Jakob Kõrv

Jakob Kõrv (3. XII/21. XI 1849 – 6. IX 1916) oli ajakirjanik, prosaist ja tõlkija.

Sündis Tartumaal Kodavere kihelkonnas, õppis kohalikus külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, tegi vallakooli õpetaja eksami ning oli aastatel 1868-1874 Alatskivi vallakooli õpetaja. Siirdus 1874. aastal Tartusse, oli Tartu Ülikoolis vabakuulaja. Töötas Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi kirjatoimetajana kuni 1881, mil läks Carl Robert Jakobsoni kutsel Viljandisse ajalehe Sakala abitoimetajaks. 1882. aastal hakkas välja andma ajalehte Valgus, mis alguses lähtus Sakalale omasest rahvuslik-radikaalsest suunast, ent 1880. aastate lõpus muutus venestamispoliitika pooldajaks. Omal ajal sai Kõrv tuntuks kaebuste ja intriigidega teiste ajalehtede vastu, mistõttu sattus laiema avalikkusega konflikti. Heideti välja ka Eesti Kirjameeste Seltsist. Müüs Valguse 20. sajandi alguses ning elas elu lõpuaastatel Šveitsis, kus ka suri. Põrm maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.

Kõrvi kirjandusliku loometee alguses olid tõlked ja mugandused, milleks osutusid ka tollal eesti kirjanduses populaarsete ajalooliste jutustuste tuules avaldatud „Luigemäe Olli“ (Valgus 1887-1888; raamatuna 1893) ja „Kiired kosjad“ (Valgus 1887; raamatuna 1893). Jutustused olid esitatud algupärandite pähe, ent osutusid esimesel juhul Chateaubriand’i ja teisel André Theuriet’ teoste tõlkelisteks mugandusteks, mis põhjustas ajakirjanduses elava vastukaja. Diskussioon Jakob Kõrva jutustuste algupärasuse üle markeerib ühtlasi ka tõlkeliste muganduste ajajärgu lõppu eesti kirjanduses.

Kõrvi loomingust peetakse olulisimaks jutustust „Kindel eesmärk“ (Valgus 1885-1886; raamatuna 1888), mis kujutab kärneripoisi vahendeid valimata miljonäriks saamist. Olulisele kohale tõuseb rahakultus ja kättemaks mõisnikule. Jutustus on võrdlemisi vähenõudlik, klišeelike süžeekäikudega ega sea olulisele kohale psühholoogilist sügavust. Mõisnike ja talupoegade suhteid 18. sajandil käsitleb ka romaan „Öö ja koit“ (Valgus ja selle lisaleht 1892-1894).

Kõrv kogus ka rahvaluulet ning avaldas kirjanduslikult töödeldud rahvajutte. Rõhuasetus oli Kõrvi kodukandi Kodavere kihelkonna rahvajuttudel ja muistenditel. „Eesti-rahva muistejutud ja vanad kõned“ I (1881) koondab Kalevipoja-ainelisi muistendeid ning jutte vetevaimudest ja näkkidest. Üks Kõrvi tuntumaid ja korduvalt avaldatud muistendeid on „Veealused“. Pikemalt kogus Kõrv Kaval-Antsu ja Vanapagana lugusid ning koondas need tsükliks „Kaval Ants ja Vanapagan“ (Valgus 1885-1886). Kõrvi muistendid on kirjutatud köitvalt ja heas stiilis.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Proosa
Kindel eesmärk: Eesti jutt. Tartu: Eesti Kirjameeste Selts, 1888, 263 lk.
Kiired kosjad: Eesti jutt: Luokene Tallinnast. Tallinn, 1893, 138 lk.
Luigemäe Olli: Kujutused Eesti minewikust 1217-1224. Tallinn, 1893, 100 lk.

Legendid ja muinasjutud
Eesti-rahva muiste-jutud ja wanad-kõned. Esimene kimbukene. Viljandi, 1881, 56 lk.
Vaesemehe poeg. Tallinn: Pääsuke, 1934, 96 lk.
Muinasjutud. Tallinn: Pääsuke, 1935, 96 lk.
Mustjärve sünd: muinasjutud. Tallinn: Pääsuke, 1935, 32 lk.
Näkineiu: muinasjutud. Tallinn: Pääsuke, 1935, 32 lk.
Veealused. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1944, 14 lk. [Järgmised trükid: 1989, 1994, 2011.]

Varia
Reisi- ja jahi-pildid wõeratest maadest: noore- ja wana rahwalle lõbusaks ja õpetliseks lugemiseks. Tartu, 1880, 99 lk.
Lühikene Aiapidamise juhatus. Tartu: Schnakenburg, 1881, 48 lk.
Tarwiline õpetus Maja-aia pidamisest. Kodule ja koolile ja kõigile aia-armastajatele. Tartu: K. Mattiesen, 1881, 192 lk.
Wene-Türgi sõda 1877. 1.-4. anne. Tartu: H. Laakmann, 1877-1878.