{"id":9458,"date":"2024-04-03T23:39:29","date_gmt":"2024-04-03T20:39:29","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=9458"},"modified":"2026-05-13T00:18:57","modified_gmt":"2026-05-12T21:18:57","slug":"rein-raud","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/r\/rein-raud\/","title":{"rendered":"Rein Raud"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Rein Raud (21. XII 1961) on luuletaja, prosaist, japanoloog ja t\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n

Ta s\u00fcndis Tallinnas kirjanike Eno Raua ja Aino Perviku pojana. \u00d5ppis 1969-80 Tallinna 7. keskkoolis ja 1980-85 Leningradi Riikliku \u00dclikooli idateaduskonnas jaapani filoloogiat. Raud oli 1985-87 Tallinnas Nukuteatri kirjandusala juhataja, 1988-89 ENSV riikliku kultuurikomitee (hilisema kultuuriministeeriumi) v\u00e4liskirjanduse peaekspert, 1989-98 Eesti Humanitaarinstituudi kolleegiumi esimees. Raud kaitses doktorikraadi uurimusega \u201cThe Role of Poetry in Classical Japanese Literature: A Code and Discursivity Analysis\u201d Helsingi \u00fclikoolis 1994 ja oli samas 1995-2016 jaapani keele ja kultuuri professor. Raud oli Tallinna \u00dclikooli rektor 2006-2011. Tema vend on muusik, saatejuht ja publitsist Mihkel Raud ning \u00f5de lastekirjanik Piret Raud.<\/p>\n\n\n\n

Raud deb\u00fcteeris proosapalaga 1973, seej\u00e4rel avaldas l\u00fchiproosat \u201cNooruses\u201d ja \u201cLoomingus\u201d ning kogumikus \u201cViis t\u00fcdrukut ja kaheksa poissi\u201d (1977) ja \u201cNoori autoreid \u201877\u201d (1979). Hiljem kujunes Raud k\u00f5iki kirjanduse p\u00f5hiliike viljelevaks autoriks.<\/p>\n\n\n\n

Raua looming tervikuna, kuid eriti luule on saanud impulsse maailmakirjanduse eri perioodidest. Tema luule on vormilt mitmekesine, ta on kirjutanud sonette ja tertsiine ning j\u00e4rginud ka muid Euroopa klassikalisi luulevorme, kuid samas on m\u00e4rgatavad jaapani luule m\u00f5jud. Tema luulekogudes on poeeme ja ts\u00fckliteks koondatud luuletusi, milles eepiline ja l\u00fc\u00fcriline alge sulavad tervikuks. Ta on m\u00f5nikord lisanud klassikalistele vormidele (n\u00e4iteks sonettidele) sidumata k\u00f5nes teksti, minnes stroofiliselt struktuurilt sujuvalt \u00fcle proosale.<\/p>\n\n\n\n

Prosaistina on Raud mitmel puhul kasutanud ajaloolist ainestikku. Romaanis \u201cKaupo\u201d (1990) on liivlaste vanema saatust j\u00e4rgitud l\u00e4htudes tegelase enese seisukohast. \u201cRatsanik Melchior\u201d (1991) on kirjutatud keskaegse seiklusjutu laadis. Seda on peetud \u00fcheks eesti v\u00e4ljapaistvamaks fantasy-romaaniks. Esseeromaaniks nimetatud \u201cHector ja Bernard\u201d (2004) keskendub kahe intellektuaalist s\u00f5bra vestlustele ja muusa puudutusele. See teos v\u00f5itis ka kultuurkapitali aastapreemia. Raud on kirjutanud ka spagetivesternitest m\u00f5jutatud l\u00fchiromaani \u201cVend\u201d (2008). Maagilise realismi suunas kalduvad romaan \u201cHotell Amalfi\u201d (2011), jutukogu \u201cVanem Paksem Tigedam\u201d (2013) ning mahukas ajalooline romaan \u201cKell ja haamer\u201d (2017). Romaan \u201cRekonstruktsioon\u201d (2012) tegeleb (uus)religioossetest liialdustest tulenevate ohtudega. \u201cT\u00e4iusliku lause surm\u201d (2015) on spiooniromaan, mis r\u00e4\u00e4gib n\u00f5ukogude aja l\u00f5pust ning \u00fcleminekuperioodist Eestis, KGB-st ning repressiivaparaadi p\u00fc\u00fcetest inimesi vaimselt ja eetiliselt laostada.<\/p>\n\n\n\n

Romaani \u201eP\u00e4ikesekiri\u201d (2021) tegevus toimub Vene revolutsiooni ajal, mil kahe peategelase \u2013 eestlanna ja jaapanlase \u2013 saatuste p\u00f5imumise taustal m\u00f5tiskletakse eesti ja jaapani kultuuri s\u00fcgavamate sarnasuste ja sidemete \u00fcle. Ka romaani \u201eKatkurong\u201d (2023) tegevus toimub tsaari-Venemaa l\u00f5puaastatel, mil Eesti-p\u00e4ritolu velsker s\u00f5idab spetsiaalse rongiga Mand\u017euuriasse katkuepideemia tagaj\u00e4rgi likvideerima. Paralleelselt toimub tegevus ka 20 aastat hiljem Eestis, kui peategelest on saanud Patarei vangla velsker ning maailm on taaskord kihutamas p\u00f6\u00f6rdeliste aegade suunas. \u201eKatkurong\u201d p\u00e4lvis Balti Assamblee kirjandusauhinna ja Tammsaare<\/a> preemia.<\/p>\n\n\n\n

Raud on avaldanud ka n\u00e4idendiraamatu \u201cMinotaurus. K\u00f5nelev puu\u201d (1988), milles esimene n\u00e4idend j\u00e4rgib Kreetast l\u00e4htunud m\u00fc\u00fcti ja selle tegelasi. Pol\u00fcglotina on Raud t\u00f5lkinud luulet paljudest keeltest (leedu, prantsuse, itaalia, suahiili jt), eriti olulised on tema arvukad t\u00f5lked klassikalisest jaapani keelest.<\/p>\n\n\n\n

Ta on avaldanud ka kultuuriteemalised monograafiad \u201cMis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse\u201d (2013), \u201eT\u00e4henduste keeris: tervikliku kultuuriteooria visand (ingl k 2016, e k 2018) ja \u201eT\u00e4iused ja t\u00fchjused: l\u00fchi\u00fclevaade Aasia m\u00f5tteloost\u201d (ingl k ja e k 2021), samutifilosoofiateemalised monograafiad \u201eThe linguistic carnival of thought: comparative philosophy and the dynamics of language\u201d (2025) \u2013 mis v\u00e4idab, et filosofeerimist m\u00f5jutavad tugevasti keelestruktuurid \u2013 ning \u201eOlemise voog: post-antropotsentriline iseduse ontoloogia\u201d (ingl k ja e k 2021). Samuti on Raud koos nimeka poola filosoofi Zygmunt Baumaniga avaldanud kirivestluse \u201eIseduse praktikad\u201d (ingl k 2015, e k 2016). Rein Raud on aktiivselt v\u00f5tnud s\u00f5na ja polemiseerinud \u00fchiskondlikel teemadel. Vaadetelt kaldub sotsiaaldemokraatiasse.<\/p>\n\n\n\n

I. M.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Paljajalu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 64 lk.
Kestmine tuleb seest<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 47 lk.
Lumme mattunud<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 97 lk.
Kaks k\u00fc\u00fcnalt<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 86 lk.
Unelindude rasked saapad<\/strong>. Tallinn: N\u00e4o Kirik, 2016, 86 lk.<\/p>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Kaupo<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 142 lk.
Ratsanik Melchior<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 206 lk. [2. tr\u00fckk: 2016.]
Hector ja Bernard<\/strong>: esseeromaan. Tallinn: Tuum, 2004, 231 lk.
Hotell Amalfi<\/strong>. Tallinn: Tuum, 2011, 163 lk.
Rekonstruktsioon<\/strong>. Tallinn: Mustvalge Kirjastus, 2012, 263 lk.
T\u00e4iusliku lause surm<\/strong>. Tallinn: Mustvalge Kirjastus, 2015, 175 lk.
Kell ja haamer<\/strong>. Tallinn: Mustvalge Kirjastus, 2017, 425 lk.
Viimane kustutab tule<\/strong>. Tallinn: Salv, 2018, 191 lk.
P\u00e4ikesekiri<\/strong>. Tallinn: Salv, 2021, 404 lk.
Katkurong<\/strong>. Tallinn: Salv, 2023, 254 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
K\u00e4gude \u00f6\u00f6<\/strong>. Tallinn: Kupar, 1995, 187 lk.
Pisiasjad, mis omavad t\u00e4htsust<\/strong>. Tallinn: Tuum, 2000, 119 lk.
Vend<\/strong>. Tallinn: Tuum, 2008, 115 lk.
Vanem Paksem Tigedam<\/strong>. Tallinn: Mustvalge Kirjastus, 2013, 165 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Minotauros. K\u00f5nelev puu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 79 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kultuuriteooria ja filosoofi<\/em><\/strong>a<\/strong><\/em>
Mis on kultuur?. Sissejuhatus kultuuriteooriatesse<\/strong>. Tallinn: Tallinna \u00dclikooli Kirjastus; Eesti Keele Sihtasutus, 2013, 456 lk.
Zygmunt Bauman, Rein Raud, Iseduse praktikad<\/strong>. Tallinn: Tallinna \u00dclikooli Kirjastus, 2016, 228 lk.
Maailmakirjandus XIX sajandi l\u00f5puni: g\u00fcmnaasiumi\u00f5pik<\/strong>. Tallinn: Maurus, 2017, 208 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 2021, 2024.]
T\u00e4henduste keeris: tervikliku kultuuriteooria visand<\/strong>. Tallinn: Tallinna \u00dclikooli Kirjastus, 2018, 311 lk.
T\u00e4iused ja t\u00fchjused: l\u00fchi\u00fclevaade Aasia m\u00f5tteloost<\/strong>. Tallinn: TL\u00dc Kirjastus, 2021, 330 lk.
Olemise voog: post-antropotsentriline iseduse ontoloogia<\/strong>. Tallinn: Tallinna \u00dclikooli Kirjastus, 2021, 400 lk.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Rein Raud (21. XII 1961) on luuletaja, prosaist, japanoloog ja t\u00f5lkija. Ta s\u00fcndis Tallinnas kirjanike Eno Raua ja Aino Perviku pojana. \u00d5ppis 1969-80 Tallinna 7. keskkoolis ja 1980-85 Leningradi Riikliku \u00dclikooli idateaduskonnas jaapani filoloogiat. Raud oli 1985-87 Tallinnas Nukuteatri kirjandusala …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6503,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9458","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9458","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9458"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9458\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9459,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9458\/revisions\/9459"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6503"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9458"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}