{"id":9225,"date":"2024-04-03T23:41:48","date_gmt":"2024-04-03T20:41:48","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=9225"},"modified":"2026-05-08T14:58:29","modified_gmt":"2026-05-08T11:58:29","slug":"jaak-rahesoo","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/r\/jaak-rahesoo\/","title":{"rendered":"Jaak R\u00e4hesoo"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Jaak R\u00e4hesoo (30. IX 1941 \u2013 23. VII 2019) oli eesseekirjanik, kirjandus- ja teatrikriitik ning t\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis P\u00e4rnus, l\u00f5petas ta 1960 P\u00e4rnu I keskkooli. 1966 l\u00f5petas Tartu \u00dclikooli inglise filoloogina, 1966-1969 \u00f5ppis aspirantuuris ameerika kirjanduse alal, 1969-1970 Tartu \u00dclikoolis v\u00e4liskirjanduse \u00f5ppej\u00f5ud, aastast 1970 vabakutseline. 1972-1995 elas P\u00e4rnus, aastast 1995 kuni oma surmani elas Tartus.<\/p>\n\n\n\n

T\u00f5lkijana p\u00fchendus R\u00e4hesoo 20. sajandi alguspoole angloameerika modernistlik-avangardistliku proosakirjanduse eestindamisele, kusjuures k\u00f5ik oma t\u00f5lked varustas ta ulatuslike uurimuslike saatek\u00e4sitlustega, mis valgustavad autorite ja teoste asendit kultuuris laiemalt, nii ajaloolistes kui ka t\u00fcpoloogilis-esteetilistes seostes. James Joyce\u2019i \u201cDublinlased\u201d (\u201cDubliners\u201d, 1969) oli esimene eesti t\u00f5lge iiri-inglise moodsa klassiku loomingust. Seej\u00e4rel sai \u00fcheks R\u00e4hesoo elut\u00f6\u00f6ks William Faulkneri t\u00f5lkimine: \u201cKui ma olin suremas (\u201cAs I Lay Dying\u201d, 1971), \u201cAugustivalgus\u201d (\u201cLight in August\u201d, 1987), \u201cSartoris\u201d (2005) ning Faulkneri l\u00fchiproosa. Hilisematest t\u00f5lgetest on olulisemaid valimik Tennessee Williamsi n\u00e4idendeid (1976) ning Joyce\u2019i \u201cKunsniku noorp\u00f5lveportree\u201d (\u201cPortrait of the Artist as a Young Man\u201d, 2003).<\/p>\n\n\n\n

1991. aastal sai ta Aleksander Kurtna teatrit\u00f5lke auhinna ning 2003 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia James Joyce\u2019i t\u00f5lkimise eest.<\/p>\n\n\n\n

Jaak R\u00e4hesoo on viljelenud ka essee\u017eanri ning v\u00f5itnud 1996. aastal Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia esseistika kategoorias raamatuga \u201cHecuba p\u00e4rast\u201d (mis ilmus kirjastuse Ilmamaa \u201cEesti m\u00f5tteloo\u201d sarja kolmanda raamatuna).<\/p>\n\n\n\n

Jaak R\u00e4hesoo on tegutsenud ka viljaka teatrikriitikuna, olles muu hulgas \u00fcheks peamiseks kaasaegseks kommenteerijaks 1960. aastate teatriuuendusele, mille viisid Eesti teatris l\u00e4bi R\u00e4hesoo p\u00f5lvkonnakaaslased Evald Hermak\u00fcla, Jaan Tooming<\/a>, Paul-Eerik Rummo, Vainu Vahing<\/a>, Mati Unt<\/a> jt.<\/p>\n\n\n\n

Samuti on R\u00e4hesoo eesti teatri ajaloost ja t\u00e4nap\u00e4evast kirjutanud inglisekeelse mahuka \u00fclevaatliku monograafia \u201cEstonian Theatre\u201d (1999, t\u00e4iendatud uustr\u00fckid 2003 ja 2008). Seej\u00e4rel on ilmunud eelnimetatu eestikeelse kohalduse esimene k\u00f6ide: \u201cEesti teater. I \u00dclevaateteos\u201d, 2011.<\/p>\n\n\n\n

<\/a> S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Esseed ja monograafiad<\/em><\/strong>
Hecuba p\u00e4rast: kirjutisi teatrist ja draamast 1969-1994<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 1995, 320 lk. [Sari \u2018Eesti m\u00f5ttelugu\u2019, 3.]
Eesti teater: \u00fclevaateteos. 1<\/strong>. \u00dcldareng; \u201cVanemuine\u201d, \u201cEstonia\u201d. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2011, 830 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jaak R\u00e4hesoo (30. IX 1941 \u2013 23. VII 2019) oli eesseekirjanik, kirjandus- ja teatrikriitik ning t\u00f5lkija. S\u00fcndis P\u00e4rnus, l\u00f5petas ta 1960 P\u00e4rnu I keskkooli. 1966 l\u00f5petas Tartu \u00dclikooli inglise filoloogina, 1966-1969 \u00f5ppis aspirantuuris ameerika kirjanduse alal, 1969-1970 Tartu \u00dclikoolis v\u00e4liskirjanduse …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6503,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9225","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9225","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9225"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9225\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9226,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9225\/revisions\/9226"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6503"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9225"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}