{"id":9111,"date":"2024-04-03T23:40:34","date_gmt":"2024-04-03T20:40:34","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=9111"},"modified":"2026-05-07T15:45:55","modified_gmt":"2026-05-07T12:45:55","slug":"juhani-salokannel","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/s\/juhani-salokannel\/","title":{"rendered":"Juhani Salokannel"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Juhani Salokannel (t\u00e4isnimega Juhani Olavi Akseli Salokannel, s\u00fcnd. 28. VI 1946) on soome kirjanik, t\u00f5lkija ja kirjandusteadlane. Tal on suuri teeneid eesti kirjanduse vahendaja ning t\u00f5lgendajana.<\/p>\n\n\n\n

Ta s\u00fcndis Soomes Mikkelis, \u00f5ppis H\u00e4meenlinna g\u00fcmnaasiumis ja l\u00f5petas\u00a0Helsingi \u00dclikooli\u00a01971. aastal. 1973. aastal omandas ta filosoofiamagistri kraadi. Ta oli\u00a0kirjastuse Gummerus toimetaja ja osakonnajuhataja aastatel 1972\u20131979. Seej\u00e4rel t\u00f6\u00f6tas ta aastatel 1980\u20131986 elitaarse kirjandusajakirja Parnasso peatoimetajana ja aastatel 1997\u20132000 Soome Instituudi Eestis tegevjuhina. Aastatel 2005\u20132012 oli ta Soome\u00a0Tuglase<\/a> Seltsi\u00a0tegevjuht.<\/p>\n\n\n\n

Salokannel on avaldanud mitmeid novellikogusid, romaane ja kultuuriloolisi teoseid. Tema peamine proosasaavutus on romaan \u201eSamaa sukua\u201c (2003). Ta on kirjutanud monograafiad Jaan Krossist (2008) ja A. H. Tammsaarest<\/a> (2017). Ta on oma esseedes k\u00e4sitlenud maailmakirjanduse ja soome kirjanduse kuldvaramut ning koostanud ulatuslikud esseistlikud antoloogiad \u201eKirjojen kirja\u201c (\u201eRaamatute raamat\u201d, 1995) ja \u201eKirjojen Suomi\u201c (\u201eRaamatute Soome\u201d, 1996).<\/p>\n\n\n\n

Salokannel on soome keelde t\u00f5lkinud \u00dclo Tuuliku<\/a>,\u00a0Jaan Kaplinski,\u00a0Toomas Vindi<\/a>,\u00a0Jaan Krossi,\u00a0Lennart Meri,\u00a0Emil Tode\/T\u00f5nu \u00d5nnepalu<\/a>,\u00a0Viivi Luige,\u00a0Jaak J\u00f5er\u00fc\u00fcdi,\u00a0Hasso Krulli,\u00a0Uku Masingu\u00a0ja teiste eesti kirjanike loomingut, muu hulgas\u00a0A. H. Tammsaare\u00a0romaani \u201eT\u00f5de ja \u00f5igus\u201c.<\/p>\n\n\n\n

1987. aastal p\u00e4lvis Salokannel Soome t\u00f5lkepreemia. 1994. aastal m\u00e4\u00e4rati talle Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia Jaan Krossi romaani \u201eTabamatus\u201c ja Emil Tode romaani \u201ePiiririik\u201c t\u00f5lke eest soome keelde. 2001. aastal autasustati teda Maarjamaa Risti IV klassi teenetem\u00e4rgiga. 2009. aastal p\u00e4rjati teda Virumaa kirjandusauhinnaga monograafia eest Jaan Kross loomingust ja 2014. aastal Jaan Krossi kirjandusauhinnaga romaani \u201eT\u00f5de ja \u00f5igus\u201c t\u00f5lke eest soome keelde.<\/p>\n\n\n\n

L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud soome keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/strong><\/em>
Pitk\u00e4 nuoruus<\/strong>. Porvoo: WSOY, 1985. 250 lk.
Leikki\u00e4 kaikki<\/strong>. Espoo: Weilin+G\u00f6\u00f6s, 1987. 190 lk.
Pelastaja<\/strong>. Helsinki: Otava, 1990. 250 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/strong><\/em>
Vieraalla maalla<\/strong>: kuusi novellia. Porvoo: WSOY, 1983. 152 lk.
Avarakatseinen mies<\/strong>. Helsinki: Otava, 1991. 204 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandusuurimused<\/strong><\/em>
Linnasta Saarikoskeen: suomalaisia kirjailijakuvia<\/strong>. Porvoo: WSOY, 1993. 473 lk.
Sielunsilta: Suomen ja Viron kirjallisia suhteita 1944\u20131988<\/strong>. Helsinki: Suomalaisen kirjallisuuden seura, 1998. 310 lk.
Sivistytahto: Jaan Kross, h\u00e4nen teoksensa ja virolaisuus<\/strong>. Helsinki: WSOY, 2008. 506 lk.
Nuoren Viron omatunto: kansalliskirjailija A. H. Tammsaare<\/strong>. Tampere: Vastapaino, 2017. 271 lk.
Vastaanpanemisen kulttuurihistoria<\/strong>: Viron kirjallisuuden verkostoja 1940-luvulta nykyaikaan. Tampere: Vastapaino, 2023. 378 lk.<\/p>\n\n\n\n

Reisikirjad<\/strong><\/em>
Eva Lille, Juhani Salokannel, Nelj\u00e4 p\u00e4iv\u00e4\u00e4 Virossa: kulttuurimatkailijan kirja<\/strong>. Porvoo: WSOY, 1989. 239 lk.<\/p>\n\n\n\n

Publitsistika<\/strong><\/em>
Tuusulanj\u00e4rven taiteilijael\u00e4m\u00e4\u00e4<\/strong>. Teksti: Juhani Salokannel. Kuvat: Juhani Seppovaara. Helsinki: Otava, 2006. 159 lk.<\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaan<\/em><\/strong>
P\u00e4\u00e4stja<\/strong>. Soome keelest t\u00f5lkinud ja j\u00e4rels\u00f5na: Sirje Kiin. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1994, 157 lk. [\u2018Pelastaja\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

Kirjandusuurimused<\/em><\/strong>
Jaan Kross<\/strong>. Soome keelest t\u00f5lkinud Piret Saluri. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009, 542 lk. [\u2018Sivistystahto. Jaan Kross, h\u00e4nen teoksensa ja virolaisuus\u2019.]
Noore Eesti s\u00fcdametunnistus. Rahvuskirjanik A. H. Tammsaare<\/strong>. Soome keelest t\u00f5lkinud Piret Saluri. Tallinn: EKSA, 2019, 288 lk. [\u2018Nuoren Viron omatunto. Kansalliskirjailija A. H. Tammsaare\u2019.
Vastupanu kultuuriajalugu<\/strong>: kirjandusv\u00f5rgustikud Eestis 1940. aastatest t\u00e4nap\u00e4evani. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: EKSA, 2024. 343 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Juhani Salokannel (t\u00e4isnimega Juhani Olavi Akseli Salokannel, s\u00fcnd. 28. VI 1946) on soome kirjanik, t\u00f5lkija ja kirjandusteadlane. Tal on suuri teeneid eesti kirjanduse vahendaja ning t\u00f5lgendajana. Ta s\u00fcndis Soomes Mikkelis, \u00f5ppis H\u00e4meenlinna g\u00fcmnaasiumis ja l\u00f5petas\u00a0Helsingi \u00dclikooli\u00a01971. aastal. 1973. aastal omandas …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6505,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9111","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9111","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9111"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9111\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9116,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9111\/revisions\/9116"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9111"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}