Ain Kalmus

Ain Kalmus (kodanikunimi Evald Mänd, 8. VI / 26. V 1906 – 15. XI 2001), eesti kirjanik ja teoloog. Tema usuline ja kirjanduslik kutsumus realiseerus mitmes romaanis, mille peateema on inimese vahekord jumalaga.

Sündis Hiiumaal Emmaste kihelkonnas meretaluniku lasterikkas ja usklikus perekonnas. Kooliteed alustas 1916 Kuriste apostlik-õigeusu kirikukoolis ja kodukandi algkoolides, keskhariduse omandas 1925–1929 Baptisti Jutlustajate Seminaris Keilas ja kõrg­hariduse 1931–1935 Ameerikas Andover Newtoni Teoloogilises Instituudis, kus kaitses magistritöö usulise pettumuse teemal. Pärast USAst naasmist töötas baptisti vaimulikuna Tartus ja Lõuna-Eestis ja pastorina Tallinnas. Õpetas samal ajal vaimulike koolides ning toimetas teoloogiaajakirju „Elukevade” ja „Teekäija”. 1944 põgenes koos perega Rootsi, 1946 asus elama USAsse, kus valiti peagi Rockporti koguduse vaimulikuks. 1950ndatel tegutses vaimulikuna Amherstis ja töötas õppejõuna Andover Newtoni teoloogilises kõrgkoolis, kus kaitses 1974 teoloogiadoktori kraadi dissertatsiooniga „Piibli mõjud ilukirjandusele”.

Kodumaal avaldas Kalmus kolm usulise sisuga jutukogu, ühe luulekogu ja mitmeid jutlusi. Esikraamat, kahte novelli sisaldav „Valgus ja varjud” (1926) ilmus Evald Männi nime all. Hiiumaa-aineline esikromaan „Soolased tuuled” (ajalehes Eesti Sõna 1942, raamatuna 1944) kujutas etnograafilise täpsusega 19. sajandi lõpukümnendite saarerandlaste elu, kirjeldades kala- ja hülgepüüki, laevaehitust ja salakaubavedu.

Paguluses kujunes Kalmus omanäoliseks ja viljakaks prosaistiks, kes avaldas kaksteist romaani ja kaks novellikogu. Romaan „Öö tuli liiga vara” (1945) jutustab kroonikalikult ühe perekonna saatusest alates II maailmasõja puhkemisest kuni kodumaalt Rootsi põgenemiseni. Metsavendade vastupanu­võitlusest Eestis 1941. aasta interreegnumi ajal annab pildi „Kaarnakünka” (1946), esimene metsavennaromaan eesti kirjanduses. Meremeheelu kogemustel põhinev romaan „Kodusadama tuled” (1947) kujutab vaese rannaküla poisi teed kapteniks ja laevaomanikuks. Enne II maailmasõda, aastail 1900–1940 Ameerikasse rännanud eestlaste elu kujutab romaan „Hingemaa” (1948). Inglise keeles kirjutas Kalmus kodumaatuse probleemi käsitleva romaani „The World is my Home“ (1952) ja piiblimotiividel põhineva novellikogu „Men of Tomorrow“ (1958).

Tema loomingu tippsaavutusteks on romaanid „Prohvet” (1950), „Tulised vankrid” I–II (1953) ja „Juudas” (1969), mis näitavad teda eesti kirjanduse kõige järjekindlama jumala­otsijana. Religiooni­ajalooline romaan „Prohvet” jälgib 8. sajandil eKr elanud Vana Testamendi prohveti Hosea elukäiku. Romaan „Tulised vankrid” I–II (1953) vaatleb varakristlikku ajajärku Väike-Aasias ja Kreekas märter-piiskopi Polykarpose loo kaudu.

Romaanisari „Jumalad lahkuvad Maalt” (1956), „Toone tuled üle Maa” (1958), „Koju enne õhtut” (1964) kujutab ristiusustamise algust Eestis ja eestlaste alistamist aastail 1170–1230. Tabeliniuse-triloogia keskne teema on ristiusu ja paganluse kokkupõrge, võõra usu vastu võtnud eestlaste usu- ja hõimutunnetest johtuv sisekonflikt, kuid ka muistsete hõimude vabadusvõitlus ning vastupanu sakslaste ja taanlaste sissetungile, mis lõpeb traagilise lüüasaamisega. Kalmuse üks peateoseid „Juudas” (1969) tõlgitseb Uuest Testamendist pärinevat lugu Juudas Iskariotist, kes kehastab tõe ja armastuse järele janunevat, maist vabaduseideaali otsivat inimest.

Kalmuse neljaköiteline memuaarisari „Kadunud saar” (1972), „Ajastute vahetusel” (1977), „Päästa meid ära kurjast” (1979), „Meil pole jäädavat linna” (1981) on omaelulooline tagasivaade, milles ta meenutab lapsepõlve Hiiumaal, madruseelu ja teoloogiaõpinguid Keilas, õpinguid USAs, vaimuliku- ja jutlustajatööd Eestis ning elu pagulasena USA pinnal. Kalmuse mälestusteraamatud, laadilt eneseuurimuslikud ja vaatepunktilt pihtimuslikud, võib liigitada autobiograafilisteks romaanideks. Võõrsil olles on Kalmus kirjutanud veel jutlusi, marginaale, essestikat ja retsensioone Ameerika kirjandusest.

A. O.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Öö tuli liiga vara. Vadstena: Orto, 1945, 347 lk. [Järgnev trükk: Vadstena: Orto, 1946, 349 lk.]
Kaarnakünka. Stockholm: Eesti Teataja, 1946, 229 lk.
Soolased tuuled. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1944, 380 lk. [Järgnevad trükid: Vadstena: Orto, 1946, 418 lk; Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1964, 307 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 2001, 325 lk.]
Kodusadama tuled. Vadstena: Orto, 1947, 293 lk.
Hingemaa. Vadstena: Orto, 1948, 312 lk.
Prohvet. Vadstena: Orto, 1950, 392 lk. [Järgnev trükk: Tallinn: Logos, 1998, 462 lk.]
Tulised vankrid. I. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953, 261 lk.
Tulised vankrid. II. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953, 267 lk.
Jumalad lahkuvad maalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1956, 439 lk. [Järgnevad trükid: Tallinn: Eesti Raamat, 1996, 334 lk; Tallinn: Eesti Päevaleht, 2008, 409 lk.]
Toone tuuled üle maa. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1958, 380 lk. [Järgnev trükk: Tallinn: Eesti Raamat, 1997, 303 lk.]
Koju enne õhtut. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1964, 324 lk. [Järgnev trükk: Tallinn: Eesti Raamat, 1997, 311 lk.]
Juudas. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1969, 248 lk. [Järgnevad trükid: 1988, 2026.]

Mälestused
Kadunud saar: noorusmälestusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1972, 239 lk. [Järgnev trükk: Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2011, 248 lk.]
Ajastute vahetusel: mälestusi siit- ja sealtpoolt ookeani. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1977, 212 lk.
Päästa meid ära kurjast: kolmas raamat mälestusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1979, 205 lk. [Järgnev trükk: Tallinn: Kultuurileht, 2010, 193 lk.]
Meil pole jäädavat linna: neljas köide mälestusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1981, 197 lk.