{"id":9290,"date":"2024-04-03T23:40:02","date_gmt":"2024-04-03T20:40:02","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=9290"},"modified":"2026-05-11T11:07:32","modified_gmt":"2026-05-11T08:07:32","slug":"johann-heinrich-rosenplanter","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/r\/johann-heinrich-rosenplanter\/","title":{"rendered":"Johann Heinrich Rosenpl\u00e4nter"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Johann Heinrich Rosenpl\u00e4nter (23.\/12. VII 1782 \u2013 27.\/15. IV 1846) oli ilmselt saksa p\u00e4ritolu estofiil, \u00fcks olulisemaid eesti keele ja kultuuri uurijaid ning rahvahariduse edendajaid eel\u00e4rkamisaegsel perioodil.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Valmieras (praegu L\u00e4tis) postijaamapidaja pojana. Haridust sai era\u00f5petajatelt, lisaks \u00f5ppis umbes aasta Tallinna g\u00fcmnaasiumis ja teist sama palju Riia toomkoolis. Kaotas varakult vanemad ja pidi t\u00f6\u00f6le hakkama. \u00dcritas 14-aastastelt isa surma j\u00e4rel koos emaga suurt postijaama pidada, t\u00f6\u00f6tas seej\u00e4rel kodu- ja algkooli\u00f5petajana ning Riias kohtukirjutajana. 1803-1806 \u00f5ppis Tartu \u00dclikoolis usuteadust, oli 1808-1809 pastor Toris ning 1809-1846 P\u00e4rnus Eliisabeti koguduses. Maetud P\u00e4rnu Alevi kalmistule.<\/p>\n\n\n\n

Rosenpl\u00e4nteri tegevus eesti p\u00e4risorjade harimisel ning nende keele ja rahvuskultuuri edendamisel oli innustatud ratsionalismist ning romantismi ideedest, eesk\u00e4tt J. G. Herderist. Samuti aitas sellele tegevusele kaasa kohaliku talurahva \u00f5igusliku seisundi paranemine 19. sajandi algul, eesk\u00e4tt p\u00e4risorjuse kaotamine Eestimaal 1816. ja Liivimaal 1819. aastal. \u00d5ppides, t\u00f6\u00f6tades ja elades Eestis tegutses Rosenpl\u00e4nter peamiselt eesti keele ja folkloori h\u00fcvanguks, kuid p\u00e4rinedes Valmierast valdas ka l\u00e4ti keelt ja olulisel m\u00e4\u00e4ral tegi j\u00f5upingutusi ka l\u00e4ti keele ja kultuuri suunal.<\/p>\n\n\n\n

Rosenpl\u00e4nteri peamiseks teeneks loetakse ajakirja \u201cBeitr\u00e4ge zur genaueren Kenntniss der esthnischen Sprache\u201d (\u201cLisandusi eesti keele l\u00e4hemaks tundmiseks\u201d) asutamist ja k\u00e4igushoidmist aastatel 1813-1832. Ajakirja ilmus 20 numbrit (kokku \u00fcle 3500 lk). Beitr\u00e4ge \u2013 esimene eestiaineline teaduslik perioodiline v\u00e4ljaanne \u2013 oli m\u00f5eldud sakslastele, kes eesti keelt uurisid v\u00f5i pastoritena oma kogudusega igap\u00e4evaselt kommunikeerisid. Ehkki ajakirja levik oli v\u00e4ga v\u00e4ike (parimatel aastatel 74 tellijat), oli Beitr\u00e4gel otsustav roll eel\u00e4rkamisaegsete teedrajavate estofiilide kokkukoondamisel ning nendevahelise produktiivse diskussiooni arendamisel. V\u00e4ljaannet loeti ka Soomes ja Rootsis. Selles said s\u00f5na juba ka esimesed v\u00e4hemasti osaliselt eesti p\u00e4ritolu haritlased, n\u00e4iteks O. W. Masing ja Kristian Jaak Peterson. Masingust kujunes Rosenpl\u00e4nteri peamine m\u00f5ttekaaslane eesti keele alases tegevuses. K. J. Petersoni luuletusi Rosenpl\u00e4nter ei avaldanud, ent t\u00e4nu temale s\u00e4ilisid need tulevastele p\u00f5lvedele, nagu ka suur hulk teisi eel\u00e4rkamisaegsete literaatide k\u00e4sikirju.<\/p>\n\n\n\n

Rosenpl\u00e4nter m\u00f5jutas eesti kirjakeele arengut, pooldades oma ajakirjas kirjakeele loomist p\u00f5hjaeesti murrete baasil ning v\u00f5ideldes p\u00fc\u00fcete vastu luua seda l\u00f5unaeesti keele p\u00f5hjal v\u00f5i kujundada kirjakeel p\u00f5hja- ning l\u00f5unaeesti keele h\u00fcbridiseerimise tulemusena. Beitr\u00e4ges pandi alus eesti poeetikak\u00e4sitlusele, kirjanduskriitikale ja folkloristikale. Lisaks saksakeelsetele artiklitele ilmus Beitr\u00e4ges ohtralt eestikeelseid tekste \u2013 s\u00f5navara, folkloori, luuletusi, t\u00f5lkeid. Esimese eestikeelse luuleantoloogia \u201cLillikessed I\u201d (1814) koostas Rosenpl\u00e4nter peamiselt Beitr\u00e4ges ilmunud tekstidest. Rosenpl\u00e4nteri pingutused luua ka l\u00e4ti keelele p\u00fchendatud Beitr\u00e4ge-taoline ajakiri ei kandnud vilja.<\/p>\n\n\n\n

Peale Beitr\u00e4ge toimetamise asutas Rosenpl\u00e4nter 1814. aastal koolmeistrite kooli ning kirjutas aabitsa (1823). Ilmselt Rosenpl\u00e4nteri osalusel toimusid P\u00e4rnus 1816-1829 esimesed eestikeelsed teatrietendused. Rosenpl\u00e4nter s\u00e4ilitas tiheda kontakti oma kooli \u00f5pilaste ning leerilastega, kes kogusid Rosenpl\u00e4nterile folkloori ning kellest paljudest kujunesid hiljem nimekad haritlased. Rosenpl\u00e4nter oli \u00fcks esimesi eesti folkloori kogujaid. 1833 pidas Rosenpl\u00e4nter oma keeleoskuse parandamiseks eestikeelset p\u00e4evikut (ilmus 2012). Ta pani aluse eesti rahvusbibliograafiale, koostades ligi 30 aasta jooksul k\u00f5igi eestikeelsete raamatute koondnimestikku, millega t\u00f6\u00f6tas hiljem edasi \u00d5petatud Eesti Selts.<\/p>\n\n\n\n

Rosenpl\u00e4nteri aktiivne tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel ning edendamisel s\u00fcndis ajal, mis j\u00e4i \u00fcle pastorit\u00f6\u00f6st ning 15 lapse kasvatamisest, ning vaatamata publiku v\u00e4hesele huvile, mida eel\u00e4rkamisajal nende teemade vastu tunti, samuti majanduslikule kahjule, mida estofiilsed publikatsioonid endaga kaasa t\u00f5id.<\/p>\n\n\n\n

S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Eestikeelsed kirjat\u00f6\u00f6d<\/h4>\n\n\n\n

Luuleantoloogia<\/em><\/strong>
Lillikessed. Essimenne leht<\/strong>. P\u00e4rnu, 1814, 16 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/hdl.handle.net\/10062\/8842<\/a>.]<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4evik<\/em><\/strong>
Maakeele p\u00e4evaraamat, mis Johann Heinrich Rosenpl\u00e4nter kirjutand, et selle keelega tuttavamaks saada<\/strong>. Faksiimiletr\u00fckk [1833. a. k\u00e4sikirjast] keeleliselt redigeeritud r\u00f6\u00f6pteksti, kommentaaride ja saates\u00f5naga. Koostanud Vello Paatsi, Kristi Metste. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2012, 221 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Johann Heinrich Rosenpl\u00e4nter (23.\/12. VII 1782 \u2013 27.\/15. IV 1846) oli ilmselt saksa p\u00e4ritolu estofiil, \u00fcks olulisemaid eesti keele ja kultuuri uurijaid ning rahvahariduse edendajaid eel\u00e4rkamisaegsel perioodil. S\u00fcndis Valmieras (praegu L\u00e4tis) postijaamapidaja pojana. Haridust sai era\u00f5petajatelt, lisaks \u00f5ppis umbes aasta …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6503,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9290","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9290","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9290"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9290\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9293,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9290\/revisions\/9293"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6503"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9290"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}