{"id":9231,"date":"2024-04-03T23:40:33","date_gmt":"2024-04-03T20:40:33","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=9231"},"modified":"2026-05-08T15:28:00","modified_gmt":"2026-05-08T12:28:00","slug":"friedrich-nikolai-russow","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/r\/friedrich-nikolai-russow\/","title":{"rendered":"Friedrich Nikolai Russow"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/f.n._russow-scaled.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"692\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/f.n._russow-692x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6194\" style=\"aspect-ratio:0.6757813618880778;width:238px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/f.n._russow-692x1024.jpg 692w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/f.n._russow-203x300.jpg 203w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/f.n._russow-768x1137.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/f.n._russow-1038x1536.jpg 1038w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/f.n._russow-1384x2048.jpg 1384w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/f.n._russow-1920x2841.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/f.n._russow-scaled.jpg 1730w\" sizes=\"auto, (max-width: 692px) 100vw, 692px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>Friedrich Nikolai Russow (14. IV 1828 \u2013 22. VII 1906) oli luuletaja ning progressiivse ajakirjanduse edendaja rahvusliku \u00e4rkamisaja perioodil.<\/p>\n\n\n\n<p>Publitsist ja luuletaja Friedrich Nikolai Russow s\u00fcndis 14. aprillil 1828. aastal Tallinnas tolliametniku pojana. Isaliinis p\u00e4rines Russow eestlastest p\u00e4risorjadest, kuid tema ema oli parun Carl Gustav von Rosen noorema (1765\u20131833) ja eestlannast toat\u00fcdruku, p\u00e4risorjast kangru t\u00fctre Marie J\u00fcrgensi (kangru perekond vabastati p\u00e4risorjusest 1805. aastal) v\u00e4ljaspool abielu s\u00fcndinud laps.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00d5ppis Paide kreiskoolis, Tallinna kubermangug\u00fcmnaasiumis ja Peterburi \u00fclikoolis \u00f5igusteadust. P\u00e4rast \u00fclikooli l\u00f5petamist t\u00f6\u00f6tas Tallinnas Eestimaa kubermanguvalitsuses, 1859. aastal m\u00e4\u00e4rati Toompea foogtikohtu esimeheks. \u00dchtlasi oli kubermanguvalitsuses eesti keele t\u00f5lgiks. 1863. aastal siirdus Peterburisse, t\u00f6\u00f6tas sekret\u00e4rina rahandusministeeriumis. Aastatel 1886\u20131899 oli keiserliku Ermitaa\u017ei grav\u00fc\u00fcride ja joonistuste osakonna varahoidja, aastatel 1865\u20131905 \u00fchtlasi varahoidja Teaduste Akadeemia etnograafiamuuseumis. Harrastuskunstnikuna maalis ja graveeris maastikke ja linnavaateid. Suri Peterburis.<\/p>\n\n\n\n<p>Russow on Eesti kultuurilukku l\u00e4inud algatuslike ettev\u00f5tmistega peamiselt ajakirjanduse alal. Aastatel 1854\u20131857 ilmus temalt 8- kuni 12-lehek\u00fcljeliste vihikutena vanas kirjaviisis p\u00f5hjaeesti-keelne sariv\u00e4ljaanne \u201eTallinna koddaniko ramat omma s\u00f6bbradele male\u201c\u00a0(12 vihikut) Krimmi s\u00f5ja\u00a0s\u00fcndmuste vahendamiseks talurahvale. Poolperioodilise v\u00e4ljaandena t\u00e4itis see pidevalt ilmuvate eestikeelsete ajalehtede aset ja oli nendele eelk\u00e4ijaks. 1860. aastal asutas Russow koos juristi ning ajaloolase Th. W. Greiffenhageniga \u00fchiskonnakriitilise suunaga p\u00e4evalehe\u00a0\u201eRevalsche Zeitung\u201c, mida toimetas 1862. aastani. \u201eRevalsche Zeitungi\u201c ja m\u00f5nede teiste perioodiliste v\u00e4ljaannete liberalism, \u00fchiskonnakriitilisus, reformide vajaduse p\u00f5hjendamine avaldasid m\u00f5ju eestlastest intelligentsi kujunemisele. Lehe kaast\u00f6\u00f6listeks olid liberaalse hoiakuga haritlased Tallinnast, aga ka mujalt, teiste hulgas\u00a0F. R. Kreutzwald.<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti kirjanduslukku on Russow j\u00e4\u00e4nud luuletuste autorina. Tema sulest ilmusid 1854. aastal kaks\u00a0Krimmi s\u00f5jast\u00a0inspireeritud sisendusj\u00f5ulist luuletust \u201eS\u00f6alaul Eestima t\u00fctarlastele\u201c ja \u201eWenne soldati laul\u201c ning v\u00e4rsivihik \u201eUed Kandlekeled\u201c, milles on \u00fclekaalus saksa autorite eestindused. Russow oli esimesi, kes eesti kunstluules p\u00fc\u00fcdis taaselustada regiv\u00e4rsivormi. Ta oli 1850. aastatel ainus, kes esines Kreutzwaldi k\u00f5rval v\u00e4hegi kaalukamate eestikeelsete v\u00e4rssidega. Kreutzwald suhtus Russowisse kui luuletajasse tunnustavalt. Russowi \u201eS\u00f5jalaul Eestimaa t\u00fctarlastele\u201c andis t\u00f5uke Kreutzwaldi poeemi \u201eS\u00f5da\u201c s\u00fcnniks.<\/p>\n\n\n\n<p><em>L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><strong><em>Luule<\/em><\/strong><br><strong>S\u00f6alaul Eestima t\u00fctarlastele<\/strong>. Tallinn: Lindforsi p\u00e4rijad, 1854. 4 lk.<br><strong>Ued kandlekeled<\/strong>. Tallinn: Lindforsi p\u00e4rijad, 1854. 22 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><em><strong>Proosa<\/strong><\/em><br><strong>Russische Landschafts- und Lebensbilder<\/strong>. Reval: Gedruckt bei Lindfors Erben, 1864. 128 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Friedrich Nikolai Russow (14. IV 1828 \u2013 22. VII 1906) oli luuletaja ning progressiivse ajakirjanduse edendaja rahvusliku \u00e4rkamisaja perioodil. Publitsist ja luuletaja Friedrich Nikolai Russow s\u00fcndis 14. aprillil 1828. aastal Tallinnas tolliametniku pojana. Isaliinis p\u00e4rines Russow eestlastest p\u00e4risorjadest, kuid tema &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6503,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9231","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9231","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9231"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9231\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9235,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9231\/revisions\/9235"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6503"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9231"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}