{"id":9625,"date":"2024-04-03T23:42:29","date_gmt":"2024-04-03T20:42:29","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=9625"},"modified":"2026-05-14T13:43:00","modified_gmt":"2026-05-14T10:43:00","slug":"maarja-partna","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/p\/maarja-partna\/","title":{"rendered":"Maarja P\u00e4rtna"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/maarja_partna_alar_madisson.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"675\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/maarja_partna_alar_madisson_vaike-675x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6112\" style=\"aspect-ratio:0.659179653121102;width:230px;height:auto\" title=\"Foto: Alar Madisson\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/maarja_partna_alar_madisson_vaike-675x1024.jpg 675w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/maarja_partna_alar_madisson_vaike-198x300.jpg 198w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/maarja_partna_alar_madisson_vaike-768x1165.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/maarja_partna_alar_madisson_vaike-1012x1536.jpg 1012w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/maarja_partna_alar_madisson_vaike.jpg 1218w\" sizes=\"auto, (max-width: 675px) 100vw, 675px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>Maarja P\u00e4rtna (s\u00fcndinud 2. VII 1986) on eesti luuletaja ja t\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n<p>P\u00e4rtna on s\u00fcndinud Ida-Virumaal L\u00fcganusel ja l\u00f5petanud 2005. aastal L\u00fcganuse keskkooli. Aastatel 2005\u20132009 \u00f5ppis ta Tartu \u00dclikoolis inglise filoloogiat ning j\u00e4tkas maailmakirjanduse magistri\u00f5ppes, mille l\u00f5petas 2014. aastal. Aastatel 2011\u20132015 t\u00f6\u00f6tas ta ajalehe M\u00fc\u00fcrileht toimetuses ning aastatel 2014\u20132015 ka ajakirja V\u00e4rske R\u00f5hk toimetuses. P\u00e4rast seda on ta tegutsenud Tartus vabakutselise kirjanikuna.<\/p>\n\n\n\n<p>P\u00e4rtna on kirjutanud vabav\u00e4rsilist l\u00fc\u00fcrilist luulet, kuid l\u00fcroeepiline alge on ta loomingus j\u00e4rkj\u00e4rgult tugevnenud. Ta esimene luulekogu \u201eRohujuurte juures\u201c (2010) on v\u00f5rreldes j\u00e4rgmistega m\u00f5nev\u00f5rra heterogeensem ning romantilisem. Alates teisest kogust \u201eL\u00e4ved ja t\u00fcved\u201c (2013) tugevnevad objektiveerivad tendentsid. Oluliseks j\u00e4\u00e4vad endiselt l\u00fc\u00fcrilise subjekti meelelised kogemused, kuid subjektiivne alge areneb tihti \u00fcldkehtiva kirjelduseni v\u00f5i filosoofilise \u00fcldistuseni. Kuigi P\u00e4rtna on avaldanud ka armastusluulet ning ka tekste, mis k\u00e4sitlevad inimestevaheliste suhete sotsiaalseid aspekte (seda eriti kolmandas kogus \u201eSaamises\u201c, 2015), on tema loomingus siiski eriti iseloomulik, et meeleline maailm saab alguse ruumikogemustest, olgu ruumiks siis majad, linn v\u00f5i n\u00e4iteks endised t\u00f6\u00f6stusmaastikud ja elualad, kust inimene on taandunud ja loodus on taas v\u00f5tnud v\u00f5imust.<\/p>\n\n\n\n<p>Teadlik m\u00f5tlemine keskkonnaprobleemidele on n\u00e4ha P\u00e4rtna k\u00f5ikides raamatutes, kuid teema muutub eriti oluliseks kogus \u201eVivaarium\u201c (2019), mis on v\u00f5rreldes varasematega ka terviklikum kogu. \u201eVivaariumi\u201c \u00fcheks l\u00e4htekontseptsiooniks on soov kogeda ja teadvustada seda, mida t\u00e4hendab elamine suure keskkonnamuutuse ajaj\u00e4rgul \u2013 ajal, mil toimub kliimamuutus ja \u00fcha ilmsemaks saab elurikkuse kadumine. \u201eVivaariumi\u201c pealkirja on p\u00f5hjust t\u00f5lgendada irooniliselt: inimene on teatud m\u00f5ttes katseloom, kes on asetatud konkreetses keskkonnas avalduvate globaalsete protsesside m\u00f5juv\u00e4lja \u2013 selles olukorras on paratamatu v\u00f5\u00f5rustunde tajumine. Keskkonnaprobleemid ja globaalsed kriisid on esiplaanil ka P\u00e4rtna proosaluulekogus \u201eElav linn\u201d (2022) ja kogus \u201e\u00dclest\u00f5usmise serval\u201d (2024). P\u00e4rtna luules avaldub \u00f6kokriitiline l\u00e4henemisviis, kuid kogu tema loomingu puhul tuleb t\u00f5deda, et suured \u00fcldistused ja kontseptsioonid algavad ikkagi v\u00e4ikestest asjadest ning abstraktsed m\u00f5ttearendused subjektiivsetest kogemustest.<\/p>\n\n\n\n<p>P\u00e4rtna luules avalduvad tendentsid on osalt seotud ka kirjanduslike taustadega. Ta on n\u00e4iteks t\u00f5lkinud eesti keelde William Carlos Williamsi luulet ning \u201eVivaariumis\u201c kasutanud kontseptsiooni k\u00e4ivitava motona Elizabeth Bishopi v\u00e4rsse. Eraldi raamatutena on P\u00e4rtna eesti keelde vahendanud Margaret Atwoodi, Kathleen Jamie ja Robert Macfarlane\u2019i esseesid.<\/p>\n\n\n\n<p>P\u00e4rtna on saanud 2013. aastal Juhan Liivi luuleauhinna ja samal aastal ka Tartu noore kultuurikandja aunimetuse. 2020. aastal sai ta luulekogu \u201eVivaarium\u201c eest <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/s\/gustav-suits\/\" data-type=\"page\" data-id=\"8732\">Gustav Suitsu<\/a> luulepreemia. Kogu \u201e\u00dclest\u00f5usmise serval\u201d (2024) v\u00f5itis Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia. 2024. aastal kandis P\u00e4rtna ka Tartu linnakirjaniku tiitlit.<\/p>\n\n\n\n<p><em>M. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><strong><em><strong><em>Luule<\/em><\/strong><\/em><br>Rohujuurte juures. <\/strong>Tartu: V\u00e4rske R\u00f5hk, 2010, 48 lk.<br><strong>L\u00e4ved ja t\u00fcved. <\/strong>Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013, 84 lk.<br><strong>Saamises. <\/strong>Luige: Verb, 2015, 56 lk.<br><strong>Vivaarium. <\/strong>Tartu: Elusamus, 2019, 72 lk.<br><strong>Elav linn<\/strong>. Tartu: Tedret\u00e4ht, 2022, 78 lk.<br><strong>\u00dclest\u00f5usmise serval<\/strong>. Tartu: Tedret\u00e4ht, 2024, 66 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Maarja P\u00e4rtna (s\u00fcndinud 2. VII 1986) on eesti luuletaja ja t\u00f5lkija. P\u00e4rtna on s\u00fcndinud Ida-Virumaal L\u00fcganusel ja l\u00f5petanud 2005. aastal L\u00fcganuse keskkooli. Aastatel 2005\u20132009 \u00f5ppis ta Tartu \u00dclikoolis inglise filoloogiat ning j\u00e4tkas maailmakirjanduse magistri\u00f5ppes, mille l\u00f5petas 2014. aastal. Aastatel 2011\u20132015 &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6501,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9625","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9625","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9625"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9625\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9629,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9625\/revisions\/9629"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6501"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9625"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}