{"id":9792,"date":"2024-04-03T23:41:23","date_gmt":"2024-04-03T20:41:23","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=9792"},"modified":"2026-05-20T15:11:22","modified_gmt":"2026-05-20T12:11:22","slug":"carolina-pihelgas","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/p\/carolina-pihelgas\/","title":{"rendered":"Carolina Pihelgas"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Carolina Pihelgas (s\u00fcndinud 24. II 1986) on eesti luuletaja, prosaist ja t\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n

Ta on l\u00f5petanud 2004. aastal Tallinnas Gustav Adolfi g\u00fcmnaasiumi. Aastatel 2006\u20132010 \u00f5ppis ta Tartu \u00dclikoolis bakalaureuse\u00f5ppes usuteadust, p\u00e4rast seda j\u00e4tkas religiooniantropoloogia magistri\u00f5ppes, mille l\u00f5petas 2012. aastal. Aastatel 2011\u20132020 t\u00f6\u00f6tas Pihelgas Tartus ajakirja V\u00e4rske R\u00f5hk toimetuses, alates 2013. aastast peatoimetajana. Alates 2021. aastast t\u00f6\u00f6tab ta ajakirjas Looming toimetajana, aastast 2026 peatoimetajana. Muuhulgas on teinud ta mitmeid intervjuusid kaasaegsete Eesti luuletajatega ning neid kokku kogunud raamatusse \u201eS\u00f5nad on \u00f5hk\u201c (2018).<\/p>\n\n\n\n

Pihelga kaks esimest luulekogu on l\u00fc\u00fcrilised ning v\u00e4ljendavad luulemina tundeelu ning vahetuid kogemusi l\u00e4hi\u00fcmbrusest. Kirjutamislaadi tuleb hiljem muutusi, kuid m\u00f5ned tunnusjooned on Pihelga loomingule iseloomulikud l\u00e4bi k\u00f5ikide luulekogude: tegemist on valdavalt vabav\u00e4rsiliste tekstidega, kus on t\u00e4htis koht vaikelulistel ja unen\u00e4olistel seisunditel, kehalistel kogemustel ning k\u00f5neleja suhestumisel \u00fcmbritseva ruumiga. Tekstid v\u00f5ivad seostuda ka sotsiaalse vaatenurgaga, kuid see ei muutu domineerivaks. J\u00e4rkj\u00e4rgult tugevneb Pihelga luulekogude terviklikkus.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rgatavad muutused toimuvad Pihelga kolmandas raamatus \u201e\u00d5nnekangestus\u201c (2011), kus sagenevad intertekstuaalsed seosed. Suhtlemine tekstilise \u00fcmbrusega \u2013 eriti 20. ja 21. sajandi luulega \u2013 j\u00e4\u00e4b Pihelga loomingus iseloomulikuks ka hiljem. \u201e\u00d5nnekangestusest\u201c alates muutub luuletaja jaoks t\u00e4htsamaks ka iseenda keelelise tegevuse reflekteerimine v\u00e4rsivormis.<\/p>\n\n\n\n

Pihelga loomingus t\u00f5useb mitmes m\u00f5ttes esile proosaluule kogu \u201eValgus kivi sees\u201c (2019). Tegemist on sihip\u00e4raselt kujundatud tervikuga, kus on oluline isikliku kui ka kollektiivse m\u00e4luga seotud problemaatika. M\u00e4luga tegelemist leiab Pihelga varasematestki raamatutest, siin on sellest saanud luulekogu peamine teema. Algimpulsiks on autorile olnud isiklikud lapsep\u00f5lvem\u00e4lestused, kuid minevikku p\u00f6\u00f6rdumine t\u00e4hendab ka suguv\u00f5sa ajaloo ning samuti m\u00fc\u00fctilise mineviku peegeldusi. Luulekogus \u201eValgus kivi sees\u201c pole k\u00fcll \u00fchte keskset lugu, kuid narratiivsust on siin rohkem kui varasemates kogudes ning tervikut loob temaatiline ning tunnetuslik \u00fchtsus. Kogu \u201eIkka veel\u201d (2025) j\u00e4tkab Pihelga romaanist \u201eL\u00f5ikejoon\u201d (2024) tuttava intensiivse ja traumaatilise temaatikaga. \u201eIkka veel\u201d p\u00e4lvis Gustav Suitsu<\/a> luulepreemia.<\/p>\n\n\n\n

Pihelga esikromaan \u201eVaadates \u00f6\u00f6d\u201d (2022) k\u00e4sitleb ema ja t\u00fctre suhteid, ema katseid saada rohkem teada oma minevikust ja t\u00fctre katseid saada rohkem teada oma emast ja endast. Romaan liigub p\u00f5hiliselt kolmes aegruumis: 1940ndad Venemaal ja 1970ndad ning nullindad Eestis. Romaani \u201eVaadates \u00f6\u00f6d\u201d on v\u00f5rreldud Ene Mihkelsoni proosaga. L\u00fchiromaan \u201eL\u00f5ikejoon\u201d (2024) k\u00e4sitleb l\u00e4hisuhtev\u00e4givalda ja sarnaselt esikromaanile k\u00e4itumismustreid, mis kanduvad tegelaste lapsep\u00f5lvest edasi t\u00e4iskasvanuikka. Romaan p\u00e4lvis ohtralt lugejamenu, tunnustust ja poleemikat, see v\u00f5itis Pihelgale Eesti esimese naiskirjanduse auhinna (2025) ning on t\u00f5lgitud inglise, saksa ja soome keelde. Pihelga keel on ka proosat kirjutades poeetiline ja isikup\u00e4rane.<\/p>\n\n\n\n

Pihelgas on \u00fcks silmapaistvamaid luulet\u00f5lkijaid praeguses Eestis. Ta on teinud t\u00f5lkeid mitmest keelest ning avaldanud neid raamatutes, ajakirjanduses ning blogis \u201eLuulet\u00f5lgendus\u201c, mida ta on alates 2010. aastast pidanud koos luuletaja Hasso Krulliga. Eraldi raamatutena on ilmunud Pihelgase t\u00f5lked Pablo Neruda, Tor Ulveni, Konstaninos Kavafise, Nikola Madzirovi ja Ilya Kaminsky loomingust.<\/p>\n\n\n\n

Pihelgas on saanud raamatu \u201e\u00d5nnekangestus\u201c eest Gustav Suitsu luuleauhinna ning raamatu<\/p>\n\n\n\n

\u201eValgus kivi sees\u201c eest Eesti Kultuurkapitali luuleauhinna. 2020. aastal sai ta Tartu linnakirjaniku tiitli ning p\u00e4lvis samal aastal August Sanga<\/a> nimelise luulet\u00f5lke auhinna. Aastal 2023 p\u00e4lvis ta Kultuurkapitali Ela ja s\u00e4ra stipendiumi.<\/p>\n\n\n\n

M. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/strong><\/em>
S\u00f5rmemuster. <\/strong>Luige: Verb, 2006, 56 lk.
Metsas algavad h\u00e4\u00e4led.<\/strong> Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2010. 86 lk.
\u00d5nnekangestus. <\/strong>Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2011. 88 lk.
Kiri kodust.<\/strong> Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 74 lk.
Pimeduse pisiasjad.<\/strong> Tartu: Kaksikhammas, 2017. 84 lk.
Valgus kivi sees.<\/strong> Tartu: Kaksikhammas, 2019. 72 lk.
Tuul polnud enam kellegi vastu. Valik luulet 2006\u20132020.<\/strong> Koostanud Hasso Krull. Tartu: Kaksikhammas, 2020. 184 lk.
Ikka veel<\/strong>. Tartu: Kirjastus L\u00fcnk, 2025, 78 lk<\/p>\n\n\n\n

Romaanid<\/strong><\/em>
Vaadates \u00f6\u00f6d<\/strong>. Tartu: Kaksikhammas, 2022, 294 lk
L\u00f5ikejoon<\/strong>. Tallinn: SA Kultuurileht, 2024, 95 lk. [2. tr\u00fckk: 2025.]<\/p>\n\n\n\n

Intervjuud<\/strong><\/em>
S\u00f5nad on \u00f5hk. 13 intervjuud t\u00e4nap\u00e4eva kirjanikega.<\/strong> Tartu: Kaksikhammas, 2018. 152 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Carolina Pihelgas (s\u00fcndinud 24. II 1986) on eesti luuletaja, prosaist ja t\u00f5lkija. Ta on l\u00f5petanud 2004. aastal Tallinnas Gustav Adolfi g\u00fcmnaasiumi. Aastatel 2006\u20132010 \u00f5ppis ta Tartu \u00dclikoolis bakalaureuse\u00f5ppes usuteadust, p\u00e4rast seda j\u00e4tkas religiooniantropoloogia magistri\u00f5ppes, mille l\u00f5petas 2012. aastal. Aastatel 2011\u20132020 …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6501,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9792","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9792","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9792"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9792\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9797,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9792\/revisions\/9797"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6501"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9792"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}