{"id":9093,"date":"2024-10-15T09:42:47","date_gmt":"2024-10-15T06:42:47","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=9093"},"modified":"2026-05-07T13:55:21","modified_gmt":"2026-05-07T10:55:21","slug":"einar-sanden","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/s\/einar-sanden\/","title":{"rendered":"Einar Sanden"},"content":{"rendered":"<p>Einar Sanden (1959. aastani Fred Einar Ein; 8 IX 1932 \u2013 18. IV 2007) oli v\u00e4liseesti prosaist, luuletaja ning kirjastaja.<\/p>\n\n\n\n<p>Sanden s\u00fcndis ja \u00f5ppis Tallinnas, 1944. aastal p\u00f5genes Saksamaale, 1948. aastal l\u00e4ks edasi Suurbritanniasse, kus 1952. aastal l\u00f5petas Cardiffis reaalteaduste ja tehnika instituudi. Cardiffis \u00f5ppis Walesi \u00fclikoolis majandusteadust, keeli ja kirjandust, omandades magistri-(1983) ja doktorikraadi (1984). Sanden elas vaheldumisi Hispaanias ja Walesis, hiljem ka Tartus. Ta t\u00f6\u00f6tas meremehena, oli Eesti Meremeeste Uniooni Inglismaa esinduse sekret\u00e4r (1951-1968), juhtis Cardiffis v\u00e4liseesti kirjastust Boreas Publishing House (1975-1999) ning kommenteeris Eesti-ainest BBC-s. Sanden oli Briti Konservatiivide Partei (alates 1953), Briti Kuningliku Kirjandusseltsi (1960), V\u00e4lismaise Eesti Kirjanike Liidu (1970), Eesti Kirjanike Liidu (1995), PEN-klubi Inglise Keskuse ja Eesti PEN-klubi liige (1976 ja 1987). Samuti oli ta Eesti Rahvusn\u00f5ukogu Suurbritannias esinduse esimees, Eesti Akadeemilise S\u00f5jaajaloo Seltsi (1988) ning korporatsioon Sakala liige (1954) ja Sakala Suurbritannia koondise esimees (1981). Ta p\u00e4lvis Valget\u00e4he IV klassi teenetem\u00e4rgi (2007). Suri Cardiffis Walesis, maetud Tartu Raadi kalmistule.<\/p>\n\n\n\n<p>Ilukirjandusliku deb\u00fc\u00fcdi tegi Sanden jutustustega Saksamaal ilmunud noorteajakirjas P\u00f5hjamaa T\u00e4histel 1948. aastal. 1950ndatel ilmusid luulekogud \u201eTuul \u00fcle Andaluusia\u201c (1954, Einar Eina nime all) ja \u201eSeptember\u201c (1959), mis on kantud paguluse, meremeheelu ja vabadusv\u00f5itluse motiividest.<\/p>\n\n\n\n<p>Romaan \u201eUngari s\u00fcgis\u201c (1959) keskendub Londoni \u00fcli\u00f5pilaste elu-olule Ungari 1956. aasta s\u00fcndmuste taustal. Romaanis \u201eViimne veerand veini\u201c I-II (1962) on vaatluse all eesti meremeeste eluk\u00e4ik. Sandeni romaanidele on iseloomulik tuginemine dokumentaalsele ainesele, ise\u00e4ranis poliitilise salaluure teemalistes romaanides, kus tegelastena esinevad ka reaalsed isikud. Nii n\u00e4iteks k\u00e4sitleb 1968. aastal United Poets Laureate International aukirja p\u00e4lvinud seiklusromaan \u201eKGB kutsub Evet\u201c (1968) \u00fche eesti naise langemist KGB m\u00f5juv\u00e4lja ning sealt p\u00e4\u00e4semist. Tartu Riikliku \u00dclikooli saksa filoloogia kateedri pikaaegse juhataja Juhan Tuldava tegevust agendina pagulaste seas vaatleb \u201eMitme n\u00e4o ja nimega\u201c (1978). Diloogias \u201eLoojangul lahkume Tallinnast\u201c (1979) ja \u201eS\u00fcda ja kivid\u201c (1982) on ajaloolisi fakte ja fiktsiooni oskuslikult p\u00f5imides k\u00e4sitletud EKP juhi ja KK I sekret\u00e4ri Karl S\u00e4re eluk\u00e4iku Teise maailmas\u00f5ja ajal ja j\u00e4rel. Diloogiaga haakub ka jalgpalluri ja Saksa okupatsiooni ajal (1941-1944) Eesti julgeolekupolitseis t\u00f6\u00f6tanud Evald Miksoni (Islandil elades Evald Hinrikssoni) eluteed k\u00e4sitlev jutustus \u201eUr Eldinum til Islands\u201c (1990) (\u201eL\u00e4bi tule Islandile\u201c).<\/p>\n\n\n\n<p>Autobiograafilises romaanisarjas \u201eHommikutunnid\u201c, kuhu kuuluvad \u201eHommikutunnid\u201c (2001), \u201eN\u00e4od ja maskid\u201c (2003), \u201eSeptembri lapsed\u201c (2004) ja \u201eKolme ilmakaare poole\u201c (2005), kujutab Sanden seikluslikult ja muhedalt autori alter ego Fred Sandmarki silmade l\u00e4bi eluk\u00e4iku l\u00e4bi s\u00f5ja ja okupatsioonide.<\/p>\n\n\n\n<p><em>A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><strong><em>Romaanid<\/em><\/strong><br><strong>Ungari s\u00fcgis<\/strong>. Toronto: Orto, 1959, 295 lk [2. tr 1993]<br><strong>Viimne veerand veini. 1. kd<\/strong>. Toronto: Orto, 1962, 285 lk [2. tr 1994]<br><strong>Viimne veerand veini. 2. kd<\/strong>. Toronto: Orto, 1962, 282 lk [2. tr 1994]<br><strong>KGB kutsub Evet<\/strong>. Stockholm: Free Europe Press, 1968, 245 lk<br><strong>Loojangul lahkume Tallinnast<\/strong>. Cardiff: Boreas, 1979, 240 lk [j\u00e4rgmised tr\u00fckid: 1992, 2014]<br><strong>S\u00fcda ja kivid<\/strong>. Cardiff: Boreas, 1982, 256 lk [j\u00e4rgmised tr\u00fckid: 1993]<br><strong>Hommikutunnid. 1<\/strong>. Tallinn: Boreas, 2001, 279 lk<br><strong>N\u00e4od ja maskid<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2003, 294 lk<br><strong>Septembri lapsed<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, 310 lk<br><strong>Kolme ilmakaare poole<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2005, 298 lk<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Luule<\/em><\/strong><br>Einar Ein, <strong>Tuul \u00fcle Andaluusia<\/strong>. Stockholm: E. Ein, 1954, 60 lk<br><strong>September<\/strong>: luuletusi 1954-1959. Toronto: Orto, 1959, 62 lk<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>N\u00e4idendid<\/em><\/strong><br><strong>Alcopill<\/strong>. Cardiff: Free Europe Press, 1973, 50 lk<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Dokumentaalteosed<\/em><\/strong><br><strong>Mitme n\u00e4o ja nimega<\/strong>. Cardiff: Boreas, 1978, 224 lk [2. tr 2011]<br><strong>V\u00f5llam\u00e4e kavalkaad: 144 tsenseerimata olukirjeldust<\/strong>. Cardiff: Boreas, 1984, 128 lk<br><strong>Tormi k\u00e4est tulemaale. Evald Miksonist 1911-1993<\/strong>. Tallinn: Olion, 2004, 332 lk<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Einar Sanden (1959. aastani Fred Einar Ein; 8 IX 1932 \u2013 18. IV 2007) oli v\u00e4liseesti prosaist, luuletaja ning kirjastaja. Sanden s\u00fcndis ja \u00f5ppis Tallinnas, 1944. aastal p\u00f5genes Saksamaale, 1948. aastal l\u00e4ks edasi Suurbritanniasse, kus 1952. aastal l\u00f5petas Cardiffis reaalteaduste &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6505,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9093","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9093","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9093"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9093\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9096,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9093\/revisions\/9096"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9093"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}