{"id":9040,"date":"2026-05-06T16:24:13","date_gmt":"2026-05-06T13:24:13","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=9040"},"modified":"2026-05-06T16:24:50","modified_gmt":"2026-05-06T13:24:50","slug":"peeter-lindsaar","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/l\/peeter-lindsaar\/","title":{"rendered":"Peeter Lindsaar"},"content":{"rendered":"<p>Peeter Lindsaar (kuni 1935 Lindseer, ka Lintser, Lindser; 12. VII \/ 29. VI 1906 \u2013 6. XI 1990) oli s\u00f5jav\u00e4elane ja prosaist.<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00fcndis V\u00f5rumaal, \u00f5ppis Vastse-Antsla vallakoolis, Otep\u00e4\u00e4 prog\u00fcmnaasiumis ja Valga poeglaste g\u00fcmnaasiumis, aastatel 1937-1938 Tartu \u00dclikooli filosoofiateaduskonnas ning 1938-1941 \u00f5igusteaduskonnas. Oli korp! Ugala liige. 1931. aastal l\u00f5petas Eesti Vabariigi S\u00f5jakooli Tondil, j\u00e4tkates s\u00f5jav\u00e4eteenistust Tallinnas, V\u00f5rus ja Petseris. M\u00e4\u00e4rati 1940. aastal Punaarmee 42. polku Paides. Saksamaa-N\u00f5ukogude Liidu s\u00f5ja ajal deserteerus Punaarmeest. P\u00e4rast Pihkva s\u00f5javangilaagrist vabanemist oli Harju Omakaitse kompanii\u00fclem ja Viljandi lahingur\u00fcgemendi kompanii\u00fclem. P\u00f5genes 1944 L\u00e4ti kaudu Saksamaale, teenis Eesti diviisis, 1944-1946 s\u00f5javangis USA okupatsioonitsoonis, 1946-1947 Ansbachi p\u00f5genikelaagris. 1948. aastal siirdus Austraaliasse, kus tegutses muuhulgas ajalehe Meie Kodu toimetajana, asutas kirjastuse Luuamees, kuulus Austraalia eesti ajakirja Olion ja leedu ajakirja New Digest International (Sydney) toimetusse, oli Sydney raadio eestikeelsete saadete kunsti- ja kirjandusosakonna toimetaja ning Sydney Mitchelli-nimelise riikliku raamatukogu ametnik. Eesti PEN-klubi ja V\u00e4lismaise Eesti Kirjanike Liidu liige. P\u00e4lvis 1940. aastal Kotkaristi V klassi teenetem\u00e4rgi. Suri Sydneys, maetud Rookwoodi kalmistule.<\/p>\n\n\n\n<p>Kirjanduslike katsetustega alustas kooliajal, Austraalias ilmus sealse esimese eestikeelse raamatuna l\u00fchiproosakogumik \u201eVana hobune\u201c (1950), mis oli p\u00e4lvinud 1948. aastal USA-ala Eestlaste Keskesinduse Kirjastuse Saksamaal noorsookirjanduse v\u00f5istlusel kolmanda auhinna. Soojade, m\u00e4lestuslike palade keskmes on 20. sajandi alguse V\u00f5rumaa talumeeste ja hobuste l\u00e4hedane side. Olulisel kohal mahe huumor ja v\u00f5rumurdeline dialoog, mis iseloomustavad ka j\u00e4rgmist kogu \u201eKoduk\u00fcla\u201c (1954), milles samuti esiplaanil m\u00e4lestuslikud pildid omaaegsest V\u00f5rumaa k\u00fclast.<\/p>\n\n\n\n<p>Lindsaare loomingus on kesksel kohal kuuek\u00f6iteline s\u00f5jav\u00e4eteemaline romaanisari: \u201e\u2026 ja s\u00f5durid laulavad\u201c I-II (1959-1962), \u201ePaelamehed\u201c (1967), \u201e\u00d5rn armastus\u201c (1970), \u201eH\u00e4rrad ohvitserid\u201c (1974) ja \u201eV\u00e4rska\u201c (1977). Kaardistab 1920. aastate l\u00f5pu-1930. aastate Eesti kaitsev\u00e4e elu-olu l\u00e4bi noors\u00f5durist ohvitseriks t\u00f5usva Hugo Rosenthali silmade. Romaanidele on iseloomulik asjatundlik-realistlik kujutusviis, kus kajastuvad nii ajaj\u00e4rgu \u00fchiskondlik-poliitilised s\u00fcndmused, kultuurielu kui ka tegelaste m\u00f5ttemaailm. S\u00f5jav\u00e4elaste k\u00e4ek\u00e4iku Teise maailmas\u00f5ja ajal ja j\u00e4rel k\u00e4sitlevad ka usutluste-m\u00e4lestuste kogud \u201eMardus kiljatas\u201c (1964) ja \u201eKannatustee\u201c (1983).<\/p>\n\n\n\n<p>Reisikirjas \u201eNeptuun ilmus laevale\u201c (1951) kujutab merereisi Saksamaalt Austraaliasse. Argielu-olulise teekonna k\u00f5rval k\u00e4sitleb Eestiga v\u00f5rdlevalt eri maid ja rahvaid, teise plaani moodustab m\u00e4lestuslik-unen\u00e4oliste piltidena kodumaa. Pagulasautorite reisiteemalisi kirjat\u00f6id koondavas kogumikus \u201e\u00dcle maa ja mere\u201c (1958) ilmunud \u201e\u00dcle Austraalia mandri\u201c keskendub r\u00e4nnakutele eestlaste elupaikadesse Austraalias. Reisidel saadud materjali kasutas teoses \u201eEestlased Austraalias ja Uus-Meremaal\u201c (1961), milles esitatakse mitmesuguseid fakte ja statistikat pagulastest. Pagulaste k\u00e4ek\u00e4iku, kultuurielu jm k\u00e4sitlenud mitmetes teisteski ajakirjanduses ilmunud artiklites, n\u00e4iteks \u201eRahvuslus, selle s\u00fcnd ja areng maailmas ja Eestis\u201c (1967) ja \u201eMeie paguluse vaimne pale\u201c (1973-1974).<\/p>\n\n\n\n<p><em>A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><strong><em>Romaanid<\/em><\/strong><br><strong>\u2026ja s\u00f5durid laulavad. 1. kd<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1959, 327 lk<br><strong>\u2026ja s\u00f5durid laulavad. 2. kd<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1962, 312 lk<br><strong>Paelamehed<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1967, 278 lk<br><strong>\u00d5rn armastus<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, 270 lk<br><strong>H\u00e4rrad ohvitserid<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1974, 240 lk<br><strong>V\u00e4rska<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1977, 238 lk<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>L\u00fchiproosa<\/em><\/strong><br><strong>Vana hobune<\/strong>: jutustused. Sydney: Luuamees, 1950, 112 lk<br><strong>Koduk\u00fcla<\/strong>: lihtsaid lugusid ja laaste. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1954, 303 lk<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Publitsistika<\/em><\/strong><em><strong>, reisikirjad, m\u00e4lestused<\/strong><\/em><br><strong>Neptuun ilmus laevale<\/strong>: reisikirjeldus. Sydney: Luuamees, 1951, 200 lk<br><strong>Eestlased Austraalias ja Uus-Meremaal<\/strong>. Estonians in Australia and New Zealand. Statistiline ja kronoloogiline \u00fclevaade. Sydney: Luuamees, 1961, 238 lk<br><strong>Mardus kiljatas<\/strong>: usutluste kogu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1964, 303 lk<br><strong>Kannatustee<\/strong>: usutlustekogu m\u00e4lestusist. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1983, 209 lk<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Peeter Lindsaare kohta<\/em><\/strong><br>Helmi Eller, <strong>Peeter Lindsaar: l\u00fchimonograafia<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, 63 lk<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Peeter Lindsaar (kuni 1935 Lindseer, ka Lintser, Lindser; 12. VII \/ 29. VI 1906 \u2013 6. XI 1990) oli s\u00f5jav\u00e4elane ja prosaist. S\u00fcndis V\u00f5rumaal, \u00f5ppis Vastse-Antsla vallakoolis, Otep\u00e4\u00e4 prog\u00fcmnaasiumis ja Valga poeglaste g\u00fcmnaasiumis, aastatel 1937-1938 Tartu \u00dclikooli filosoofiateaduskonnas ning 1938-1941 &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6486,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9040","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9040","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9040"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9040\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9041,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9040\/revisions\/9041"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6486"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9040"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}