Marta Sillaots (kod n Marta Adolfine Reichenbach, a-st 1923 Gerland, a-st 1936 eestistatult Rannat; 12. V\/30. IV 1887 \u2013 15. VII 1969) oli prosaist, lastekirjanik, kriitik ja t\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n
Sillaots s\u00fcndis Virumaal ja \u00f5ppis Tallinna k\u00f5rgemas t\u00fctarlaste koolis; Tallinna Nikolai g\u00fcmnaasiumi juures sai kodu\u00f5petaja kutse. Ta t\u00f6\u00f6tas \u00f5petajana, telegraafiametnikuna ning Tallinna Teataja toimetuses. Alates 1922. aastast oli kutseline t\u00f5lkija ja kirjanik, kuulus Eesti Kirjanike Liitu. NKVD arreteeris Sillaotsa 1950. aastal. Ta k\u00fc\u00fcditati 1952. aastal Siberisse, kust p\u00e4\u00e4ses tagasi Eestisse 1955. aastal. Sillaots suri Tallinnas ning on maetud Tallinna Metsakalmistule. Tema vennad olid zooloog ja h\u00fcdrobioloog Heinrich Riikoja (1891-1988) ja tehnikateadlane Helmut Riikoja (1909-1990).<\/p>\n\n\n\n
Tr\u00fckideb\u00fc\u00fcdi tegi Sillaots eesti esperantistide v\u00e4ljaandes Estlanda Esperantisto 1908. aastal. Seej\u00e4rel avaldas ta mitmesuguseid kasvatusteaduslikke artikleid, ilukirjanduslikke palu ning peagi ka kirjanduskriitikat ajakirjanduses. Esimene tr\u00fckis ilmunud raamat \u201eAlgajad\u201c (1912) pakub sissevaate kolme noore naise ps\u00fchholoogiasse. Ka Sillaotsa hilisemate teoste keskmes on sageli naisk\u00fcsimus, nt \u201eAnna Holm\u201c (1913), naisemantsipatsiooni problemaatikat puudutab \u201eNeli saatust\u201c (1938). Sillaotsa loomingus joonistub ideaalina v\u00e4lja m\u00f5istuslik, iseseisev ja \u00fchiskondlikult aktiivne naistegelane. Autobiograafilist ainest kasutab Sillaots romaanis \u201eViisk\u00fcmmend\u201c (1937), milles naistegelane vaatab tagasi elatud aastatele. Memuaarset ja kultuuriloolist ainest koondab \u201eSealtpoolt k\u00fcnniseid\u201c (1939).<\/p>\n\n\n\n
Huvi kasvatusteaduslike k\u00fcsimuste ja ps\u00fchholoogilise arengu vastu leiab lisaks t\u00e4iskasvanutele m\u00f5eldud teostele kajastamist ka Sillaotsa lastekirjanduses. Tema tuntumaiks lastele m\u00f5eldud teosteks on tetraloogia \u201eTrips, Traps ja Trull\u201c (1935), \u201eTrips, Traps ja Trull Tartus\u201c (1936), Trips, Traps ja Trull Haapsalus\u201c (1937) ning \u201eTrips, Traps ja Trull saavad s\u00f5bra\u201c (1938), mis k\u00e4sitlevad kolmikutest poiste seiklusi. Elavalt jutustatud v\u00e4ikelastele eakohastes lugudes on \u00f5petlik moment omal kohal, ent puudub liigne didaktilisus, ka huumoril on oma roll.<\/p>\n\n\n\n
Ise\u00e4ranis naistegelaste ps\u00fchholoogiline areng ja usutavus on Sillaotsa kirjanduskriitiliste t\u00f6\u00f6de keskmes. Lisaks artiklitele ja arvustustele on avaldanud ka pikemaid k\u00e4sitlusi: \u201eEd. Vilde<\/a> naist\u00fc\u00fcbid\u201c (1925), \u201eA. Kitzbergi toodang\u201c (1925), \u201eA. H. Tammsaare<\/a> looming\u201c (1927), \u201eRomain Rolland\u201c (1940). Sillaotsa kirjanduskriitilised t\u00f6\u00f6d leiab koondatuna Eesti m\u00f5tteloo sarjas ilmunud kogumikus \u201eKirg ja kavalus\u201c (2012).<\/p>\n\n\n\n Oluline oli Sillaotsa panus maailmakirjanduse t\u00e4htteoste t\u00f5lkimisel eesti keelde. Ta on eestindanud n\u00e4iteks j\u00e4rgmised teosed: G. de Maupassanti \u201eTugev kui surm\u201c, G. Flauberti \u201eMadame Bovary\u201c, R. Rollandi \u201eColas Breugnon\u201c, J. Galsworthy \u201eForsyte\u2019ide saaga\u201c, I k\u00f6ide, Turgenevi \u201eIsad ja pojad\u201c, C. Dickensi \u201eDavid Copperfield\u201c ja \u201ePickwick-klubi\u201c, T. Manni \u201eV\u00f5lum\u00e4gi\u201c, F. Dostojevski \u201eIdioot\u201c, L. Tolstoi \u201eS\u00f5da ja rahu\u201c III ja IV k\u00f6ide.<\/p>\n\n\n\n A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n Romaanid<\/strong><\/em> L\u00fchiproosa<\/em><\/strong> Lasteraamatud<\/em><\/strong> Kriitika ja publitsistika<\/em><\/strong> Marta Sillaots (kod n Marta Adolfine Reichenbach, a-st 1923 Gerland, a-st 1936 eestistatult Rannat; 12. V\/30. IV 1887 \u2013 15. VII 1969) oli prosaist, lastekirjanik, kriitik ja t\u00f5lkija. Sillaots s\u00fcndis Virumaal ja \u00f5ppis Tallinna k\u00f5rgemas t\u00fctarlaste koolis; Tallinna Nikolai g\u00fcmnaasiumi …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6505,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8863","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8863","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8863"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8863\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8864,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8863\/revisions\/8864"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8863"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n
Neli saatust<\/strong>: ps\u00fchholoogiline varipilt. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1938, 203 lk. [2. tr\u00fckk: 2010]
Viisk\u00fcmmend<\/strong>: biograafiline visand. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1937, 176 lk. [2. tr\u00fckk: 2010]<\/p>\n\n\n\n
Algajad<\/strong>. Tallinn: Maa, 1912, 178 lk
Elga<\/strong>: \u00dche naese p\u00e4ewaraamat. Tartu: Postimees, 1912, 22 lk
Anna Holm<\/strong>. Tallinn: Maa, 1913, 275 lk
Koduk\u00e4ijad<\/strong>. Tallinn: Maa, 1921, 136 lk<\/p>\n\n\n\n
Lapsed<\/strong>: Kirjeldused laste elust. Tallinn: Maa, 1914, 96 lk
Trips, Traps ja Trull<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 78 lk [j\u00e4rgmised tr\u00fckid: 1948, 1983]
Trips, Traps ja Trull Tartus<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 78 lk
Trips, Traps ja Trull Haapsalus<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 74 lk
Trips, Traps ja Trull saavad s\u00f5bra<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 79 lk
Matkamehed<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1938, 95 lk
Armi ja vana vares<\/strong>. Tartu, Tallinn: Loodus, 1940, 16 lk [2. tr 2010]
Kolm lugu lastele<\/strong>. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1942, 21 lk
Salme ootab kevadp\u00fchi<\/strong>. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1942, 14 lk
T\u00e4hekeste juures: j\u00f5ulumuinasjutt<\/strong>. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1942, 31 lk [2. tr 1992]
Trips, Traps, Trull ja teised jutud<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 205 lk
Lugu vana kana kolmest t\u00fctrest<\/strong>. Tallinn: TEA kirjastus, 2012, 29 lk
Trips, Traps ja Trull<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2023, 202 lk<\/p>\n\n\n\n
Marta Sillaots, Heinrich Riikoja, Kodu: kogu koduloolist materjaali. I<\/strong> Tartu: Loodus, 1923, 126 lk
Marta Sillaots, Heinrich Riikoja, Kodu: kogu koduloolist materjaali. II<\/strong> Tartu: Loodus, 1926, 80 lk
A.Kitzberg\u2019i toodang<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1925, 68 lk
Eduard Vilde naist\u00fc\u00fcbid<\/strong>: kirjanduslikud vaatlused. Tartu: Loodus, 1925, 46 lk
A.H. Tammsaare looming<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1927, 130 lk
Sealtpoolt k\u00fcnniseid: tagasivaade<\/strong>. Tallinn: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1939, 220 lk [2. tr 2009]
Romain Rolland: t\u00f5e ja inimsuse eestv\u00f5itleja<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1940, 131 lk
Kirg ja kavalus<\/strong>. Koost H. Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2012, 447 lk. [\u2018Eesti m\u00f5ttelugu\u2019 104.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"