Triin Paja (s\u00fcndinud 26. X 1990) on luuletaja ja t\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n
Paja on p\u00e4lvinud esikkogu \u201eN\u00f5ges\u201c (2018) eest ilmumisaastal Betti Alveri deb\u00fc\u00fcdiauhinna (kahasse Raul Ore\u0161kini koguga \u201eKui ma vananen\u2026\u201c), samal aastal luule eest ajakirja V\u00e4rske R\u00f5hk aastaauhinna ning 2020. aastal Juhan Liivi luuleauhinna luuletusega \u201e\u00d6\u00f6 on tume nagu \u00f5dede juuksed\u201c, mis on ilmunud 2019. aastal V\u00e4rskes R\u00f5hus ja kogus \u201e\u00dcrglind\u201c (2021). Ta on Eesti Kirjanike Liidu liige alates 2022. aastast.<\/p>\n\n\n\n
Pajale iseloomulik kujundirikkus ja (sise)kaemuslikkus, loodus-, eriti linnumotiivid, uskumused ja m\u00fc\u00fcdid p\u00f5imuvad iseloomulikuks maagiliseks tervikuks; l\u00e4hedaste ja surma temaatikat k\u00e4sitleb l\u00e4hemalt kogu \u201eJ\u00f5e matmine\u201c (2022). Luulekogu \u201eKuni nooled mu rinnas on p\u00e4ikesekiired\u201d (2025) j\u00e4tkas varasematest kogudest tuttavate motiividega, ent oli toonilt pisut heledam ja lootusrikkam.<\/p>\n\n\n\n
Paja alustas luuletamist inglise keeles. Tema luulet on ilmunud paljudes ajakirjades, sealhulgas Poetry Magazine, Ploughshares, Rattle, Prairie Schooner, Colorado Review, Alaska Quarterly Review ja The Cincinnati Review. Ta on v\u00f5itnud kaks Pushcarti auhinda. Tema esimene inglisekeelne luulekogu \u201eSleeping in a Field\u201d (2025) ilmus USA kirjastuses Wolfson Press ja v\u00f5itis sama kirjastuse Poetry Chapbooki auhinna.<\/p>\n\n\n\n
Paja on t\u00f5lkinud eesti keelde USA poeedi Donika Kelly luulekogu \u201eBestiaarium\u201d.<\/p>\n\n\n\n