Kaur Kender

Kaur Kender (s. 27. V 1971) on kirjanik, tõlkija ning ettevõtja, üks tuntumaid ja kõmulisemaid uue põlvkonna autoreid sajandivahetusel.

Sündis Tartus, õppis Rakveres ning mõnda aega Eesti Humanitaarinstituudis semiootikat ja kirjandusteooriat. On tegutsenud näiteks copywriterina, investeerimisvaldkonnas, olnud 2013. aastal lühikest aega ajalehe Sirp peatoimetaja ning tegelenud arvutimängude loomisega. Ta oli arvutimängu “Disco Elysium” (2019) produtsent, mis võitis arvukalt rahvusvahelisi aasta parima arvutimängu auhindu.

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia pälvinud esikromaaniga „Iseseisvuspäev“ (1998) jõuliselt Eesti kirjandusmaastikule tulnud Kender paistab silma selgelt eristuva kuvandi ja käekirjaga. Tegemist oli reklaamimaailma võtteid valdava ja kasutava uut tüüpi kirjanikuga, kes teadlikult ja kindlakäeliselt tegeles enda kaubamärgi loomisega. Kender seostas end selgelt massikultuuriga, muutes arusaama sellest, mis on kirjandus ja mida kirjanduseks pidada. Vastuolulisi reaktsioone põhjustas juba esikromaan, mille puhul pälvisid tähelepanu nii vorm kui sisu – 1990ndate tärkava kapitalismi aegne Eesti, kus tegutsevad kaks ajastuomast n-ö kantpead Karl ja Marks, kelle elu keerleb kolme põhikomponendi – raha, naised ja alkohol – ümber. Kender kaardistab enamasti jõulise keelekasutusega kaasaegset maailma ja inimesi, seades aeg-ajalt küsimuse alla mitmesuguseid kinnistunud seisukohti ja tõekspidamisi. Kenderi teostest leiab ühiskonnakriitikat, irooniat, ka Piibli-allusioone, vt nt romaan reklaamimaailmast „Yuppiejumal“ (1999).

Massikirjanduse võtete kasutus, teatav pornograafilisena tõlgendatav komponent, robustsus, mõnuained, raha- ja brändimaailm ning hea jutustamise oskus on osised, mis Kenderi loomingus moodustavad keskse lõime. Heaks sellekohaseks näiteks on ka romaan „Check out“ (2001), kus kehalisusel on täita väga oluline roll. Piiride kompamine, erinevad stilistilised ja žanrilised võtted on Kenderile iseloomulikud. Skandaalseim sellekohane näide on kohtukaasusega päädinud transgressiivse kirjanduse võtteid kasutav novell „Untitled 12“, milles lugeja seisab kaitsetult silmitsi brutaalse psühhopaadi perversse ja kohutava maailmaga. Teos tõi kaasa muuhulgas arutelud kirjanduse olemusest ning sõnavabaduse piiridest.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Iseseisvuspäev. Tallinn: Kaur & Kender, 1998, 132 lk. [Järgmised trükid: 2000, 2001, 2007, 2009, 2021.]
Yuppiejumal. Tallinn: Täht, 1999, 119 lk. [Järgmised trükid: 2000, 2007.]
Check out. Tallinn: Pegasus, 2001, 195 lk.
Ebanormaalne. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000, 293 lk. [2. trükk: 2007.]
Yuppiejumal. Crack. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000, 130 lk.
Yuppiejumal. Loti tütred. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000, 137 lk.
Pangapettus. Tallinn: Pegasus, 2002, 225 lk.
Kuidas saada isaks. Tallinn: Hilana, 2003, 190 lk.
Comeback. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2010, 237 lk.
Check Out 2012: kõvaks keedetud, ümber lõigatud ja uues rahas: Grand Theфt Coиtry: Эlбoonia. Tallinn: Nihilist.Fm; ZA/UM, 2016, 263 lk.

Lühiproosa
Yuppiejumal. Crack. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000, 130 lk.
Yuppiejumal. Loti tütred. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000, 137 lk.
Kaur Kender, Rain Lõhmus, Raha. Tallinn: Äripäeva Kirjastus, 2002, 166 lk.

Näidendid
Kaurita: ühes vaatuses, kuue tõste ja mõne räpiga. Tallinn: ZA/UM, 2014, 45 lk.