Felix Kotta

Felix Kotta (25./12. VI 1910 – 11. X 1963) oli tõlkija, luuletaja ja lastekirjanik, kes oma õnnestunumad värsid kirjutas väikelastele.

Kotta sündis Tartus tisleri pojana. 1913 siirdus perekond parema teenistuse otsingul Siberisse, lapsepõlv möödus Tomski kubermangus Jurjevi asunduses. 1929 lõpetas Bolotnoje polütehnilise keskkooli. 1931 asus õppima Leningradi Ajaloo ja Keeleteaduse Instutuuti. 1934–1938 õppis Leningradi Pedagoogikainstituudis eesti filoloogiat. Töötas kooliõpetajana ja koolijuhatataja mitmes Siberi koolis, tegutses ka instruktorina venekeelse ajalehe toimetuses. 1944. aasta detsembris naasis Kotta Eestisse. 1945 võeti ta Kirjanike Liidu liikmeks, seejärel tegutses kutselise kirjanikuna. 1946 asus ta arstide soovitusel elama Elvasse, hiljem kolis Tartusse. Pedagoogilist tööd jätkas Tartu Riiklikus Ülikoolis: 1945–1946 õpetas marksismi-leninismi kateedris, 1962–1963 vene keele kateedris. 1958–1960 töötas Tartu linnavalitsuses. NLKP liige aastast 1952. Harrastas kirglikult jahindust ja kalandust. Suri Tartus, ta on maetud Tartu Raadi kalmistule.

Värsside kirjutamist ja avaldamist alustas õpilaspõlves. Esimesed luuletused ilmusid 1926 Siberis eesti ajalehe veergudel. Järjekindlamat kirjanduslikku tegevust alustas 1930ndail. Tema esimesed 17 luuletust ilmusid nelja noore autori ühiskogus „Luuletused“ (1935). Olles nõukogulike vaadetega võimutruu autor, mõjutas tema luulet tugevasti sotsialistliku realismi kaanon ja kompartei ideoloogia. Agiteerivat laadi poliitilise luule kõrvale sugenes hilisemates kogudes isikupärast lüürikat. Muu hulgas kirjutas poeeme ja valme, satiirilist ja parodeerivat lüroeepikat. Hilisem täiskasvanutele adresseeritud luulevalimik „Valitud värsse“ (1971) koondab luulet nii värsikogudest, perioodikast kui ka säilinud käsikirjadest. Ta on katsetanud ka draamavormi.

Eestis elades avaldas viis luulekogu täiskasvanutele ja kaheksa lasteraamatut. Esimene lasteraamat „Räägib Mati“ (1949) tutvustab humoorikal viisil põlevkivikaevandamist. Selle teose järg „Kaheksas sügis“ (1952) pajatab didaktilisel viisil ideaalse musterpoisi Mati tegemistest. Mitmed värsslood, nagu „Vaat, mis juhtus“ (1951) ja „Tublid loomad“ (1952), olles vabad nõukogulikust eluhoiakust, on saanud eesti lasteluule klassikaks ja kuuluvad sajandi parimate lasteraamatute hulka. Tema lasteluulele on iseloomulik südamlikkus, leidlik ja humoorikas sisseelamine loomade-lindude maailma. Pingelise süžeega värsslood on enamasti manitseva tooni ja õpetliku suunitlusega, vormilt on värsid rütmikad, rahvalikult ladusad ja lihtsad, tabades lapse mõtte- ja väljenduslaadi. Kotta on tõlkinud eesti keelde ka A. Puškini ja V. Majakovski luulet, sealhulgas lastevärsse.

A. O.

Raamatud eesti keeles

Lasteluule
Räägib Mati. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 32 lk. [2. trükk: 1951.]
Vaat mis juhtus. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951, 13 lk. [Järgnevad trükid: 1953, 1962, 1970, 1971, 1976, 1981, 2015.]
Kaheksas sügis. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952, 48 lk.
Tublid loomad. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952, 24 lk. [Järgnevad trükid: 1956, 1971, 1993, 1998, 2006, 2015.]
Mänguasjad. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 16 lk.
Lumest maja. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 17 lk.
Metsapere laulikud. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 21 lk. [Järgnevad trükid: 1971, 2008.]
Hiirejaht. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 16 lk. [Järgnevad trükid: 1971, 2007.]

Luule täiskasvanutele
F.Kotta, L.Saarts, H.Angervaks, P.Alnovo, Luuletused. Moskva, Leningrad: Välismaatööliste Kirjastusühisus NSVL, 1935, 159 lk.
Ründ. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 91 lk.
Kindlal sammul. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950, 114 lk.
Vares, vaga linnukene. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 100 lk.
Näojooned. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 110 lk.
Päikesepaiste. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 115 lk.
Valitud värsse. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 175 lk.