{"id":9150,"date":"2024-04-03T23:40:13","date_gmt":"2024-04-03T20:40:13","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=9150"},"modified":"2026-05-07T23:27:39","modified_gmt":"2026-05-07T20:27:39","slug":"veera-saar","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/s\/veera-saar\/","title":{"rendered":"Veera Saar"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/veera_saar-scaled.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"748\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/veera_saar-748x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6081\" style=\"aspect-ratio:0.7304700559403605;width:234px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/veera_saar-748x1024.jpg 748w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/veera_saar-219x300.jpg 219w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/veera_saar-768x1051.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/veera_saar-1122x1536.jpg 1122w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/veera_saar-1496x2048.jpg 1496w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/veera_saar-1920x2628.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/veera_saar-scaled.jpg 1870w\" sizes=\"auto, (max-width: 748px) 100vw, 748px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>Veera Saar (s\u00fcnninimega Veera-Alise D\u00f6ring, 28. III 1912 \u2013 20. VII 2004), oli prosaist ja pedagoog.<\/p>\n\n\n\n<p>Ta s\u00fcndis Venemaal Jamburgi l\u00e4hedal, kuhu tema vanemad olid Tapa l\u00e4hedalt Kadrina kihelkonnast v\u00e4lja r\u00e4nnanud. Pere p\u00f6\u00f6rdus tagasi Eestisse, kui tulevane kirjanik oli seitsmeaastane. Ta l\u00f5petas 1931. aastal J\u00f5hvi G\u00fcmnaasiumi ja 1937. aastal Tartu \u00dclikooli filosoofiateaduskonna. Ta kaitses seal 1940. aastal rahvaluule alal magistrit\u00f6\u00f6 \u201eLuust s\u00f5rmus\u201c, mis 1947. aastal kinnitati teaduste kandidaadi kraadina. Akadeemiliselt oli ta 1935. aastast alates korporatsiooni Lembela\u00a0liige. T\u00f6\u00f6tas aastatel 1937\u20131958\u00a0eesti keele ja kirjanduse \u00f5petajana Tartus, Kehtnas ja J\u00e4nedal.\u00a0Alates aastast 1958\u00a0elas Aruk\u00fclas, kus kirjutas enamiku oma raamatutest. \u00d5petajat\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt kirjutatud \u201eL\u00f5okesed taeva all\u201d t\u00f5i autorile romaaniv\u00f5istluselt teise koha \u2013 k\u00f5rgeima, mis tol aastal v\u00e4lja anti. See oli p\u00f6\u00f6rdeline hetk Veera Saare elus. Oli aasta 1958, kui 46-aastase naise, hinnatud ja armastatud \u00f5petaja liisk langes kirjanduse kasuks ja ta loobus \u00f5petajat\u00f6\u00f6st.<\/p>\n\n\n\n<p>Veera Saare realistlikud romaanid ja l\u00fchiproosa moodustavad sisuka ja eriti tagasivaates paljuski tunnusliku peat\u00fcki XX sajandi teise poole eesti kirjandusest. Tema loomingus on talletatud keerulised ajad \u2012 v\u00e4ljar\u00e4ndamised ja naasmised, k\u00fc\u00fcditamised ja s\u00f5jad, visa t\u00f6\u00f6r\u00fcgamine oma laste \u00f5nne nimel, riigikorrast olenemata.<\/p>\n\n\n\n<p>Metsat\u00f6\u00f6listest ja metsatalude elanikest jutustava Saare romaani \u201cUkuaru\u201d (1969) p\u00f5hjal valmis ka samanimeline film (1973, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Leida Laius), mis kuulub eesti filmiklassikasse. Nii romaanis kui filmis esiplaanil olevaid tugevaid naiskaraktereid on t\u00f5stetud esile Eestile arhet\u00fc\u00fcpsetena.<\/p>\n\n\n\n<p><em>L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><strong><em>Romaanid<\/em><\/strong><br><strong>L\u00f5okesed taeva all<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 222 lk.<br><strong>\u00dcle allikate<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 267 lk.<br><strong>Ukuaru<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 342 lk.<br><strong>Aprillip\u00e4ev<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 189 lk.<br><strong>Kraakuvi m\u00e4gi<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 271 lk.<br><strong>Maa hind<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 270 lk.<br><strong>Kodutee<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1996, 206 lk.<br><strong>K\u00e4ritsa leib<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1999, 180 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>L\u00fchem proosa<\/em><\/strong><br><strong>S\u00f5it mustikametsa<\/strong>. Jutustus. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952, 40 lk.<br><strong>P\u00f5latud maa<\/strong>. Jutustusi. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 156 lk.<br><strong>Elas kord mees<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 176 lk.<br><strong>Isa niinepuu<\/strong>. Jutustusi, novelle, laaste. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 128 lk.<br><strong>Ira<\/strong>. Tallinn: Perioodika, 1983, 70 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>M\u00e4lestused<\/em><\/strong><br><strong>Neid ammuseid aegu<\/strong>. Kirja pandud 1998.\u20131999. aastal. Tallinn: Eesti Raamat, 2000, 196 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Veera Saar (s\u00fcnninimega Veera-Alise D\u00f6ring, 28. III 1912 \u2013 20. VII 2004), oli prosaist ja pedagoog. Ta s\u00fcndis Venemaal Jamburgi l\u00e4hedal, kuhu tema vanemad olid Tapa l\u00e4hedalt Kadrina kihelkonnast v\u00e4lja r\u00e4nnanud. Pere p\u00f6\u00f6rdus tagasi Eestisse, kui tulevane kirjanik oli seitsmeaastane. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6505,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9150","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9150","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9150"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9150\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9154,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9150\/revisions\/9154"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9150"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}