
Jüri Leesment (sündinud 5. III 1961) on luuletaja.
Sündis Jõgeval, õppis Viljandi maakonnas Suislepal ja Jõgeval, aastatel 1979-1985 TRÜ filoloogiateaduskonnas, lõpetades eesti filoloogina kirjanduse eriharu. Töötanud muuhulgas TPI arhiivi juhatajana, kultuuritöö organisaatorina, siseministeeriumi nõunikuna ning mitme ajakirjandusväljaande toimetuses. Olnud Raadio Vaba Euroopa kaastööline. 1996. aastast vabakutseline ajakirjanik. Kirjanike Liidu liige alates 2008.
1987. aastal Vikerkaares debüteerinud Leesment on eesti kultuurilikku läinud peamiselt kui mitme laulva revolutsiooni aegse Alo Mattiiseni taasärkamisaegse laulu sõnade autor, mis tänaseks on saanud ajastu sümboliks ning omandanud klassika staatuse – „Eestlane olen ja eestlaseks jään”, „Ei ole üksi ükski maa”, Kaunimad laulud”, „Sind surmani”. 1980. aastate peamiselt vabavärsilist loomingut koondab luulekogu „Vihm ei võõrasta“ (1990) ning perioodi 1980. aastate lõpust nullindate keskpaigani piibelliku pealkirja allusiooniga luulekogu „Saada mind kiusatusse“ (2007), milles leiab muuhulgas Leesmendile iseloomulikku assotsiatsioonide rikkust, haakumisi eesti luule klassikute ja rahvalaulupoeetikaga.
Jüri Leesment on ühes Toomas Muruga koostanud raamatu „Ajaga silmitsi“ (2010) ning koos Paavo Kanguriga kirjutanud elulooraamatu „Mässav vabaduslaulik” (2018), mis mõlemad keskenduvad Alo Mattiisenile.
Leesment on pälvinud Valgetähe IV klassi teenetemärgi 2000. aastal ja iseseisvuse taastamise tänukivi koos Alo Mattiiseniga (1961-1996) 2010. aastal. Ta on ka Alo Mattiiseni Fondi nõukogu esimees.
A. K.
Luule
Vihm ei võõrasta: valik tekste 1981-1987. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 60 lk.
Saada mind kiusatusse: valik tekste 1988-2007. Tartu: Ilmamaa, 2007, 71 lk.
Täna mängime elu. Tartu: Ilmamaa, 2018, 84 lk.
Need kel pole ükstapuha. Tartu: Ilmamaa, 2024, 82 lk.
Jüri Leesmendi kohta
Paavo Kangur, Jüri Leesment, Mässav vabaduslaulik: Jüri Leesmenti ja Alo Mattiiseni lugu. Tõrvandi: Inglisilla Produktsioon, 2018, 186 lk.