Eeva Niinivaara

Eeva Niinivaara (sünninimega Eeva Pedriks, pseudonüüm Eeva Pälluri, 20. XII 1901 – 29. X 2000) oli keele- ja kirjandusteadlane ning luuletaja.

Ta sündis Tartumaal Jõgeva vallas Siimusti külas. Keskhariduse sai ta Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis aastatel 1911–1919. Õppis alates 1919. aastast Tartu ülikoolis kunstiajalugu, eesti keelt ja filosoofiat, lõpetas ülikooli aastal 1939. Niinivaara töötas aastatel 1928–1930 Võru Õpetajate Seminaris eesti keele ja kirjanduse õpetajana, andis ka soome keele tunde. 1930. aastal abiellus ta keeleteadlase Martti Niinivaaraga ja siirdus Helsingisse. Omandas käsitööõpetaja kutse Heinola seminaris Soomes. Töö kõrvalt jätkas õpinguid Helsingi ülikoolis. Pälvis 1947. aastal filosoofiamagistri kraadi uurimuse “Eesti rahvarõivad ja nende terminoloogia” eest. Aastatel 1945–1971 oli ta Helsingi ülikoolis eesti keele ja kirjanduse lektor.

Kirjanduslikku tegevust alustas Niinivaara 20-aastaselt luuletustega. Ligi 60 aastat hiljem ilmus Helsingis tema eesti- ja soomekeelsete luuletuste kogumik „Unarsõnad“ (1979).

Tema kirjandusainelisi uurimusi on avaldanud ajakirjad Looming, Tulimuld ja Virittäjä. Tema esseid ja retsensioone ilmus peale eesti ajalehtede ka Soome tähtsamates ajalehtedes „Helsingin Sanomat“ ja „Uusi Suomi“. Raamat „Kasvumaa“ (1981) koondab nendest kirjutistest valiku.

Niinivaara mälestusteraamat „Ikka paistab seesama päike“ (1988, 1994) on ilmunud soome ja eesti keeles.

L. P.

Raamatud eesti keeles

Mälestused
Ikka paistab seesama päike. Elu mu noorusaja Eestis ja Soomes. Soome keelest tõlkinud Mare Ollisaar, Martin Ollisaar; järelsõna: A. Salokannel. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1994, 190 lk.