Leonora Peets (s\u00fcnninimega Leonora Erbak, 25. VII 1898 \u2013 11. VIII 1995) oli prosaist.<\/p>\n\n\n\n
Peets s\u00fcndis Tallinnas raudteetehase katelsepa t\u00fctrena, \u00f5ppis saksakeelses t\u00fctarlastekoolis ja l\u00f5petas 1917. aastal Tallinna T\u00fctarlaste Kommertsg\u00fcmnaasiumi. Aastatel 1919\u20131922 \u00f5ppis ta Tartu \u00dclikooli arstiteaduskonnas, kuid ei l\u00f5petanud stuudiumi. Ta abiellus noore arstiga, kelle tuberkuloosiraviks otsustas abielupaar Eestist lahkuda. Peetsid lahkusid Eestist 1927. aastal. Nad elasid l\u00fchikest aega Al\u017eeerias ja Prantsusmaal ning ligi 45 aastat Marokos. Leonora Peetsi abikaasa t\u00f6\u00f6tas arstina ja tegi ka koduvisiite. Leonora Peets saatis abikaasat koduvisiitidel seltskondlike n\u00f5uete t\u00f5ttu v\u00f5i t\u00f5lgina. Ta oli kohe p\u00e4rast Marokosse j\u00f5udmist l\u00e4bi teinud keeltekursused. T\u00e4nu arstist abikaasale p\u00e4\u00e4ses Leonora k\u00f5ige suletumatesse paikadesse ning koges erakordseid olukordi. N\u00e4htust ja kogetust s\u00fcndis novell \u201eSeitsmes naine\u201d, mis ilmus 1932. aastal j\u00e4rjejutuna ajalehes Vaba Maa. Naise teema valitses Peetsi lugudes edaspidigi: kokkupuuted eri seisustest araablannadega, sealhulgas haareminaistega, pakkusid selleks rikkaliku ainest. Alates 1974. aastast kuni surmani elas Peets Prantsusmaa v\u00e4ikelinnas Marignane\u2019is.<\/p>\n\n\n\n