Margit Lõhmus

Margit Lõhmus (s. 5. IV 1985) on kunstnik ja proosakirjanik.

Lõhmus sündis Tartus ja lõpetas 2007. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna bakalaureusekraadiga maalikunsti erialal. 2011. aastal lõpetas ta magistrikraadiga sama eriala Eesti Kunstiakadeemias. Lõhmus on õppinud vahetusüliõpilasena Inglismaal University of East Londonis. Tema magistritööks Eesti Kunstiakadeemias oli videoseeria nimega „Armastuse tuba”. Lõhmuse edasine karjäär on enamjaolt piirdunud video ning fotograafiaga, põigates aeg-ajalt installatsioonide ja kirjanduse valdkonda.

Margit Lõhmuse novelle on avaldatud ajakirjades Vikerkaar ja Värske Rõhk. 2019. aasta kevadel ilmus tema esimene raamat „Sterne“, mis koondab suurel määral varem ilmunud lugusid aastatest 2002–2018. Lõhmuse jutud räägivad üksindusest ja üksildusest, haavatavusest, mässust inimesesse imbunud normide vastu, suutmatusest leida oma mina, oma teed, oma kohta ja kaaslasi.

Raamatus „Sterne“ leidub hulgaliselt urbanistliku ulaelu kirjeldusi. Naise seksuaalsuse kirjeldamisel on autor väga avameelne. Tekst kompab sageli hea maitse piire. Kriitik Hasso Krull on seda teost nimetanud kõige üllatavamaks ja veenvamaks erootiliseks hulluseks. Autor nimetab ise oma stiili maagiliseks realismiks.

Lõhmus oli aastatel 2022-2024 kirjanikupalga saaja.

L. P.

Raamatud eesti keeles

Lühiproosa
Sterne: jutud 2002–2019. Tallinn: Kultuurileht, 2019. 110 lk.