{"id":8937,"date":"2024-04-03T23:42:13","date_gmt":"2024-04-03T20:42:13","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=8937"},"modified":"2026-05-03T16:13:19","modified_gmt":"2026-05-03T13:13:19","slug":"edzard-schaper","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/s\/edzard-schaper\/","title":{"rendered":"Edzard Schaper"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Edzard Schaper (Ernst Edzard Helmuth Schaper, 30. IX 1908 \u2013 29. I 1984) oli saksa prosaist ja publitsist, kes elas Eestis ja kirjutas siinsetest oludest palju.<\/p>\n\n\n\n

Schaper s\u00fcndis (omaaegse Saksa, t\u00e4nase Poola aladel asuvas) Ostrowos, \u00f5ppis Hannoveri g\u00fcmnaasiumis ja konservatooriumis. T\u00f6\u00f6tas mitmel pool teatrites. P\u00e4rast tutvumist ja abiellumist Tallinnast p\u00e4rit sakslannaga, elas aastatel 1930-1940 ajakirjaniku ja kirjanikuna Eestis. Eesti okupeerimise j\u00e4rel 1940. aastal p\u00f5genes Soome, sealt siirdus 1944. aastal Rootsi ning 1947 \u0160veitsi, kus elas kuni surmani. Oli muuhulgas Freiburgi \u00fclikooli audoktor, p\u00e4lvinud Stockholmi Eesti Rahvusfondi kuldauraha, Gottfried Kelleri preemia (1967), Konrad Adenaueri kirjanduspreemia (1969) ja Saksa Liitvabariigi Suure Teeneteristi (1978). Maetud Glisi kalmistule.<\/p>\n\n\n\n

Esimesed romaanid ilmusid 1920. aastate l\u00f5pus: \u201eDer letzte Gast\u201c (1927) ja \u201eDie Bekenntnisse des F\u00f6rsters Patrik Doyle\u201c (1928). Laiema tuntuse p\u00e4lvis 1930. aastatel Eesti-aineliste romaanidega: \u201eDie Insel T\u00fctarsaar\u201c (1934), mis kujutab \u00fche mehe sisemist teekonda, vene \u00f5igeusku Eestis k\u00e4sitlev \u201eDie sterbende Kirche\u201c (1935) ning Schaperi peateoseks peetav \u201eDer Henker\u201c (\u201eTimukas\u201c, 1940, ilmus \u00fcmbert\u00f6\u00f6tatuna pealkirja all \u201eSie m\u00e4hten gewappnet die Saaten\u201c 1956. aastal). Romaan k\u00e4sitleb 1905. aasta revolutsioonilisi s\u00fcndmusi Eestis, esitades need eesk\u00e4tt mitte m\u00e4ssajate, vaid Vene impeeriumi v\u00f5imuesindajate silme l\u00e4bi. Karistussalku juhtinute seas oli ka baltisakslasi, kellest kurikuulsaim oli Karl von Sivers, keda v\u00f5ib pidada romaani peategelase krahv Ovelackeri eeskujuks. Karmist kohtum\u00f5istjast saab hiljem m\u00f5isah\u00e4rra h\u00fc\u00fcdnimega Timukas, keda j\u00e4\u00e4b saatma s\u00fc\u00fctunne, mis laheneb kristlikus andestuses.<\/p>\n\n\n\n

\u0160veitsis elades algas Schaperi uus loominguliselt viljakas periood, mil ilmusid muuhulgas ka Eesti-ainelised romaanid: \u201eDer Gouverneur oder Der gl\u00fcckselige Schuldner\u201c (1954), mille keskmes on Rootsi ohvitseri lembelugu P\u00f5hjas\u00f5ja taustal, Eesti katoliku kiriku problemaatikale 1940. aasta s\u00fcndmuste eel keskendub \u201eDer Aufruhr des Gerechten\u201c (1963), ning \u201eEpitaph f\u00fcr einen Patrioten\u201c (1968), mis k\u00e4sitleb 1939. aasta baaside lepingu j\u00e4rgset olukorda Paldiskis.<\/p>\n\n\n\n

Eesti m\u00e4ngis Schaperi kirjanduslikus kujunemises olulist rolli, Eesti-aines on loomingus t\u00e4htsal kohal. Eesti saatus Teise maailmas\u00f5ja ajal ja j\u00e4rel ning Balti riikide olukord laiemalt oli \u00fcks teemasid, mida Schaper k\u00e4sitles nii ilukirjanduses kui ka publitsistikas. Ta oli \u00fcks neist, kes selgelt astus v\u00e4lja Balti riikide poliitilise s\u00f5ltumatuse eest, k\u00e4sitledes seda ka esseistikas, mis raamatuna on ilmunud kogumikus \u201eUntergang und Verwandlung\u201c (1952). Schaper k\u00e4sitleb oma loomingus intellektuaalseid, religioosseid ja poliitilisi p\u00f6\u00f6rdeid Euroopas. Loomingus on olulisel kohal kristlik-religioosne taust ning mitmeplaaniline piiri s\u00fcmboolika.<\/p>\n\n\n\n

A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/strong><\/em>
Timukas<\/strong>. Tallinn: Huma, 2002, 703 lk. [2. tr\u00fckk: 2009.]<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/strong><\/em>
T\u00e4ht piiri kohal<\/strong>: j\u00f5ululegend. Rooma: Maarjamaa, 1964, 60 lk.
Maailma l\u00f5pp Hiiumaal<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1996, 64 lk.<\/p>\n\n\n\n

Lastekirjandus<\/strong><\/em>
Legend neljandast kuningast<\/strong>. Tallinn: Kunst, 1995, 79 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Edzard Schaper (Ernst Edzard Helmuth Schaper, 30. IX 1908 \u2013 29. I 1984) oli saksa prosaist ja publitsist, kes elas Eestis ja kirjutas siinsetest oludest palju. Schaper s\u00fcndis (omaaegse Saksa, t\u00e4nase Poola aladel asuvas) Ostrowos, \u00f5ppis Hannoveri g\u00fcmnaasiumis ja konservatooriumis. …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6505,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8937","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8937","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8937"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8937\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8940,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8937\/revisions\/8940"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8937"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}