Ardi Liives

Ardi Liives (kuni 1939 Liinev, 31. VIII 1929 – 9. XII 1992) oli näitekirjanik ja prosaist.

Sündis ja õppis Tallinnas ning Tartu Riiklikus Ülikoolis, mille lõpetas juristina. Aastatel 1953-1962 töötas Õhtulehe toimetuses, hiljem kutseline kirjanik Tallinnas. Kirjanike Liidu liige 1958, Eesti Teatriühingu liige 1954-1973. Pälvinud 1980. aastal Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia kogumike „Lehti ühelt puult. Valik draamasid“ ja „Lehti teiselt puult. Valik komöödiaid“ (mõlemad 1979) eest. Suri Tallinnas, maetud Liiva kalmistule.

Varakult näidendite kirjutamist alustanud Liives vääris esiletõstmist juba oma esimeste tööde eest: „Uus elu“ 1946. aastal komöödianäidendite võistlusel ning „Aastatepikkune tee“ (1949) 1947. aastal noorsoonäidendite võistlusel. „Sõber Erk“ ilmus trükis 1949. aastal. Suurem tähelepanu kaasnes üliõpilaste omavahelisi suhteid käsitleva, eetilise rõhuasetusega näidendiga „Varastatud usaldus. (Mäng armastusega)“ (1954), millele järgnes perekonnaprobleeme vaagiv draama „Linnud lahkuvad pesast“ (1956). Uut kvaliteeti ja läbimurret märgib psühholoogiline draama „Uusaasta öö“ (1958), mis allakäinud viiuldajat kesksele kohale seades tõstab esiplaanile humanismi, mis on lisaks eetilise rõhuasetusega küsimustele üks Liivese loomingut läbivaid teemasid. Loomingu paremikku kuulub 1958. aasta näidendivõistlusel kolmanda auhinna saanud 1924. aasta detsembrimässu teemalise tragöödia „Sinine rakett“ (1959) teine variant „Mürgi perenaine“ (1979), milles on enam süüvitud naise hingeellu.

1960. aastatel tõusis Liives üheks eesti juhtivaks näitekirjanikuks. „Siinpool horisonti“ (1961) käsitleb kollektiivi ja juhi vahekordi, satiiriline „Millest vaikis prohvet“ (1962) vaeb piiblimotiive kasutades Stalini isikukultuse aega. Tõe rääkimise võimalikkust ja mitmesuguseid olmepahesid käsitleb Liivese parimaid ja menukamaid teoseid komöödia „Viini postmark“ (1964). Näidendi sündmusi käivitavaks jõuks on peategelase Martin Rolli kihlvedu – rääkida ühel päeval üksnes tõtt. Elus kompromisside teele läinud nn väike inimene hindab ümber nii iseend kui ka oma lähedasi. Näidendi põhjal valmis ka menukas, eesti filmiklassikasse kuuluv mängufilm 1967. aastal (režissöör Veljo Käsper). Bürokraatiat ja provintslikkust piitsutab komöödia „Monolisk ehk Suhtugem küsimusse tõsiselt“ (1969), milles sündmuste keskmes väikelinna keskväljakule iseendale monumenti rajav mees. Lisaks komöödiatele, millel põhineb Liivese laiem tuntus, kirjutas ta psühholoogilisi draamasid, näiteks inimlikkuse temaatikat käsitlev „Infarkt“ (1973).

Liives oli üks eesti kuuldemängude tippautoreid, kes oskuslikult kasutas raadio pakutavaid võimalusi. Kuuldemänge koondavad kogumikteosed „Pilk nähtamatusse“ (1969) ja „Täna raadioteatris“ (1984). Kahe noore suhetele üksikul saarel keskenduv „Kuninganna Maudi maa“ on saanud ka telelavastuseks (1980). Nii „Kuninganna Maudi maa“ kui ka „Neljas, lõpetamata portree“, „Jälg ja vari“ ning „Hõbepaber“ on pälvinud mitmesuguseid (sh rahvusvahelisi) auhindu.

Hilisemas loomingus moodustab põhiosa jutustuslik proosa. Erinevalt peamiselt linnakeskkonda paigutuvatest näidenditest, kujutab Liives oma jutustustes sageli maa- ja rannakülaelu (nt „Nullpäev ja tormipüha“ (1976), „Ahvitapja ja heategija“ (1979)). Saaremaa rannaelu ja eetilised konfliktid on esiplaanil ka romaanis „Vastuarmastus“ (I 1982, II 1986), mille aluseks on näidend „Tormihoiatus“ (1974). Kaasaja külaolustikus toimub ka romaani „Aken vastu päikest“ (1988) tegevustik. Romaanis „Passioon“ (1986) on tähelepanu keskmes noor neiu Saksamaa põgenikelaagris.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Retro. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 240 lk.
Vastuarmastus. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 190 lk.
Vastuarmastus. 2. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 229 lk.
Passioon. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 253 lk.
Aken vastu päikest. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 239 lk.

Jutustused
Nullpäev ja tormipüha: kaks juttu. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 140 lk.
Ahvitapja ja heategija: kaks juttu. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 128 lk.

Näidendid
Sõber Erk: noorsoonäidend kahes vaatuses. Tallinn: Ajalehtede Kirjastus, 1949, 16 lk.
Varastatud usaldus. (Mäng armastusega). Tallinn: Eesti Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1954, 15 lk.
Linnud lahkuvad pesast. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 67 lk.
Robert Suur. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 79 lk. [2. trükk: 1979.]
Sinine rakett. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 55 lk.
Siinpool horisonti. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 96 lk. [2. trükk: 1989.]
Viini postmark. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 75 lk. [2. trükk: 1979.]
Poolteist päeva muret. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 78 lk.
Monolisk, ehk, Suhtugem küsimusse tõsiselt. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 83 lk. [2. trükk 1979.]
Madalrõhkkond. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 56 lk. [2. trükk: 1989.]
Uusaastaöö. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 59 lk. [Järgmised trükid: 1971, 1979.]
Lehti ühelt puult: valik draamasid. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 288 lk.
Lehti teiselt puult: valik komöödiaid. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 304 lk.
Madalrõhkkond: valik näidendeid. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 406 lk.

Kuuldemängud
Pilk nähtamatusse: valimik kuuldemänge. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 342 lk.
Täna raadioteatris: kuulemängud. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 171 lk.

Ardi Liivese kohta
Vaapo Vaher, Imelaps, kellest ei saanud geeniust. Esseistlik monograafia Ardi Liivesest. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007, 463 lk.