{"id":8843,"date":"2024-04-03T23:41:53","date_gmt":"2024-04-03T20:41:53","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=8843"},"modified":"2026-04-29T22:32:13","modified_gmt":"2026-04-29T19:32:13","slug":"rudolf-sirge","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/s\/rudolf-sirge\/","title":{"rendered":"Rudolf Sirge"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Rudolf Sirge (30.\/17. XII 1904 \u2013 24. VIII 1970) oli N\u00f5ukogude eesti kirjanduse \u00fcks kesksemaid prosaiste.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Tartus, \u00f5ppis V\u00f5rumaal ja Tartus. Poolelij\u00e4\u00e4nud \u00fclikooli\u00f5pingute j\u00e4rel elas mitmel pool ja tegi juhut\u00f6id. 1920. aastate l\u00f5pus ja 1930. aastatel t\u00f6\u00f6tas erinevate ajakirjandusv\u00e4ljaannete juures. Osales 1932-1933 ajakirjanikuna \u00fcmbermaailmareisil purjejahil \u201cAhto\u201d, mis ent j\u00e4i pooleli. 1937-1940 oli v\u00e4lisministeeriumi pressireferent, 1940 kirjanik Johannes Vares-Barbaruse juhitud valitsuse pressiosakonna juhataja, seej\u00e4rel Eesti Teadete Agentuuri direktor, N\u00f5ukogude Liidu-Saksa s\u00f5ja puhkemiseni t\u00f6\u00f6tas Eesti NSV Riikliku Kirjastuskeskuse osakonnajuhatajana. Vangistati Saksa okupatsiooni ajal, vabanes 1942. Eesti Kirjanike Liidu liige alates 1930. aastast, N\u00f5ukogude Eesti Kirjanike Liidu liige 1944. aastast. 1944-1945 t\u00f6\u00f6tas Kirjanike Liidu sekret\u00e4rina, 1946, 1951-1958 ja 1965-1968 erinevatel ametikohtadel Loomingu toimetuses. Oli ENSV \u00dclemn\u00f5ukogu saadik. Maetud Tallinna Metsakalmistule.<\/p>\n\n\n\n

Sirge tegi kirjandusliku deb\u00fc\u00fcdi 1920. aastate alguses proosapalade ja lastejuttudega. Proosakogudes \u201eV\u00f5\u00f5ras v\u00f5im\u201c (1927) ja \u201eMaanteel\u201c (1927) leiavad k\u00e4sitlemist sotsiaalsed teemad ja on tunda protestivaimu. Suuremat t\u00e4helepanu p\u00e4lvis romaan \u201eRahu! Leiba! Maad!\u201c (1929, Looduse romaaniv\u00f5istluse II auhind), mis kujutab 1917.-1918. aasta s\u00fcndmusi ja Tartu agulielu. Romaan ilmus n\u00f5ukogulikus v\u00f5tmes \u00fcmbert\u00f6\u00f6tatuna uuesti, pealkirjaga \u201eTulukesed luhal\u201c (1961). 1918. aasta Saksa okupatsiooniaega k\u00e4sitleb romaan \u201eMust suvi\u201c (1936). Varasema loomingu kunstiliselt parimaks on peetud ps\u00fchholoogilist romaani \u201eH\u00e4bi s\u00fcdames\u201c (1938).<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosas leiab ajastupildistusi \u00fches ps\u00fchholoogilise dominandiga (novellikogu \u201eV\u00e4ikesed soovid\u201c, 1936), Saksa okupatsiooni kajastusi jutustuste ja novellide kogus \u201eAlgava p\u00e4eva eel\u201c (1947), kaasajateemalisi jutustusi koondab \u201e\u00dchise t\u00f6\u00f6 r\u00fctmis\u201c (1951), k\u00fclaainest \u201eKutsuv rada\u201c (1954). Proosakogus \u201eTuultest sasitud\u201c (1965) sisaldub l\u00fchiproosa silmapaistvaim novell \u201eRabam\u00e4nnid\u201c. Sellest proosakogust leiab ka kirgliku kalamehe kirjutatud kalamehelood \u00fches looduspildistustega, mis lisavad uusi toone ja v\u00e4rve Sirge loomingusse.<\/p>\n\n\n\n

Sirge peateoseks ja \u00fchtlasi 1950. aastate N\u00f5ukogude Eesti kirjanduse \u00fcheks olulisemaks teoseks on romaan \u201eMaa ja rahvas\u201c (1956, E. Vilde nimelise kolhoosi preemia), mis k\u00e4sitleb p\u00f6\u00f6rdelisi aastaid 1940-1941 Eesti k\u00fclas. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on vana peremehe Logina Petri karakter ning asjaolu, et esimest korda n\u00f5ukogude eesti kirjanduses on kujutatud Eesti 1941. aasta k\u00fc\u00fcditamist.<\/p>\n\n\n\n

Paljureisinuna kirjutas Sirge ka reisikirju, alustades vastuolusid p\u00f5hjustanud (Aleksander Antsoniga kahasse kirjutatud) reisil N\u00f5ukogude Liitu p\u00f5hinevast raamatust \u201eT\u00e4nap\u00e4eva Venemaa\u201c (1930) kuni teoseni \u201eMitmest kaarest\u201c (1964), mis h\u00f5lmab reisikirju ajavahemikust 1929-1952, sisaldades muuhulgas ka poolelij\u00e4\u00e4nud \u00fcmbermaailmareisi kajastuse \u201eSule ja purjega\u201c. Hilisemaid reise USAsse, Kanadasse, Austraaliasse ja Uus-Meremaale koondab \u201eMeretaguste juures\u201c (1968).<\/p>\n\n\n\n

Sirge oli ka viljakas kriitik, kelle tegevus selles vallas algas juba 1920. aastatel ning j\u00e4tkus ka N\u00f5ukogude ajal. T\u00f5lkis peamiselt vene ja inglise keelest, muu hulgas ka Daniel Defoe \u201cRobinson Crusoe\u201d (1950).<\/p>\n\n\n\n

<\/a> Sirgele m\u00e4\u00e4rati jutustuste \u201eLogi\u201c ja \u201eSamm-sammult\u201c eest ka N\u00f5ukogude Eesti preemia (1948). 1957 p\u00e4lvis ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse.<\/p>\n\n\n\n

A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Rahu! Leiba! Maad!<\/strong>. [2. k\u00f6idet.] Tartu: Loodus, 1929, 782 lk.
Must suvi<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 217 lk. [2. tr 2007.]
H\u00e4bi s\u00fcdames<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1938, 397 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1959, 1976.]
Maa ja rahvas<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 639 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1959, 1965, 1976.]
Tulukesed luhal (Rahu! Leiba! Maad!)<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 639 lk. [2. tr\u00fckk: 1977.]
Kolmekesi lauas<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 152 lk.<\/p>\n\n\n\n

Novellid ja jutustused<\/em><\/strong>
Maanteel<\/strong>. Novelle. Tartu: S\u00f5navara, 1927, 167 lk.
V\u00f5\u00f5ras v\u00f5im<\/strong>. Kaks juttu. Tartu: S\u00f5navara, 1927, 94 lk.
V\u00e4ikesed soovid<\/strong>. Lihtsaid jutte. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 191 lk.
Luhtunud lennud<\/strong>. Kaks juttu. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1937, 205 lk.
Algava p\u00e4eva eel<\/strong>. Novellid. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947, 310 lk.
\u00dchise t\u00f6\u00f6 r\u00fctmis<\/strong>. Jutustusi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951, 253 lk.
Kutsuv rada<\/strong>. Jutustusi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 291 lk.
Tuultest sasitud<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 255 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
\u00c4ri huvides<\/strong>. Tallinn: Autorikaitse \u00dching, 1936, 44 lk.
Must suvi<\/strong>. N\u00e4idend 3 vaatuses 9 pildis samanimelise romaani ainestikul Saksa okupatsiooniajast. Tallinn: Autorikaitse \u00dching, 1937, 151 lk.<\/p>\n\n\n\n

Lasteraamatud<\/em><\/strong>
V\u00e4ike, aga tubli<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 85 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1954, 1986.]<\/p>\n\n\n\n

Reisikirjad<\/em><\/strong>
Rudolf Sirge, Aleksander Antson, T\u00e4nap\u00e4eva Venemaa<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 231 lk.
Mitmest kaarest. Reisireportaa\u017ee aastaist 1929-1952<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 334 lk.
Meretaguste juures<\/strong>. Reaktiiv-reisipilte. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 288 lk.<\/p>\n\n\n\n

Publitsistika<\/em><\/strong>
J\u00f3zef Pilsudski: uue Poola looja<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1937, 159 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kogutud teosed<\/em><\/strong>
Teosed, 1. k\u00f6ide. H\u00e4bi s\u00fcdames<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 280 lk.
Teosed, 2. k\u00f6ide. Maa ja rahvas<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 607 lk.
Teosed, 3. k\u00f6ide. Tulukesed luhal (Rahu! Leiba! Maad!)<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 576 lk.
Teosed, 4. k\u00f6ide. L\u00fchiproosa, 1. osa: 1924-1938<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 316 lk.
Teosed, 5. k\u00f6ide. L\u00fchiproosa, 2. osa: 1941-1967<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 432 lk.
Teosed, 6. k\u00f6ide. Jutustused<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 464 lk.
Teosed, 7. k\u00f6ide. Reisipublitsistika<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 589 lk.
Teosed, 8. k\u00f6ide. Otse ja serviti: vaatlusi, vaagimisi, arvamusi a. 1927-1966<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 288 lk.<\/p>\n\n\n\n

Rudolf Sirge kohta<\/em><\/strong>
\u00dclo Tonts, Rudolf Sirge. L\u00fchimonograafia<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 156 lk. [Sari \u2018Eesti kirjamehi\u2019.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Rudolf Sirge (30.\/17. XII 1904 \u2013 24. VIII 1970) oli N\u00f5ukogude eesti kirjanduse \u00fcks kesksemaid prosaiste. S\u00fcndis Tartus, \u00f5ppis V\u00f5rumaal ja Tartus. Poolelij\u00e4\u00e4nud \u00fclikooli\u00f5pingute j\u00e4rel elas mitmel pool ja tegi juhut\u00f6id. 1920. aastate l\u00f5pus ja 1930. aastatel t\u00f6\u00f6tas erinevate ajakirjandusv\u00e4ljaannete …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6505,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8843","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8843","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8843"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8843\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8846,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8843\/revisions\/8846"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8843"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}