Tiia Kriisa

Tiia Kriisa (Tiia-Ingrid Kriisa, aastatel 1963-1968 Põldvee, 21. IX 1941) on näitleja ja proosakirjanik.

Ta sündis Tallinnas, küüditati perega Siberisse, hiljem õppis Tallinnas, lõpetades 1963. aastal Tallinnfilmi õppestuudio. Töötas lühikest aega Tallinna Pedagoogilises Instituudis sekretärina, aastatel 1963-1994 näitleja teatris Endla, seejärel vabakutseline. Eesti Teatriliidu (1966), Näitlejate Liidu (1993, aastast 2016 auliige) ja Kirjanike Liidu liige (2012). Eesti NSV teeneline kunstnik (1987). Tiia Kriisa oli abielus lavastaja Ingo Normetiga (1946-2022).

Peamiselt näitlejana tuntud Kriisa proosateoste taustaks on autobiograafilised kogemused, mille keskmes on lapsena Siberisse küüditatud tüdruku elutee ja naiseks kasvamine võõrandunud kodumaal. Jutustus „Tüdruk“ (1997) käsitleb küüditatute elu-olu ja läbielamisi Siberis, romaan „Võõras“ (2001) Eestisse tagasijõudmist ning romaanis „Naine“ (2009) on esikjutustuse peategelasest Moonikast saanud näitleja, kes sündmusi reflekteerib. Romaan „Moonika“ (2011) sisaldab kõiki eelnenud teoseid ning sisaldab ka uut materjali. Elu ja teater, eluteater, naiseks olemine läbivad Kriisa tekstitihedaid ja läbitunnetatud teoseid.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaanid ja lühiromaanid
Tüdruk. Tartu: Ilmamaa, 1997, 79 lk. [2. trükk 2011.]
Võõras. Tartu: Ilmamaa, 2001, 111 lk. [2. trükk 2011.]
Naine. Tartu: Ilmamaa, 2009, 135 lk. [2. trükk 2011.]
Moonika. Tartu: Ilmamaa, 2011, 427 lk.

Päevikud
Oled lõpuklassi tüdruk igavesti : näitleja päevaraamatud. Tartu: Ilmamaa, 2021, 448 lk.