u2018Surmalaul\u2019, \u2018Kirjad S\u00f5gedate k\u00fclast\u2019, \u2018Muhu monoloogid\u2019, publitsistikast kirjapanekud \u2018Inimestest, raamatutest, merest\u2019, ankeedivastus ajakirjale \u2018Keel ja Kirjandus\u2019, \u2018Paar kildu s\u00f5jap\u00e4evilt\u2019, vastused ajalehe \u2018Noorte H\u00e4\u00e4l\u2019 lugejate k\u00fcsimustele, \u2018Lenin minu elus\u2019, \u2018Aja tunnetus kirjanduses\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

Kogutud teosed 1986-1990<\/em><\/strong>
1. k\u00f6ide. Luuletused. L\u00fchipoeemid<\/strong>. Koostanud ja j\u00e4rels\u00f5na: \u00dclo Tonts. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 287 lk.
2. k\u00f6ide. Poeemid<\/strong>. Koostanud, kommenteerinud ja j\u00e4rels\u00f5na kirjutanud \u00dclo Tonts. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 284 lk.
3. k\u00f6ide. Proosa 1<\/strong>. Koostanud ja j\u00e4rels\u00f5na: \u00dclo Tonts. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 445 lk. [Sisu: novell \u2018Kolm tundi\u2019, poolelij\u00e4\u00e4nud romaan \u2018Endel Kangur\u2019, \u2018Kirjad S\u00f5gedate k\u00fclast\u2019.]
4. k\u00f6ide. Proosa 2<\/strong>. Koostanud ja j\u00e4rels\u00f5na: \u00dclo Tonts. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 461 lk. [Sisu: \u2018Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol\u2019, \u2018Meremees Murka\u2019, \u2018J\u00e4ine raamat\u2019.]
5. k\u00f6ide. Proosa 3<\/strong>. Koostanud ja j\u00e4rels\u00f5na: \u00dclo Tonts. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 303 lk. [Sisu: \u2018Surmalaul\u2019, \u2018Jaapani meri, detsember\u2019, \u2018Muhu monoloogid\u2019, poolelij\u00e4\u00e4nud romaan \u2018M\u00f5rv Rannu teemajas\u2019.]
6. k\u00f6ide. N\u00e4idendid; Filmistsenaarium<\/strong>. Koostanud ja j\u00e4rels\u00f5na \u00dclo Tonts. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 463 lk. [Sisu: \u2018Atlandi ookean\u2019, \u2018Lea \u2018, \u2018Kihnu J\u00f5nn ehk Metskapten\u2019, \u2018Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi\u2019, \u2018Keskp\u00e4evane praam\u2019, \u2018Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)\u2019.]
7. k\u00f6ide. Publitsistika<\/strong>. Koostanud ja j\u00e4rels\u00f5na: \u00dclo Tonts. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 333 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Juhan Smuul (s\u00fcnninimi Johannes Schmuul, aastani 1954 kasutas kirjanikuna nimekuju Juhan Schmuul, 18. II 1922 \u2013 13. IV 1971) oli eesti luuletaja, prosaist ja n\u00e4itekirjanik. Smuul s\u00fcndis Muhu saarel Koguva k\u00fclas vanasse talupidajate perekonda, mis Eestis erandlikult oli m\u00f5isniku poolt …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6505,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8804","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8804","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8804"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8804\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8806,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8804\/revisions\/8806"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8804"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}