
Diana Leesalu (sünd. 1. XI 1982) on kirjanik, dramaturg ja lavastaja.
Ta on sündinud Põlvas ning omandas keskhariduse Põlva Keskkoolis. 2005. aastal lõpetas Leesalu Eesti Maaülikooli bakalaureuseõppe loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal ning töötas seejärel Keskkonnainvesteeringute Keskuses. 2008. aastal astus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli dramaturgiat õppima, mille lõpetas 2012. aastal. Lavakunstikooli lõpetamisest saadik on Leesalu töötanud Tallinna Linnateatris lavastajana. Samuti õpetab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dramaturgiat.
Leesalu 2005. aastal ilmunud debüütromaan „2 grammi hämaruseni“ oli Betti Alveri kirjandusauhinna üks nominentidest. See on lugu nüüdisaja väikelinna teismelisest tüdrukust.
2006. aastal võitis Leesalu kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse noorteromaanide võistluse romaaniga „Mängult on päriselt”. Selles raamatus jälgib autor kahe noore inimese, ühiselamus elava õe ja koju isa juurde jäänud noorema venna ekslemisi elu mõtte ja mõistva inimliku suhtumise otsingutel. Mõlemal peategelasel on probleemid lahendada. Tuge ei leita lähedastelt ega teineteiselt, lõpplahendus on traagiline. Raamat on tõlgitud leedu keelde. 2010. aastal ilmunud jutustus „Mahajäetud maja” on lõbus, kuid kõhedust tekitav lugu kolmest poisist, keda üleannetu uudishimu juhib seiklustesse.
Teatritöös pole Leesalu piirdunud ainuüksi lavastamisega. Ta on kirjutanud ise näidendeid („Offline“, 2013) ja olnud kaasautoriks Kaarel B. Väljamäe luuleetendustes „Suur mees juba“ (2010) ja „Kriipsud uksepiidal“ (2017).
L. P.
Romaanid
Kaks grammi hämaruseni. Luige (Harjumaa): Verb, 2005, 167 lk.
Mängult on päriselt. Tallinn: Tänapäev, 2006, 279 lk.
Mahajäetud maja. Tallinn: Pegasus, 2010, 284 lk.
Näidend
Offline. Tallinn: Tallinna Linnateater, 2013, 64 lk.