August Kitzberg

August Kitzberg (29. XII 1855 – 10. X 1927) oli draama- ja proosakirjanik, avaldas ka följetone ning satiirilisi värsse.

Kitzberg veetis lapsepõlve Lõuna-Eestis Halliste kihelkonnas, mis asub Mulgi murde alal (Mulgimaal). Seal ta sai õpetajast venna juures vallakooli hariduse, hiljem täiendas ta haridust iseõppijana. Mulgimaal asus ta ka tööle, kolides 1871. aastal koos vennaga Karksi kihelkonda Pööglesse. Ta töötas valla- ja kohtuametnikuna, pikemalt oli ta Karksi kihelkonna mitmes paigas vallakirjutaja. Sellest ametist oli ta sunnitud loobuma pärast valla omavalitsuste reformi vene keele mitteoskamise tõttu. 1893. aastal otsis ta tööd Viljandist, 1894. aastal asus ta kontoriametnikuks Daugavpilsi lähistel asuvasse piirituse- ja pärmivabrikusse, 1898.–1901. aastal oli ta ametnik Riias vagunivabrikus. 1901. aastal kolis ta Tartusse, kus elas elu lõpuni. Siin töötas Kitzberg ajalehe Postimees ärijuhina ning pangaametnikuna kuni 1920. aastani.

Kitzberg alustas proosakirjanikuna, pärast koduloolise raamatu „Kodu-kurukesest“ (1878) avaldamist sai ta esimeseks mahukamaks ilukirjanduslikuks tööks jutustus „Maimu“. Käsikiri sai 1889. aastal Eesti Kirjameeste Seltsi auhinna ning ilmus raamatuna aastal 1892. Tegemist on iseloomuliku teosega romantilise ajaloolise proosa laines, samas paistab see silma folkloorse materjali kasutamisega.

19. sajandi lõpul sünnivad Kitzbergi esimesed draamatekstid, kuid sel perioodil on ta siiski rohkem keskendunud lühiproosa kirjutamisele. Ilmub proosakogu „Ilmlik Jõuluraamat“ (1894), kuid paljud jutud jäid ajakirjandusse ja jõudsid raamatutesse alles hiljem, kui avaldati Kitzbergi „Külajutud“ (I–V; 1915–1921). Neis tekstides toimub Kitzbergil sujuv üleminek romantiliselt stiililt realistlikule. Suur osa tegevustikust toimub külamiljöös, sageli Mulgimaal, mitmel puhul on Kitzberg kasutanud ka dialoogides lõunaeesti keelt (Mulgi murrakut), mida ta on kasutanud draamatekstideski. Kitzbergi proosateoste seas on tuntumad kaks pikemat ja omavahel seotud juttu „Veli Henn“ (1901) ja „Hennu veli“ (1904), mis ühendavad koomilisi ja realistlikke kujutamisvõtteid, pakuvad värvikaid tegelaskujusid ning rikkalikku keelekasutust, seejuures ka teadlikku mängu erinevate keeleregistritega.

Draamaloomingu osatähtsus suureneb Kitzbergil 20. sajandil, osalt hakkab seda mõjutama viljakas koostöö lavastaja Karl Menninguga. Varasemas loomingujärgus kirjutas Kitzberg komöödiaid („Punga Mart ja Uba-Kaarel“ (1894), „Pila-Peetri testament“ (1897), „Rätsep Õhk“ (1903)). Need kujunesid populaarseteks ja komöödiatega jätkas ta hiljemgi (nt „Püve talus“ (1910)), kuid Tartus tema draamatekstide laad mitmekesistub ning siin kirjutab ta oma kõige tuntumad näidendid. Tartu Vanemuises algab Eesti kutselise teatri ajalugu 1906. aastal Kitzbergi draamaga „Tuulte pöörises“, mille toob lavale Menning. Selles näidendis on tegelastevahelisi keerukaid suhteid kujutatud senisest suurema psühholoogilisusega ning suhteid on seotud ka ühiskondlike teemadega, eeskätt 1905. aasta revolutsioonisündmustega.

Kitzbergi ja kogu 20. sajandi eesti draamakirjanduse üheks tuntumaks tekstiks kujuneb 1911. aastal lavastatud näidend „Libahunt“. Teoses on tegemist armastuskolmnurgaga, seda komplitseerib rahvauskumuslik taust. Näidendi keskset naistegelast Tiinat süüdistatakse libahundiks käimises, välja joonistub vastasseis külas levinud alalhoidliku mentaliteedi ning Tiina sõltumatu ja vabadusideed kandva hoiaku vahel.

Tuntumate Kitzbergi näidendite hulka kuulub ka raha võimu paljastav näidend „Kauka Jumal“ (lavastatud 1912). Raha või võimuga seotud probleemid on olulised veel mõnes teiseski tema selleaegses draamateoses („Enne kukke ja koitu“ (lavastatud 1918), „Laurits“ (1919)).

Kitzberg avaldas ajakirjanduses följetone ja pilavärsse, kasutades ka varjunimesid (Tiibuse Jaak, Tiibuse Mari jt). Osa neist tekstidest jõudis ta koondada ka raamatutesse („Tiibuse Jaak Tiibuse kirjavahetus“ I–II (1920–1923), „Tiibuse Mari ajalikud laulud“ (1920)). Kitzbergi 1920. aastate kõige suuremaks tööks kujunesid kahes köites ilmunud mälestused („Ühe vana „tuuletallaja“ noorpõlve mälestused“ I–II (1924–1925)), tegemist on ühe tuntuma teosega eesti memuaristikas.

M. V.

Raamatud eesti keeles

Proosa
Maimu: Jutt Eesti muinasajast. Tartu: K. A. Hermann, 1892, 128 lk. [Järgnevad trükid: 1893, 1911, 1960, 1986.]
Ilmlik Jõuluraamat. Tallinn: G. Pihlakas, 1894, 112 lk.
Weli Henn. Tartu: Noor-Eesti, 1915, 112 lk.
Hennu weli. Tartu: Noor-Eesti, 1915, 92 lk.
A. Kitzberg’i Külajutud. III. Tartu: Noor-Eesti, 1915, 208 lk. [2. trükk: Tartu: Noor-Eesti, 1923, 136 lk; 3. trükk: ‘A. Kitzberg’i külajutud. III-IV’, Tartu: Noor-Eesti, 1928, 218 lk.]
A. Kitzberg’i Külajutud. I. Tartu: Noor-Eesti, 1916, 154 lk. [2. trükk: ‘A. Kitzberg’i külajutud. I ja II’, Tartu: Noor-Eesti, 1923, 175 lk.]
A. Kitzberg’i külajutud. II. Tartu: Noor-Eesti, 1919, 116 lk. [2. trükk: ‘A. Kitzberg’i külajutud. I ja II’, Tartu: Noor-Eesti, 1923, 175 lk.]
A. Kitzberg’i külajutud. IV. Tartu: Noor-Eesti, 1920, 118 lk. [2. trükk: ‘A. Kitzberg’i külajutud. III-IV’, Tartu: Noor-Eesti, 1928, 218 lk.]
A. Kitzberg’i külajutud. V. Tartu: Noor-Eesti, 1921, 147 lk.
A. Kitzberg’i lastejutud: üks vanamoodi raamat. Tartu: Noor-Eesti, 1925, 111 lk.
Jutustused. Valitud teosed II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 535 lk. [2. trükk 1956.]
Lastejutte. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 29 lk. [2. trükk: 1979.]
Külajutud. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 431 lk.
Valik külajutte. Koostanud Ants Järv. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 184 lk.
Külajutud. Koostanud Ants Järv. Tallinn: Eesti Raamat, 2002, 520 lk.
Libahunt ja teisi külajutte. Tallinn: Sinisukk, 2026, 352 lk.

Näidendid (esmatrükid)
Punga-Mart ja Uba-Kaarel: Viiejärguline näitemäng rahva elust. Viljandi: 1894, 56 lk.
Pila-Peetri testament: Näitemäng kahes waatuses. Tartu: K. Sööt, 1897, 48 lk.
Wana wanaga ja noor noorega ehk igale potile kohane kaas: Nali ühes waatuses. Tartu: K. Sööt, 1897, 38 lk.
Rättsepp Õhk: Wiiejärguline näitemäng rahwa elust. Tartu: 1903, 88 lk.
Tuulte pöörises: draama wiies waatuses. Tartu: 1906, 128 lk.
Püwe talus: Külaelupilt wiies waatuses. Viljandi: H. Leoke, 1910, 111 lk.
Kawal-Ants ja Wanapagan: Muinaslooline naljamäng wiies waatuses. Viljandi: H. Leoke, 1912, 80 lk.
Libahunt: Draama wiies waatuses. Tartu: Noor-Eesti, 1912, 109 lk.
Kosjasõit: Jant kolmes vaatuses, laulu ja tantsuga. Tartu: 1915, 54 lk.
Kauka Jumal: Rahwatükk 5 waatuses (6 pildis). Tartu: 1915, 99 lk.
Enne kukke ja koitu. Tartu: Noor-Eesti, 1919, 95 lk.
Laurits: kolmevaatusline näidend. Tallinn: Varrak, 1919, 79 lk.
Onu Zipul: nali ühes vaatuses. Tartu: Noor-Eesti, 1922, 24 lk.
Neetud talu: komöödia neljas vaatuses. Tartu: Noor-Eesti, 1923, 80 lk.
A. Kitzberg’i lastenäidendid. Tartu: Noor-Eesti, 1928, 352 lk.
Näidendid. II. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 269 lk.
Valitud näidendid. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1943, 308 lk.
Valitud näidendid. Enne kukke ja koitu; Libahunt; Kauka jumal; Laurits. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 318 lk.
Näidendid. Valitud teosed I. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 703 lk.
Kuri kuningatütar: valimik lastenäidendeid. Koostanud Edvin Hiedel. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 152 lk.

Mälestused, följetonid
Kodu-kurukesest: Mõnda ilusalt isamaalt: Pöögle lastepidu mälestuseks aastal 1878. Tartu: 1878, 44 lk.
Tiibuse Jaak Tiibuse kirjawahetus. Kogunud ja wäljaannud A. Kitzberg. Tallinn: 1920, 168 lk.
Tiibuse Jaak Tiibuse kirjawahetus. II. Kogunud ja wäljaannud A. Kitzberg. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1923, 299 lk.
Ühe vana “tuuletallaja” noorpõlve mälestused. I. Tartu: Noor-Eesti, 1924, 174 lk. [Järgnevad trükid: 1936, 1957, 1973, 2010.]
Ühe vana “tuuletallaja” noorpõlve mälestused. II. Tartu: Noor-Eesti, 1925, 176 lk. [Järgnevad trükid: 1957, 1973, 2010.]

Luule
Tiibuse Mari ajalikud laulud. Kogunud ja pühendanud Marie Underile, Henrik Wisnapuule ja Arthur Adsonile, kes minnu luuletama on õrritanu, Mari Tiibus. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1920, 32 lk.