{"id":9201,"date":"2024-04-03T23:42:10","date_gmt":"2024-04-03T20:42:10","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=9201"},"modified":"2026-05-08T14:01:05","modified_gmt":"2026-05-08T11:01:05","slug":"andres-saal","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/s\/andres-saal\/","title":{"rendered":"Andres Saal"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Andres Saal (21.\/9. V 1861 \u2013 23. VI 1931) oli eesti kirjanik, ajakirjanik, fotograaf, kartograaf ja etnoloog, kes oli \u00fcks tuntumaid ajaloolise proosa viljelejaid ja eestlaste ajalooteadvuse kujundajaid 19.\u00a0sajandi l\u00f5pu eesti kirjanduses.<\/p>\n\n\n\n

Saal s\u00fcndis Tori vallas talupidaja pojana. L\u00f5petas Selja vallakooli ja Tori kihelkonnakooli. 17-aastaselt asus abikoolmeistri kohale, j\u00e4tkates samal ajal \u00f5pingutega. 1880 sooritas Tartu \u00d5petajate Seminaris vallakooli \u00f5petaja kutseeksami, ent tegeles seej\u00e4rel peamiselt ajakirjandusega. Tegi kaast\u00f6\u00f6d ajalehele Olevik (1884-1990). \u00d5ppis vabakuulajana Tartu \u00fclikoolis (1886\u20131890), kus k\u00fclastas arheoloogia ja ajaloo loenguid ning omandas keeli. 1889\u20131892 tegutses Tartus kaupmehena, 1892\u20131893 \u00f5ppis Saksamaal fotograafiat ja tsinkograafiat, olles selle valdkonna tunnustatud spetsialist. 1890ndatel t\u00f6\u00f6tas m\u00f5ned aastad Oleviku tr\u00fckikojas. 1897 lahkus ta uute eneseteostus\u00adv\u00f5imaluste ootuses Eestist ja t\u00e4iendas end Saksamaal. Alates 1898.\u00a0aastast elas 22 aastat Indoneesias, \u00f5ppides kohalikke keeli ning tutvudes sealse ajaloo ja kultuuriga. 1898\u20131902 t\u00f6\u00f6tas Surabaya eratr\u00fckikojas, tegeledes tsinko-, foto- ja kartograafiaga. 1902\u20131911 oli Hollandi koloniaalv\u00f5imude topograafiateenistuse fotograaf Batavias (Jakartas), 1912\u20131916 t\u00f6\u00f6tas samas fotostuudio juhanajana. K\u00e4is mitut puhku puhkuse- ja \u00f5ppereisil Euroopas, avaldas rohkesti publitsistikat. 1920 siirdus pension\u00e4rina Californiasse, kus ka suri. Viimast korda k\u00e4is Eestis 1925.\u00a0aastal. Tori kalmistule on rajatud kirjaniku m\u00e4lestuskompleks.<\/p>\n\n\n\n

Varasematest katsetest proosa alal leidis rohkem t\u00e4helepanu p\u00f5nevusjutt \u201eP\u00f5genenud kloostri kasvandik\u201c (1885). Olulisem osa Saali ajaloolisest proosast ilmus viie aasta jooksul: 1889\u20131893 avaldas ta kaksteist rahvuslik-romantilist jutustust, mille tegevus toimub enamasti Eesti kaugemas minevikus. Muistsed ajaloos\u00fcndmused on vaid taustakse p\u00f5nevatele ja hoogsatele, osavalt p\u00f5imitud tegevusliinidega seikluslugudele, milles v\u00f5ib t\u00e4heldada ajastuomaseid noorsoo- ja ajaviitekirjanduse jooni. Oma ajalook\u00e4sitluses saavutas ta varasemate prosaistidega v\u00f5rreldes suurema t\u00f5ep\u00e4ra, toetudes L\u00e4ti Henriku kroonikale, saksakeelse ajaloojutustuse traditsioonile, arheoloogilistele leidudele ja folkloorsele materjalile.<\/p>\n\n\n\n

Saali loomingust on k\u00f5ige menukam ajalooline triloogia \u201eVambola\u201c (1889), \u201eAita\u201c (1891) ja \u201eLeili\u201c (1892\u20131893), mis k\u00e4sitleb eestlaste ja liivlaste vabadusv\u00f5itlust 12.\u00a0sajandi l\u00f5pus ja 13.\u00a0sajandi alguses \u2013 ajal, mil toimus \u00fcleminek muistsest iseseisvusest koloniaals\u00f5ltuvusse. K\u00f5igis kolmes teoses avaneb kireva s\u00fcndmustiku ja ootamatute p\u00f6\u00f6rakute taustal vooruslike ja paheliste karakterite paisutatult tundeline vastasseis. Ajaloolise jutustuse \u201eHilda\u201c (1890) tegevus toimub 1343.\u00a0aasta J\u00fcri\u00f6\u00f6 \u00fclest\u00f5usu paiku ja l\u00e4htub Bartholom\u00e4us Hoeneke Liivimaa nooremast riimkroonikast. Ebam\u00e4\u00e4rasem ajalooline taust on jutustustel \u201eUudu ja Meeta\u201c (1892), \u201eSaare piiga\u201c (1893) ja \u201eDan ja Singa\u201c (1893), minevikulisse aega on paigutatud ka p\u00f5nevus- ja seiklusjuttude \u201eS\u00f5strasilmad\u201c (1890) ja \u201eKunstniku paleus\u201c (1892) s\u00fcndmustik. L\u00fchemad proosapalad koondas autor kogudesse \u201e\u00c4mariku tunnid\u201c (1892) ja \u201eVaimude vallas\u201c (1894). Oma j\u00e4relromantilise ajalooproosaga, millest kaalukamad teosed on avaldatud arvukates kordustr\u00fckkides, t\u00f5i Saal eestlastele l\u00e4hemale muistse vabadusv\u00f5itluse teema, kujundas orjusevastaseid hoiakuid ja kasvatas rahvuslikku meelsust, mis 1890.\u00a0aastate algul \u00e4ratas tsensoritegi t\u00e4helepanu. Seet\u00f5ttu hakkaski Saal otsima endale uut tegevusala ning asus \u00f5ppima fotograafiat ja tsinkograafiat.<\/p>\n\n\n\n

<\/a> R\u00e4nnates laias ilmas ringi, kirjutas Saal ajalehtedele siiski reisikirjeldusi ja ajaloolis-koduloolisi raamatuid, milles muuhulgas v\u00e4ljendas ka oma antikoloniaalseid vaateid. Jutustus \u201ePriiuse ja isamaa eest\u201c (1903) n\u00e4itab Buuri s\u00f5dade vastast hoiakut, romaanis \u201eValge vanne\u201c (1904, raamatuna 1912) kritiseerib Saal aga Madalmaade koloniaalv\u00f5imu poliitikat. Olustikuline romaan \u201eValgus hommikust\u201c (1908, raamatuna 1929) j\u00e4tkab indoneeslaste vabadusv\u00f5itluse teemat. Tema sulest on ilmunud arvukalt Idamaade olusid ja kultuuri tutvustavaid artikleid, ajaloo\u00fclevaateid ja reisikirju. Ka ajaloolised uurimused \u201eP\u00e4ris ja prii\u201c I\u2013II (1891\u20131893) ja \u201e\u00dcle\u00fcldine isamaa ajalugu\u201c (1893) levisid rahva hulgas laialdaselt. Erialases perioodikas avaldas ta mitmeid fotograafiaalaseid uurimusi. Saali mitmek\u00fclgne looming on suures osas koondatud Eesti Kirjanduse Seltsi v\u00e4lja antud 6-k\u00f6itelisse \u201eValitud kirjat\u00f6\u00f6de kogusse\u201c (1926\u20131936).<\/p>\n\n\n\n

A. O.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Proosa<\/em><\/strong>
P\u00f5genenud kloostri kasvandik<\/strong>. Algup\u00e4rane jutustus. Tartu: M.\u00a0Mykan, 1885, 168 lk. [E-raamat: 2015.]
Vambola<\/strong>. Jutustus vanast Eesti ajaloost (1209\u20131212). Tartu: J.\u00a0Solba, 1889, 258 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1913, 1921, 1936, 1951, 1976, 1991. E-raamat: 2013.]
Hilda<\/strong>. Ajaloolone jutustus 14.\u00a0aastasajast. Tallinn: K.Busch, 1890, 292 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1930, 1953.]
S\u00f5strasilmad<\/strong>. Tartu: Ch.Treyer, 1890, 157 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1903, 1909, 1913, 1917. E-raamat: 2015.]
Aita<\/strong>. Jutustus liivi ja eesti rahva vabadusv\u00f5itlusest 12.\u00a0aastasaja l\u00f5pul. Tallinn: G.\u00a0Pihlakas, 1891, 208 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1903, 1921, 1931, 1952, 1991. E-raamat: 2015.]
Leili, \u00fcks pagana naine<\/strong>. Paide: A.Seidelberg, 1892\u20131893, 359 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1926, 1991.]
Uudu ja Meeta<\/strong>. Jutustus vanast ajast. Rakvere: P.\u00a0Erna, 1892, 79 lk.
Kunstniku paleus<\/strong>. Jutuke minevikust. Rakvere: M.\u00a0Erna, 1892, 48 lk.
\u00c4mariku tunnid<\/strong>. Tartu: A.\u00a0Grenzstein, 1892, 76 lk.
Dan ja Singa<\/strong>. Jutustus muinasajast. Tallinn: H.\u00a0J.\u00a0Vahtrik, 1893, 72 lk. [E-raamat: 2015.]
Vaimude vallas<\/strong>. Jurjev: G.\u00a0Grenzstein, 1894, 64 lk.
Romaanlik kosimine ehk Karistav kihlvedu<\/strong>. Rakvere: N.\u00a0Erna, 1894, 40 lk.
Sala lehed R\u00e4bala Hansu eluraamatust ehk K\u00f5ige kurja juur<\/strong>. Jurjev: A.\u00a0Saal, 1897, 58 lk.
Priiuse ja isamaa eest<\/strong>. Jutustus viimasest Buuri s\u00f5jast. Jurjev: K.\u00a0Koppel, 1903, 196 lk.
Saare piiga<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1927, 193 lk.
Valge vanne ehk Viimased sultanilapsed<\/strong>. Tartu: G.\u00a0Grenzstein, 1912, 495 lk. [Romaan.]
Valgus hommikust<\/strong>. Tartu: Odamees, 1929, 154 lk. [Romaan.]<\/p>\n\n\n\n

Reisiraamatud<\/em><\/strong>
All-ilma saladused. Jaava tulem\u00e4gedelt<\/strong>. Jurjev: K.\u00a0Koppel, 1903, 50 lk.
Jaava<\/strong>. Tartu: G.\u00a0Grenzstein, 1911, 24 lk.
N\u00e4gemata ilm ja suremata elu<\/strong>. Tallinn: Kiri, 1925, 72 lk.
Emaj\u00f5elt ekvaatori alla<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2023, 288 lk. (Eesti m\u00f5ttelugu; 172).<\/p>\n\n\n\n

Eesti <\/strong><\/em>a<\/em><\/strong>jaloo alased t\u00f6\u00f6d<\/em><\/strong>
Liivimaa kaelakohus k\u00e4esoleva aastasajaalguseni<\/strong>. Tartu: 1891.
P\u00e4ris ja prii I<\/strong>. Eesti rahva p\u00e4risorjuse ajalugu (1215\u20131819). Rakvere: P.\u00a0Erna, 1891, 128 lk. [E-raamat: 2015.]
P\u00e4ris ja prii II<\/strong>. Eestlaste priiuse ajalugu algusest meie ajani (1819\u20131866). Rakvere: P.\u00a0Erna, 1893, 142 lk. [E-raamat: 2015.]
\u00dcle\u00fcldine isamaa ajalugu I<\/strong>. Rakvere: N.\u00a0Erna, 1893, 268 lk.
Peat\u00fckk n\u00f5idusest<\/strong>. Tartu: G.\u00a0Zirk, 1911, 31 lk. [2. tr\u00fckk: 2026.]<\/p>\n\n\n\n

Valitud t\u00f6\u00f6d<\/em><\/strong>
Valitud kirjat\u00f6\u00f6de kogu 1<\/strong>. Tartu. Eesti Kirjanduse Selts, 1931, 282 lk.
Valitud kirjat\u00f6\u00f6de kogu 2<\/strong>. Tartu. Eesti Kirjanduse Selts, 1926, 458 lk.
Valitud kirjat\u00f6\u00f6de kogu 3<\/strong>. Tartu. Eesti Kirjanduse Selts, 1936, 439 lk.
Valitud kirjat\u00f6\u00f6de kogu 4<\/strong>. Tartu. Eesti Kirjanduse Selts, 1927, 193 lk.
Valitud kirjat\u00f6\u00f6de kogu 5<\/strong>. Tartu. Eesti Kirjanduse Selts, 1928, 290 lk.
Valitud kirjat\u00f6\u00f6de kogu 6<\/strong>. Tartu. Eesti Kirjanduse Selts, 1929\u20131930, 345 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Andres Saal (21.\/9. V 1861 \u2013 23. VI 1931) oli eesti kirjanik, ajakirjanik, fotograaf, kartograaf ja etnoloog, kes oli \u00fcks tuntumaid ajaloolise proosa viljelejaid ja eestlaste ajalooteadvuse kujundajaid 19.\u00a0sajandi l\u00f5pu eesti kirjanduses. Saal s\u00fcndis Tori vallas talupidaja pojana. L\u00f5petas Selja …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6505,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9201","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9201","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9201"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9201\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9204,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9201\/revisions\/9204"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9201"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}