{"id":9059,"date":"2024-04-03T23:39:39","date_gmt":"2024-04-03T20:39:39","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=9059"},"modified":"2026-05-07T12:44:30","modified_gmt":"2026-05-07T09:44:30","slug":"august-sang","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/s\/august-sang\/","title":{"rendered":"August Sang"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

August Sang (27. VII 1914 \u2013 14. X 1969) on eesti kultuuri j\u00e4lje j\u00e4tnud kui luuletaja ning \u00fcks k\u00f5igi aegade meisterlikumaid luulet\u00f5lkijaid. Ta oli ka arvestatav kirjanduskriitik.<\/p>\n\n\n\n

Sang s\u00fcndis P\u00e4rnus ja l\u00f5petas 1932. aastal P\u00e4rnu poeglaste g\u00fcmnaasiumi. S\u00f5jav\u00e4ekohustuse t\u00e4itmise j\u00e4rel astus Sang 1934. aastal Tartu \u00dclikooli\u00a0filosoofiateaduskonda, kus \u00f5ppis vaheaegadega kuni 1942. aastani. August Sang oli 1945. aastast\u00a0alates Eesti Kirjanike Liidu\u00a0liige. Dekadentsis\u00a0s\u00fc\u00fcdistatuna heideti ta sealt 1950. aastal v\u00e4lja. Kirjaniku \u00f5igused taastati 1955. aastal. Tema abikaasa oli luuletaja Kersti Merilaas<\/a> (1913-1986), poeg luuletaja ja keeleteadlane Joel Sang<\/a> (s. 1950).<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rjekindlamalt hakkas Sang luulega tegelema g\u00fcmnaasiumi l\u00f5puklassis. Ajakirjas \u201eLooming\u201c deb\u00fcteeris August Sang 1934. aastal. Esikkogu \u201e\u00dcks noormees otsib \u00f5nne\u201c ilmus 1936. aastal. Samal ajal alustas August Sang ka publitsistika kirjutamisega: temalt ilmus arvukalt retsensioone ja \u00fclevaateid. Sanga luule on lihtne ja otsekohene, sellel on alati selge s\u00f5num, mis on k\u00e4tketud puhtasse vormi. Tugeva Heinrich Heine l\u00fc\u00fcrika m\u00f5ju t\u00f5ttu v\u00f5ib Sanga pidada vanema eesti luuletraditsiooni klassikaliseks j\u00e4tkajaks. Osales\u00a01930. aastate l\u00f5pul epohhiloovas \u201eArbujate\u201c antoloogias.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5rreldes s\u00f5jaeelse noorp\u00f5lveloominguga, milles varak\u00fcpsusele vaatamata aimub ebalusi, iseloomustab Sanga k\u00fcpset luulet resigneerunud humanism. P\u00e4rast kannatusterohkeid s\u00f5ja- ja repressioonide aastaid r\u00f5hutab luuletaja vajadust k\u00f5igest hoolimata inimlikkust s\u00e4ilitada ja paremasse tulevikku uskuda.<\/p>\n\n\n\n

Omaloomingu jaoks ebasoodsad ajad kujundasid Sangast viljaka t\u00f5lkija. Ta on t\u00f5lkinud luulet saksa, vene, prantsuse, t\u0161ehhi jmt keelest ning proosat ja n\u00e4itekirjandust peamiselt saksa ja vene keelest. \u00dcks Sanga suuremaid saavutusi on Johann Wolfgang von Goethe \u201eFausti\u201c t\u00f5lge.<\/p>\n\n\n\n

L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
\u00dcks noormees otsib \u00f5nne<\/strong>: luuletusi. Tartu: Kuldvillak, 1936. 63 lk.
M\u00fc\u00fcrid<\/strong>: luuletusi. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1939. 63 lk.
V\u00f5ileib suudlusega<\/strong>: luuletusi 1956\u20131962. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963. 88 lk.
Sada laulu<\/strong>: valik luuletusi 1933\u20131963. Tallinn: Eesti Raamat, 1965. 223 lk.
August Sang<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 120 lk. [Sari \u2018V\u00e4ike luuleraamat\u2019.]
Laulud<\/strong>. Koostanud Kersti Sang-Merilaas. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 373 lk.
Emaj\u00f5e unisel veerel<\/strong>. Valinud Udo Uibo. Tallinn: Vagabund, 2003, 231 lk.<\/p>\n\n\n\n

Publitsistika<\/em><\/strong>
Heinrich Heine: luuletaja ja v\u00f5itleja<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938. 159 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

August Sang (27. VII 1914 \u2013 14. X 1969) on eesti kultuuri j\u00e4lje j\u00e4tnud kui luuletaja ning \u00fcks k\u00f5igi aegade meisterlikumaid luulet\u00f5lkijaid. Ta oli ka arvestatav kirjanduskriitik. Sang s\u00fcndis P\u00e4rnus ja l\u00f5petas 1932. aastal P\u00e4rnu poeglaste g\u00fcmnaasiumi. S\u00f5jav\u00e4ekohustuse t\u00e4itmise j\u00e4rel …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6505,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9059","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9059","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9059"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9059\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9067,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9059\/revisions\/9067"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9059"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}