Aksel Kallas (15. VI 1890 \u2013 4. IV 1922) oli kiriku\u00f5petaja ja luuletaja.<\/p>\n\n\n\n
Aksel Kallas s\u00fcndis R\u00f5uge kirikum\u00f5isas kultuurilooliselt tuntud suguv\u00f5sasse kuuluva perekonna neljanda lapsena. Tema ema oli baltisakslasest kaupmehe t\u00fctar. Isa Rudolf Kallas (1851\u20131913) oli vaimulik ja rahvusliku liikumise tegelane. Isa vend oli folklorist Oskar Kallas, vennanaine eestisoome kirjanik Aino Kallas. Aksli ristivanemate hulka kuulus Jakob Hurt. Kui Jakob Hurt Peterburi Jaani koguduse \u00f5petaja ametist 1901. aastal lahkus, valiti uueks kiriku\u00f5petajaks Rudolf Kallas. Perekond kolis Peterburisse 1902. aastal. Aksel Kallas \u00f5ppis Peterburi P\u00fcha Peetri koolis ning l\u00f5petas selle 1909. aastal. Ta astus 1910. aastal Tartu \u00fclikooli usuteaduskonda ja l\u00f5petas \u00f5pingud 1915. aastal. Kallas teenis pastorina mitmes koguduses. Ta oli samuti s\u00f5jav\u00e4evaimulik. 1920. aastal valiti ta Riigikogu esimese koosseisu liikmeks.<\/p>\n\n\n\n
\u00d5pingute ajal avaldusid Kallase kirjanduslikud v\u00f5imed. Ta t\u00f5lkis luuletusi ja kirjutas neid, esialgu saksa keeles. 1911. aastal avaldatud antoloogia \u201eEstnische kl\u00e4nge\u201c h\u00f5lmab Kallase t\u00f5lkeid eesti rahvalauludest ja 11 luuletaja (Johann Voldemar Jannsen, Friedrich Kuhlbars, Lydia Koidula, Mihkel Veske, Jakob Tamm, Anna Haava, Karl Eduard S\u00f6\u00f6t, Juhan Liiv, Ernst Enno, Gustav Suits, Villem Ridala) tekstidest saksa keelde koos t\u00f5lkija eess\u00f5naga. Isa surma eel, 1912. aastal andis Kallas v\u00e4lja saksakeelse luulekogu \u201eAm Moor\u201c. 1920. avaldas Kallas avangardistlike, satiiriliste ja onomatopoeetiliste luuletuste kogu \u201eNervenvibrierungen im Tintengewande: Futuro-kubistisches\u201d (\u201eN\u00e4rvivibratsioonid tindiga: futuristlik-kubistlikud\u201c). Luulekogu illustreerisid Gori omap\u00e4rased joonistused.<\/p>\n\n\n\n
Edasi avaldas Aksel Kallas eestikeelset luulet. 1921. aastal ilmus temalt kaks kogu: \u201eSealtpoolt kaldalt\u201c ja \u201eKui pisarad k\u00f5nelevad\u201c. Raamatud koondavad esseelaadseid usulisi m\u00f5tisklusi ning laule kiituseks Jumalale. P\u00e4rast abikaasa surma 1921. aastal kirjutas Kallas s\u00fcdamlikke lohutuslaule. Mitmed nendest leiduvad \u201eKiriku laulu- ja palveraamatus\u201c. Aksel Kallase viimaseks raamatuks j\u00e4i luulekogu \u201eAu langenuile\u201c (1922), mis on p\u00fchendatud Vabaduss\u00f5jas hukkunutele.<\/p>\n\n\n\n
Leinavalu abikaasa p\u00e4rast murdis Aksel Kallase tervise. 1922. aastal s\u00f5itis ta Berliini ravile ja suri seal 31-aastasena.<\/p>\n\n\n\n
L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n Kui pisarad k\u00f5nelewad<\/strong>. Tartu: Odamees, 1921. 97 lk. Am Moor<\/strong>: Gedichte. Dorpat: H. Laakmann, 1912. 64 lk. Aksel Kallas (15. VI 1890 \u2013 4. IV 1922) oli kiriku\u00f5petaja ja luuletaja. Aksel Kallas s\u00fcndis R\u00f5uge kirikum\u00f5isas kultuurilooliselt tuntud suguv\u00f5sasse kuuluva perekonna neljanda lapsena. Tema ema oli baltisakslasest kaupmehe t\u00fctar. Isa Rudolf Kallas (1851\u20131913) oli vaimulik ja rahvusliku liikumise …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9962","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9962","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9962"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9962\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10044,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9962\/revisions\/10044"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9962"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Luuletused eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n
Sealtpoolt kaldalt<\/strong>: igawiku kohin r\u00f5\u00f5mu ja mure ajal ning k\u00f5ige k\u00f5rgemate aadete kaitse uuema teaduse p\u00f5hjal. P\u00e4rnu: Kiri, 1921. 144 lk.
Au langenuile!<\/strong>: t\u00e4nuhelid ja troostih\u00e4\u00e4led \/ kokkuseadnud Axel Kallas. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-\u00dchisus, 1922. 78 lk.<\/p>\n\n\n\n
Luuletused saksa keeles<\/h4>\n\n\n\n
Nervenvibrierungen im Tintengewande<\/strong>: Futuro-kubistisches [Gedichte]. Tallinn: Kiri, 1920. 55 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"