Andrus Kasemaa

Andrus Kasemaa (s. 18. VI 1984) on eesti luuletaja ja prosaist.

Ta õppis Juhan Liivi nimelises Alatskivi Keskkoolis, seejärel lõpetas Tartu Ülikooli kirjanduse ja kultuuriteaduste eriala (2009).

Kasemaa on pärit Juhan Liivi maadelt ehk Alatskivi kandist. Võib arvata, et Juhan Liivi luuleloomest ja eluhoiakutest on ta mõjutusi saanud. Pärast seda, kui ta korduvalt oli Liivi luuleauhinna nominentide seas, pärjati ta 2018. aastal Juhan Liivi 40. luuleauhinna laureaadiks luuletuse „Oma kaasaegsetele“ eest (mis ilmus kogus „Olla luuletaja“, 2017).

Kasemaa luule on lihtne, kuid mitmekihiline ja väga eripalgeline. Debüütkogus on kandev roll looduslüürikal ja maastikuelementidel, mis muutuvad vähehaaval toonilt tumedamaks ning sümboolses kontekstis morbiidsekski. Autorile on olulised aeg, kohamõõde ja kodu. Paljud tekstid kirjeldavad realistlikult tema kaasaegset sotsiaalset konteksti ning Peipsi-äärset kodumaastikku. „Metsakuru” (2020) on eesti metsadest inspireeritud proosapoeemide kogu.

Lisaks luulele on Kasemaa kirjutanud mitmeid proosateoseid, mille väljenduslaadis ei puudu poeetiline kallak. Nii tema proosat kui ka luulet on peetud ausaks ja ehedaks, ühelt poolt empaatiliseks, teisalt nähtub sotsiaalne teravus. Teda on peetud tõe tagaajajaks, küll armastuse, küll surma teemadel, ning noorema põlvkonna kirjanikuks, kes esitab küsimusi, mida paljud teised ei julge.

Romaan „Ema tuba. Tulekahjufantaasia” (2022) räägib peategelase häbist vaesuse ja oma kodu pärast ning tema plaanist see kindlustuspettuse korras maha põletada, et ema saaks lõpuks ilusas kodus elada. „Au kolhoosikorrale!” (2023), mida võiks nimetada romaaniks novellides, kirjeldab tavaliste inimeste elu ENSV kolhoosides. Romaani inspireerisid suuresti kirjaniku ema ja tema mälestused. Romaan „Meie kangelased” (2025) jätkab „Au kolhoosikorrale!” temaatikat ning põhineb olulises osas samuti Kasemaa vanemate mälestustel.

Kasemaa oli aastatel 2024-2026 kirjanikupalga saaja.

M. K.

Raamatud eesti keeles

Luule
Poeedirahu. Tartu: Ilmamaa, 2008, 64 lk.
Lagunemine. Tallinn: EKSA, 2009, 135 lk.
Kustutamatud õhtud. Tallinn: Tuum, 2012, 71 lk.
Olla luuletaja. Tallinn: Tuum, 2017, 88 lk.
Kui ma kord suren. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2018, 83 lk.
Muusa. Tallinn: Tuum, 2019; 81 lk.
Mees otsib naist. Tallinn: EKSA, 2019, 128 lk.
Silmapilk tagasi. Tallinn: EKSA, 2020, 61 lk.
Minu lõhn. Luuletusi 2015-2021. Tallinn: Tuum, 2021, 78 lk.
Pipraterake. Tallinn: EKSA, 2021, 86 lk.

Proosa
Leskede kadunud maailm. Tallinn: Varrak, 2012, 176 lk.
Minu viimane raamat. Tallinn: Varrak, 2014, 164 lk.
Vanapoiss. Tallinn: Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu), 2019, 107 lk.
Metsakuru. Tallinn: EKSA, 2020, 150 lk.
Ema tuba. Tulekahjufantaasia. Tallinn: EKSA, 2022, 149 lk.
Au kolhoosikorrale!. Tallinn: Varrak, 2023, 223 lk.
Minu kangelased. Tallinn: Varrak, 2025, 293 lk.